Tsiviilasi nr 2-13-2270
Tagaseljaotsus
Kohus Kohtunik
Tartu Maakohus Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese
09. september 2013 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
2-13-2270 3 714,74 eurot Condor Inkasso OÜ hagi O. K. vastu võlgnevuse nõudes Hageja Condor Inkasso OÜ, registrikood xxxxxxxx, asukoht Majaka 26, Tallinn, 11412 Harjumaa, hageja esindaja Jüri Koger, Maderon Invest OÜ, registrikood xxxxxxxx, e-post [email protected]; kostja O. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x Kirjalik menetlus
2 (5)
Nimelt sõlmisid kostja ja AS Sampo Pank 16.06.2005 limiidilepingu 481JM20504098, mille kohaselt võimaldas pank kostjale limiidi 30 000 krooni, s.o 1 917,35 euro kasutamist. Vastavalt lepingus kokkulepitule kohustus kostja limiidi kasutamise eest tasuma intressi 19 % aastas ja limiidi tagastamise tähtpäeva saabumisel selle tagastama. Vaatamata täiendava tähtaja andmisele kostja oma kohustust ei täitnud ja 15.11.2011 loovutas AS Sampo Pank nõude hagejale, kes sõlmis kostjaga kokkuleppe võlgnevuse tasumise kohta. Lepingus sõlmiti maksegraafik võlgnevuse tasumiseks, millele lisanduvad intressid 26 % aastas alates 12.05.2012 kuni põhivõla täieliku tagastamiseni. Kostja rikkus korduvalt maksegraafikut ja hageja teavitas 17.12.2012 tähitud kirjaga lepingu ülesütlemisest ja andis võlgnikule täiendava tähtaja võlajäägi tasumiseks, määrates kuupäevaks 31.12.2012. Kostja määratud tähtpäevaks võlgnevust ei tasunud.
3 (5)
VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1). Vastavalt VÕS § 113 lg 1 lsle 3, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 103 lg-s 1 sätestatud üldise vastutusstandardi kohaselt vastutab lepingupool mis tahes lepingurikkumise eest, kui ta ei tõenda rikkumise vabandatavust § 103 lg-s 2 sätestatud vääramatu jõu esinemise tõttu.
4 (5)
asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 80 eurot. Kohus, rahuldades hagi ja arvestades TsMS § 162 lg 1,2, 5 ja § 173 lg 1, 4 sätestatut, jätab menetluskulud kostja kanda. Arvestades TsMS §-de 162 lg 5, 1741 lg 3 sätestatut ja menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt tasutud riigilõivu 275 eurot ja õigusabikulud 80 eurot, kokku seega menetluskulu 355 eurot. Hageja taotlusel (tl 30) mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 8 % aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu (355 eurot) suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.