Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese
09. september 2013 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
2-13-2270 3 714,74 eurot Condor Inkasso OÜ hagi O. K. vastu võlgnevuse nõudes Hageja Condor Inkasso OÜ, registrikood xxxxxxxx, asukoht Majaka 26, Tallinn, 11412 Harjumaa, hageja esindaja Jüri Koger, Maderon Invest OÜ, registrikood xxxxxxxx, e-post [email protected]; kostja O. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Condor Inkasso OÜ hagi O. K. vastu.
2.Välja mõista O. K. Condor Inkasso OÜ kasuks 3 549,43 eurot (kolm tuhat viissada nelikümmend üheksa eurot nelikümmend kolm senti), millest 1 857,37 eurot on põhivõlgnevus, 293,46 eurot intress ja 1 398,60 eurot viivis.
3.Välja mõista O. K. Condor Inkasso OÜ kasuks alates 26.07.2013 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, s.o 1 857,37 euro täieliku tasumiseni viivist 0,3 % põhivõlgnevuselt päevas, kuid mitte suuremas summas kui 165,31 eurot.
Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud O. K. kanda.
6.Välja mõista O. K. menetluskulud, s.o riigilõiv summas 275 eurot ja õigusabikulu 80 eurot Condor Inkasso OÜ kasuks.
7.Välja mõista O. K. Condor Inkasso OÜ kasuks viivis menetluskulult 355 eurolt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 8% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu ( 355 eurot) suurust.
8.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse ( TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord Condor Inkasso OÜ võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. O. K. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS-s Swedbank (konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
KOHTU
TUVASTATUD
ASJAOLUD,
PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED
ESITATUD
ÕIGUSLIKUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on Condor Inkasso OÜ hagi O. K. vastu 3 549,43 euro nõudes, millest 1 857,37 eurot on põhivõlgnevus, 293,46 eurot intress ja 1 398,60 eurot viivis. Samuti on hageja esitanud nõude arvestades TsMS §-s 367 sätestatut, välja mõista kostjalt alates 26.07.2013 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, s.o 1 857,37 euro täieliku tasumiseni viivist 0,3 % põhivõlgnevuselt päevas, kuid mitte suuremas summas kui 165,31 eurot. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 11.05.2012 sõlmitud võlgnevuse tasumise ajatamise ja tingimuste muutmise kokkuleppe rikkumisest. Kokkuleppe kohaselt kinnitas võlgnik, et on teadlik oma võlgnevusest AS Sampo Pank ees (praegune Danske Bank A/S Eesti filiaal).
2 (5)
Nimelt sõlmisid kostja ja AS Sampo Pank 16.06.2005 limiidilepingu 481JM20504098, mille kohaselt võimaldas pank kostjale limiidi 30 000 krooni, s.o 1 917,35 euro kasutamist. Vastavalt lepingus kokkulepitule kohustus kostja limiidi kasutamise eest tasuma intressi 19 % aastas ja limiidi tagastamise tähtpäeva saabumisel selle tagastama. Vaatamata täiendava tähtaja andmisele kostja oma kohustust ei täitnud ja 15.11.2011 loovutas AS Sampo Pank nõude hagejale, kes sõlmis kostjaga kokkuleppe võlgnevuse tasumise kohta. Lepingus sõlmiti maksegraafik võlgnevuse tasumiseks, millele lisanduvad intressid 26 % aastas alates 12.05.2012 kuni põhivõla täieliku tagastamiseni. Kostja rikkus korduvalt maksegraafikut ja hageja teavitas 17.12.2012 tähitud kirjaga lepingu ülesütlemisest ja andis võlgnikule täiendava tähtaja võlajäägi tasumiseks, määrates kuupäevaks 31.12.2012. Kostja määratud tähtpäevaks võlgnevust ei tasunud.
2.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud kostja elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, on kohtule tagastatud väljastusteate kohaselt kostja poolt vastu võetud 10.08.2013 (tl 59) ja loetakse TsMS § 313 lg 1 kohaselt kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse arvestades TsMS § 407 lg 1, 2 võimalusi, lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
3.TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel leiab kohus, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS § 407 lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad 11.05.2012 sõlmitud võlgnevuse tasumise ajatamise ja tingimuste muutmise kokkuleppest (tl 41-42), 16.06.2005 sõlmitud limiidilepingust 481JM20509824 ja selle üldtingimused (tl 33-34), võlgnevuse tasumise nõudest (tl 35), nõude loovutamise lepingust NL-151111CO (tl 36-37) ja selle lisast 1 (tl 38), teatisest nõude loovutamise kohta F4-1 (tl 39), teatisest NL-151111CO (tl 40), teatisest 11.05.2012 sõlmitud kokkuleppe ülesütlemise kohta (tl 43). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1, 3; 94; 100; 108 lg 1; 113 lg 1; 164 lg 1, 2. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100).
3 (5)
VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1). Vastavalt VÕS § 113 lg 1 lsle 3, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 103 lg-s 1 sätestatud üldise vastutusstandardi kohaselt vastutab lepingupool mis tahes lepingurikkumise eest, kui ta ei tõenda rikkumise vabandatavust § 103 lg-s 2 sätestatud vääramatu jõu esinemise tõttu.
4.Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning TsMS § 407 lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 3 549,43 eurot ning arvestades TsMS §-s 367 sätestatut alates 26.07.2013 kuni tagastamata põhivõlgnevuse, s.o 1 857,37 euro täieliku tasumiseni viivist 0,3 % põhivõlgnevuselt päevas, kuid mitte suuremas summas kui 165,31 eurot. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
MENETLUSKULUD
5.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning lg 2 esimese lause kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg-tes 1-3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS §-s 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist kogusummas 455 eurot, millest 275 eurot moodustab hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 180 eurot hageja õigusabikulud. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid (tl 64-66). TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel vastavalt riigilõivuseadusele 275 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 teisest lausest tulenevalt, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses, s.o 180 eurot kostjalt välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud tavapärasest keerukam ega mahukam,
4 (5)
asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 80 eurot. Kohus, rahuldades hagi ja arvestades TsMS § 162 lg 1,2, 5 ja § 173 lg 1, 4 sätestatut, jätab menetluskulud kostja kanda. Arvestades TsMS §-de 162 lg 5, 1741 lg 3 sätestatut ja menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt tasutud riigilõivu 275 eurot ja õigusabikulud 80 eurot, kokku seega menetluskulu 355 eurot. Hageja taotlusel (tl 30) mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 8 % aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu (355 eurot) suurust.