Larissa Tšugunova ja Viktor Tšugunovi hagi Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse, Dmitri Jürgensi ja Swedbank AS-i vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
7200 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 6. veebruari 2013. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Elin Vilippuse apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus (asukoht: Tallinn A. Lauteri 5) Vastustajad (hagejad):
1.Tühistada Viru Maakohtu 6. veebruari 2013. a otsus ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse
staadiumist.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Jätta menetluskulude jaotus maakohtu otsustada asja uuel läbivaatamisel. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Larissa Tšugunova ja Viktor Tšugunov esitasid 11. juulil 2012. a kohtule hagiavalduse, milles palusid: 1) tunnistada 9. mail 2012. a toimunud korteriomandi asukohaga XXX enampakkumine kehtetuks; 2) tunnustada hagejate omandiõigust korteriomandile; 3) parandada kinnistusraamatu kanne, mille kohaselt on korteriomandi omanik Dmitri Jürgens. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hagejate poeg Aleksandr Tšugunov ja Swedbank AS 6. juulil 2007. a laenulepingu nr 07-124134-EV. Laenu tagatiseks seati hüpoteek korteriomandile asukohaga XXX ja hagejate ühisomandis olevale korteriomandile XXX. Aleksandr Tšugunov sattus makseraskustesse ja Swedbank AS ütles laenulepingu üles. Kohtutäitur Elin Vilippus algatas Swedbank AS avalduse alusel täitemenetlused (Viktor Tšugunov nr 022/2011/3008 ja Larissa Tšugunova nr 022/2011/3007). Kohtutäitur saatis täitmisteate täitemenetluse algatamise kohta ainult Larissa Tšugunovale. Viktor Tšugunovile täitemenetluse algatamise teadet kätte toimetatud ei ole. Seetõttu ei saanud Viktor Tšugunov oma õigusi kaitsta ja korteri müümist vältida. Kohtutäitur oleks pidanud esimesena müüma laenusaaja korteri XXX. Hagejate korteriomand müüdi enampakkumisel 9. mail 2012. a. Korteri arestimisest ja enampakkumisest hagejatele teatatud ei ole. Kohtutäiturile oli teada, et hagejad ei loobu korterist ja soovivad selle ise ära osta. Larissa Tšugunovale on saadetud 9. mail 2012. a koostatud kordusenampakkumise akt, mille on koostanud Sergei Volf. Hagejatele on dokumente edastatud valikuliselt, mistõttu on õigustest teavitamine puudulik. Kirjeldatud asjaoludel on hagejatele kuuluva korteriomandi arestimine tühine ja kuna kohtutäitur on rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi, tuleb enampakkumine tunnistada kehtetuks.
2.Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus hagi ei tunnistanud. Täitemenetluse läbiviimisel, enampakkumiste korraldamisel ja vara arestimisel ei rikutud täitemenetluse seadustikus kehtestatuid tingimusi. TMS § 10 lg 1 annab kohtutäiturile võimaluse võlgnikuga ühenduse pidamise lihtsustamiseks pärast täitmisteate kättetoimetamist. Larissa Tšugunova käis
11.mail 2012. a kohtutäituri büroos ning sai täitmisteate ja selle lisad isiklikult kätte.
Täitmisteate kättetoimetamise aktis sisaldub Larissa Tšugunova avaldus, et kättetoimetamist vajavad dokumendid edastataks talle aadressile XXX ning loetakse kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates. Viktor Tšugunov on täitmisteate isiklikult kätte saanud toimikus asuva väljastusteate kohaselt. Kohtutäitur kohustas täitmisteates Viktor Tšugunovit teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed. Viktor Tšugunov ei ole seda kohustust täitnud. See annab TMS § 10 lg 1 alusel kohtutäiturile õiguse edastada kõik dokumendid, ka need, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, võlgnikule enda valitud viisil. Kohtutäitur saatis kõik edasised dokumendid, sh enampakkumiste nurjunuks tunnistamise aktid, enampakkumise akti, enampakkumiste kuulutused, vara ümberhindamise aktid hagejatele lihtkirjaga posti teel. Hagejad olid teadlikud arestimise akti koostamise ajast ning neil oli võimalus akti koostamise juures isiklikult viibida. Vara arestimisest teavitati hagejaid 17. novembril 2011. a saadetud teatega. Vara arestiti 28. novembril 2011. a, arestimisakt saadeti 28. novembril 2011. a. Kõigis kohtutäituri poolt võlgnikele edastatavates dokumentides sisalduvad viited menetlusosalise õigustele täitemenetluses.
3.Dmitri Jürgens ja Swedbank AS hagi ei tunnistanud.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohtu 6. veebruari 2013. a otsusega rahuldati hagi ja tunnistati kehtetuks Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse abi Sergei Volfi poolt 9. mail 2012. a läbi viidud enampakkumine, millel müüdi korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr XXX). Maakohus tunnustas Larissa Tšugunova ja Viktor Tšugunovi omandiõigust korteriomandile asukohaga XXX ning parandas kinnistusraamatu kande ja kandis korteriomandi asukohaga XXX ühisomanikena kinnistusraamatusse Larissa Tšugunova ja Viktor Tšugunovi. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb lõpetada hagi tagamine ja kustutada registriosa nr XXX kolmandast jaost keelumärge Larissa Tšugunova ja Viktor Tšugunovi kasuks. Maakohus jättis menetluskulud Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse kanda. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus algatas 27. aprillil 2011. a kaks eraldi täitemenetlust (I köide, tl 14-15) võlgnik Larissa Tšugunova (täitemenetluse nr 022/2011/3007) ja võlgnik Viktor Tšugunovi (täitemenetluse nr 022/2011/3008) suhtes. TMS ei reguleeri täpsemalt, kuidas tuleb täitemenetlust läbi viia olukorras, kus samast täitedokumendist tulenevalt on solidaarvõlgnikeks abikaasad, kellele kuulub ühisomandina korteriomand, millele sissenõue pööratakse. Kohus leidis, et sellises olukorras oleks saanud kohaldada TMS § 141, mille järgi võib sissenõude pööramiseks mitmele kinnisasjale korraldada ühe menetluse, kui seda tehakse ühe nõude tõttu sama võlgniku vastu või kinnisasjadele seatud sama õiguse tõttu või nõude tõttu, mille eest kinnisasjade omanikud vastutavad solidaarvõlgnikena. Kohtutäitur ei kasutanud seda võimalust, vaid algatas kaks eraldi täitemenetlust. Täituril oli see õigus, kuid sel juhul tuleb täituril kõik täitemenetluse seadustikust tulenevad kohustused, sh dokumentide kättetoimetamine või edastamine, täita kummagi võlgniku suhtes eraldi. Täitemenetluses number 022/2011/3007 on kohtutäitur täitmisteate võlgnik Larissa Tšugunovale üle andnud kohtutäituri büroos Tallinnas Lauteri 5 11. mail 2011. a ning selle kohta on koostatud täitmisteate kättetoimetamise akt (I köide, tl 155). Aktis sisaldub muuhulgas järgmine lõik: "Olen nõus, et kättetoimetamist vajavad dokumendid edastatakse mulle alljärgneval aadressil ilma saamiskinnitust tagastamata. Dokument loetakse kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates alljärgneval aadressile: XXX". Sellega andis Larissa Tšugunova kohtutäiturile õiguse edastada dokumendid, sh kättetoimetamist nõudvad dokumendid, talle lihtkirjaga.
Täitemenetluses nr 022/2011/3008 on kohtutäitur täitmisteate võlgnik Viktor Tšugunovile kätte toimetanud tähitud väljastusteatega kirjaga. Väljastusteate (I köide, tl 158) kohaselt sai Viktor Tšugunov täitmisteate isiklikult kätte 3. mail 2011. a. Seega ei ole õige hagejate väide, et Viktor Tšugunovile täitmisteadet kätte toimetatud ei ole. Viktor Tšugunovile saadetud täitmisteates (I köide, tl 161-162) sisaldub järgmine lõik: "Kohtutäitur kohustab võlgnikku viivitamatult teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed (postiaadress, elektronpost), mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil (alus: "Täitemenetluse seadustik" § 10 lg 1)". Kohtutäitur oli seisukohal, et kuna ta kohustas Viktor Tšugunovit teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed ja Viktor Tšugunov seda ei teinud, siis omandas kohtutäitur õiguse edastada talle dokumente, sh kättetoimetamist nõudvad dokumente kohtutäituri poolt valitud viisil ehk lihtkirjaga. Kohus selle seisukohaga ei nõustunud. TsMS VI osast võib välja lugeda, et esimene valik kättetoimetamisel peaks alati olema kättetoimetamine viisil, mis lubab veenduda, et dokument on õige saajani jõudnud (kättetoimetamine elektroonilise või muu kättesaamiskinnitusega, sh tähitud kirjaga). TMS § 10 lg 1 kahte viimast lauset ei saa tõlgendada selliselt, et kohtutäitur saab võlgnikule, kelle kontaktandmed on täiturile teada ja kellele dokumentide kättetoimetamisel ei ole mingeid raskusi, esitada nõude teatada täiturile oma kontaktandmed dokumentide kättetoimetamiseks. Swedbank AS on täitmisavalduses (II köide, tl 48-49) märkinud Viktor Tšugunovi aadressiks XXX, mis on ka rahvastikuregistris ja millisel aadressil kohtutäitur toimetas V. Tšugunovile kätte täitmisteate. Kohtutäituril ei saanud olla mingit kahtlust Viktor Tšugunovi kontaktandmetes ja selles, et antud aadressil saab talle dokumente kätte toimetada. Seega ei omandanud kohtutäitur õigust edastada dokumente Viktor Tšugunovile vabalt valitud viisil. Vara arestimise akti ja enampakkumise akte ei ole seetõttu Viktor Tšugunovile täitemenetluse seadustiku nõuete kohaselt kätte toimetatud. Kohtutäitur ei ole tõendanud oma väidet, et täitemenetluse seadustiku kohaselt kättetoimetamist nõudvad dokumendid, st vara arestimise akt ja enampakkumise aktid, on saadetud Larissa Tšugunovale ja Viktor Tšugunovile posti teel lihtkirjaga. Puuduvad tõendid selle kohta, et hagejatele on edastatud 28. novembril 2011. a koostatud kinnisasja arestimise akt või 17. jaanuaril 2012. a, 28. veebruaril 2012. a, 29. märtsil 2012. a või 9. mail 2012. a toimunud enampakkumiste aktid. Isegi juhul, kui dokumentide edastamine lihtkirjaga oleks olnud lubatud mõlema võlgniku (hageja) suhtes, on neist vähemalt ühele jäänud kiri saatmata. Kohtutäituri poolt esitatud kirjade register ei võimalda kindlaks teha, kummale võlgnikule kiri saadeti. Hagejad on ise esitanud kohtule korteriomandi arestimise akti (osaliselt), 1. märtsi 2012. a ja
29.märtsi 2012. a kordusenampakkumiste nurjunuks kuulutamise aktid ning 9. mai 2012. a kordusenampakkumise akti. Hagiavalduse kohaselt on Larissa Tšugunovale saadetud 9. mail 2012. a toimunud enampakkumise akt. Kuna hagejad väidavad, et kõik dokumendid ei ole jõudnud mõlema hagejani, siis pidi kohtutäitur tõendama, et ta on mõlemas täitemenetluses võlgnikule täitemenetluse seadustiku nõuete kohaselt vastavalt kätte toimetanud või edastanud nõutavad dokumendid. Kuna korteriomandi arestimise akti ja enampakkumise aktide kättetoimetamine ning muude dokumentide edastamine vähemalt ühele hagejale ei ole toimunud kooskõlas täitemenetluse seadustiku sätetega, ei ole vähemalt üks hageja kaotanud õigust vaidlustada arestimist, hinda või muid nende dokumentidega seotud asjaolusid. Hagejatele kuuluva korteriomandi arestimise akt (I köide, tl 107-114) on sisult vastuoluline ja ei võimalda kindlaks teha, kas vara arestiti võlgniku või manukate juuresolekul.
Asja arestimine on toiming, mida ei saa jaotada eraldi teostatavateks osadeks nii, et mõne osa juures viibib võlgnik ja mõne juures manukad. Kui arestimise juures viibib võlgnik, siis on tal võimalik toimingut, sh nii vara üleskirjutamist kui akti koostamist jälgida, veenduda toimingu korrektsuses ning esitada märkusi ja vastuväiteid. Kui võlgnik arestimise juures ei viibi, siis on manukate ülesanne toimingu, sh nii vara üleskirjutamise kui akti koostamise jälgimine ja hilisema vaidluse korral toimingu kohta kinnituse andmine. Praegusel juhul nähtub arestimise aktist, et vara üleskirjutamise juures võisid viibida (akti vastuolulisuse ja allkirjade puudumise tõttu ei ole seda võimalik tuvastada) võlgnik Larissa Tšugunova ja I. H. ning akti koostamise juures viibisid K.T. ja T. H.. Selline arestimine ei ole täitemenetluse seadustiku sätetega kooskõlas. Dokumentide vastavalt kätte toimetamata ja edastamata jätmine ning arestimise ebakorrektne läbiviimine tõi omakorda kaasa järgmiste võlgniku õiguste rikkumise: 1) õigus vaidlustada kohtutäituri poolt asjale määratud hinda (TMS § 74); 2) õigus teha avaldusi ja märkusi arestitava vara kohta ning kaevata akti ebaõige koostamise peale (TMS § 75); 3) õigus avaldada oma seisukoht asja allahindamise kohta (TMS § 100); 4) õigus osaleda enampakkumisel ja teha pakkumisi (TMS § 87). Kokkuvõttes on asja arestimisel ja täitemenetluse läbiviimisel toimunud mitmeid täitemenetluse seadustiku rikkumisi, mis kogumis lubavad väita, et võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise ning rikuti enampakkumise olulisi tingimusi. Enampakkumine tuleb tunnistada kehtetuks. Õigusaktid ei näe ette asjadele sissenõude pööramise järjekorda olukorras, kus võlg on tagatud mitme hüpoteegiga. Swedbank AS nõude rahuldamiseks müüdi ka Aleksandr Tšugunovile kuulunud korteriomand (I köide, tl 163-166). Kohtutäituri abi Sergei Volf oli õigustatud korteriomandit arestima ja enampakkumist läbi viima. TMS § 98 lg 2 kohaselt ei teki omandit enampakkumisel müüdud asjale, kui arestimine on tühine või kui on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks. Seega ei ole Dmitri Jürgensil tekkinud omandit enampakkumisel müüdud korteriomandile. Kinnistusraamatu kanne on ebaõige ja tuleb parandada. Kuna asjas on hagi rahuldamise aluseks kohtutäituri tegevus, mida teised kaaskostjad mõjutada ei saanud, jättis kohus kõik kohtukulud kohtutäituri kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kohtutäitur Elin Vilippus esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub menetluskulud jätta vastustajate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti kohaldanud TMS § 10 lg 1. Pärast täitmisteate kättetoimetamist võib kohtutäitur võlgnikuga ühendusepidamise lihtsustamiseks kasutada võimalust kohustada teda täitmisteate kätteandmisel avaldama oma kontaktandmed, kuhu edasised dokumendid saata. Võlgnik võib oma kontaktandmed avaldada ka omal algatusel. TMS § 10 lõikest 1 tuleneb selgesõnaliselt, et sellisel juhul ei pea edaspidisel dokumentide edastamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku reegleid järgima. Apellant on seisukohal, et antud sätte eesmärk on lihtsustada täitemenetluse läbiviimist ja antud sätte võimaluse kasutamise eelduseks on see, et võlgnik saab täitmisteate isiklikult kätte. Käesoleval juhul on antud eeldus ka täidetud. Seega võis kohtutäitur menetlusdokumendid edastada enda valitud viisil ja lugeda need võlgnikele kättetoimetatuks;
2) möönab apellant, et ta on dokumendid edastanud ühes ümbrikus samale aadressile märkides adressaadina nii Larissa Tšugunova kui ka Viktor Tšugunovi. Samas leiab apellant, et selline dokumentide edastamine oli käesoleval juhul õigustatud. Dokumendid olid sisult samad ja edastati ühele ja samale aadressile, mille õigsuses kohtutäituril puudus alus kahelda. Täitemenetlused on seotud ühe ja sama nõude täitmise ja nende käigus sama kinnisasja realiseerimisega. Dokumentide kättetoimetamise üks olulisemaid põhimõtteid on täidetud ning vastustajatele oli tagatud võimalus dokumendi sisuga tutvuda ning vajadusel oma õiguste kaitseks midagi ette võtta; 3) peab võlgnik täitemenetluses ka ise aktiivselt osalema. Vastustajad ei vaidlustanud sellist dokumentide saamise viisi; 4) ei ole hagejad asja materjalidest nähtuvalt menetluses väitnud, et arestimise toiming on ebaõigesti läbiviidud. Kuna pooled ei vaidle arestimistoimingu läbiviimise üle, ei pidanud kostja seda ka tõendama. Kohus ei või rajada otsust asjaolule, mida pool ise ei ole esitanud. Kohus on rikkunud TsMS § 5 lg 1 ja § 439. Arestimistoiming on läbi viidud vastavalt kehtivale õiguskorrale. Võlgnikele saadeti arestimise akt, milles selgitati ja millega tagati võimalus kaevata akti ebaõige koostamise peale, selle ebaõigsusele ning sh vaidlustada kohtutäituri poolt määratud hinna. Arestimise akt allkirjastati manukate poolt. Samuti sisalduvad kõigis kohtutäituri poolt võlgnikele edastatavates dokumentides viited menetlusosalise õigustele täitemenetluses. Vastustajad olid kinnisasja arestimisest teadlikud ning käesolevas asjas puuduvad arestimise tühisuse alused. Kohus on ebaõigesti kohaldanud TMS § 55 p 2 ja 4; 5) kuna vastustajad lisasid hagile arestimise akti, siis kohtutäituril puudus alus tõendada kinnisasja arestimise akti saatmist ning selle kättetoimetamist. Kinnisasja arestimise akt edastati võlgnikele 1. detsembril 2011. a; 6) peab kohtutäitur enampakkumise akti koostama vaid õnnestunud enampakkumise korral.
17.jaanuaril 2012. a, 28 veebruaril 2012. a ja 29. märtsil 2012. a väljakuulutatud enampakkumised nurjusid. Pärast nurjunud enampakkumisi on kohtutäitur koostanud enampakkumiste nurjunuks kuulutamise aktid ning need menetlusosalistele ka toimetanud. Kohus on ebaõigesti kohaldanud TMS § 96, 99 ja 100; 7) olid võlgnikud teadlikud enampakkumiste korraldamisest ja seega oli neil korduvalt võimalus enampakkumisel osaleda ja neile kuuluv kinnisasja välja osta. Vastustajad seda teinud ei ole ning on asunud eksitavalt väitma, et neid ei ole enampakkumistest teavitatud; 8) on kohus rikkunud TSMS § 5 lg 1 ja § 439. Kohus ei saa otsust rajada asjaolule, mida pool ei ole ise esitanud. Ei ole asjakohane maakohtu järeldus, et täitmisteates toodud summad 62 472,26 eurot ja 65 502,81 eurot, ei ole õiged; 9) ei ilmunud hagejad kohtuistungile, et menetlusega seotud üksikasju kohtule selgitada. Hagejad ei ole põhistanud mõjuvat põhjust kohtuistungile ilmumata jätmiseks.
6.Dmitri Jürgens ja Swedbank AS nõustusid apellatsioonkaebuse väidetega ja paluvad apellatsioonkaebuse rahuldada.
7.Larissa Tšugunova ja Viktor Tšugunov vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastustajad paluvad menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on TMS § 10 lg 1 kohaldatav juhtudel, mis vajavad lihtsustamist ning kohtutäituril peab olema tekkinud kahtlus, et võib tekkida probleeme dokumentide kättetoimetamisel. Antud juhul ei ole need eeldused täidetud. Kohtutäiturile olid teada vastustaja kontaktandmed. Vastustaja ei takistanud kuidagi täitemenetluse kiiret läbiviimist; 2) on arusaamatu apellandi seisukoht selles, et ta saatis vastustajatele ühe kirja kulude kokkuhoidmise eesmärgil; 3) ei ole apellant tõendanud, kellele ja mis dokument on saadetud. Vastustajate hinnangul on kohtutäitur edastanud dokumente ainult ühele võlgnikest; 4) on vastustajad hagiavalduses märkinud, et korteriomandi arestimisega on kahjustatud nende huve TMS § 53 lg 3 kohaselt ning arestimisest neid ei teavitatud (arestimine on tühine). Ebaõige on apellandi väide, et vastustajad ei ole menetluses väitnud, et arestimistoiming on ebaõigesti läbi viidud; 5) ei ole kohtutäitur tõendanud, et arestimisest oleks vastustajatele teada antud. Apellandi väide, et vastustajad on kõik menetlusega seotud dokumendid kätte saanud, ei vasta tõele. Apellandi väide on tõendamata; 6) on arestimine tühine TMS § 55 p 4 tähenduses, mis toob kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 6. veebruari 2013. a otsus tuleb tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu sõltumata apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest. Asi tuleb saata TsMS § 657 lg 2 alusel tagasi maakohtule asja uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist, kuna ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Asjas on jäänud välja selgitamata asja lahendamiseks olulised asjaolud ning maakohus ei ole selgitanud menetlusosalistele nendevahelise tõendamiskoormise jagunemist täitemenetluses dokumentide edastamisel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja läbivaatamisel jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded, mis on sätestatud TsMS § 392 lg-s 1. Kuna maakohus on rikkunud asjas ka eelmenetlust reguleerivaid norme, millist rikkumist ei ole võimalik apellatsiooniastmes kõrvaldada, siis tuleb asi saata tagasi maakohtule asjas tähtsust omavate asjaolude ja tõendamiskoormise selgitamiseks, nõude täpsustamiseks ning uueks arutamiseks.
9.Hagejad on esitanud hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ning koos selle nõude rahuldamisega paluvad tunnustada nende omandiõigust korteriomandile ja parandada vastav kinnistusraamatu kanne, mille kohaselt on korteriomandi omanik kostja D. Jürgens.
TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Hagejad taotlevad enampakkumise kehtetuks tunnistamist seetõttu, et nende väidete kohaselt on korteri arestimine olnud tühine TMS § 55 p 2-4 alusel (võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet, vara on arestinud ebapädev isik, võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise) ning neile on enampakkumisega seotud dokumente edastatud valikuliselt, mistõttu on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi. Hagejad on tuginenud sh sellele, et kohtutäitur on rikkunud TMS § 84 lg-s 3 sätestatut ja on jätnud hagejad võlgnikena teavitamata enampakkumise kuulutuse sisust. Vaidluse lahendamiseks peab kohus tuvastama, kas kinnisasja arestimine on arvestades hagis esitatud asjaolusid kehtiv ning kas hagejatele on edastatud kõik seaduses ettenähtud täitemenetlusega seotud dokumendid, sh peab kohus hindama, kas on rikutud 9. mai 2012 enampakkumise olulisi tingimusi.
10.Maakohus rahuldas hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja tuvastas, et kohtutäitur on algatanud hagejate suhtes kaks eraldi täitemenetlust, mistõttu tuleb täituril kõik täitemenetluse seadustikust tulenevad kohustused, sh dokumentide kättetoimetamine või edastamine, täita kummagi võlgniku suhtes eraldi. Täitmisteated on Larissa Tšugunovale ja Viktor Tšugunovile kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu. Täitmisteate vastuvõtmisel andis L. Tšugunova kohtutäiturile õiguse edastada ka TMS-i kohaselt kättetoimetamist nõudvad dokumendid talle lihtkirjaga. Maakohus jõudis seisukohale, et kohtutäitur ei omandanud õigust edastada muid kättetoimetamist vajavaid dokumente V. Tšugunovile vabalt valitud viisil – lihtkirjaga posti teel. Maakohtu hinnangul ei saa TMS § 10 lg 1 kaht viimast lauset tõlgendada selliselt, et kohtutäitur saab võlgnikule, kelle kontaktandmed on täiturile teada ja kellele dokumentide kättetoimetamisel ei ole mingeid raskusi, esitada nõude teatada täiturile oma kontaktandmed dokumentide kättetoimetamiseks. Seega ei ole vara arestimise akte ja enampakkumiste akte V. Tsugunovile TMS-i nõuete kohaselt kätte toimetatud. Kohtutäitur ei ole ka seda asjaolu tõendanud. Kohtutäituri tõendid tõendavad, et välja saadeti vaid üks kiri, seega on vähemalt ühele hagejale jäänud kiri saatmata ja kirjade register ei võimalda kindlaks teha, kummale võlgnikule kiri saadeti. Kohtutäitur pidi tõendama, et ta on mõlemas täitemenetluses võlgnikule kätte toimetanud või edastanud nõutavad dokumendid. Kokkuvõttes leidis maakohus, et korteriomandi arestimise akti ja enampakkumise aktide kättetoimetamine ning muude dokumentide edastamine vähemalt ühele hagejale ei ole toimunud kooskõlas täitemenetluse seadustiku sätetega ning seetõttu rikuti enampakkumise olulisi tingimusi, mistõttu tuleb enampakkumine tunnistada kehtetuks.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et asjas on tõendatud, et kohtutäitur on täitmisteate mõlemale hagejale TMS § 10 lg 1 esimese lausega kooskõlas kätte toimetanud. Täitmisteate kättetoimetamise aktis sisaldub Larissa Tšugunova avaldus, et kättetoimetamist vajavad dokumendid edastataks talle aadressile XXX ning loetakse kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates. Maakohus leidis õigesti, et sellega andis Larissa Tšugunova kohtutäiturile õiguse edastada dokumendid, sh kättetoimetamist nõudvad dokumendid, talle lihtkirjaga.
12.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et kohtutäitur ei omandanud vaidlusalustes täitemenetlustes pärast täitmisteate kätte toimetamist edaspidiselt õigust edastada muid dokumente (sh kättetoimetamist nõudvaid) Viktor Tšugunovile vabalt valitud
viisil. Seejuures ei nõustu ringkonnakohus maakohtu poolse TMS § 10 sätete tõlgendamisega dokumentide edutamiseks. Apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud. TMS § 10 lg 1 lause 3 sätestab üheselt, et kohtutäitur võib kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Käesoleval juhul kohustas kohtutäitur mõlemaid võlgnikke täitmisteates teatama täiturile oma kontaktandmed. Larissa Tšugunova täitis nimetatud kohustuse, kuid Viktor Tšugunov vastavat kohustust ei täitnud. TMS § 10 lg 1 lause 4 kohaselt, kui võlgnik kontaktandmete teatamise kohustust ei täida või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on efektiivse täitemenetluse tagamine. Ringkonnakohus leiab, et kui täitur on pannud võlgnikule kohustuse teatada oma kontaktandmed TMS § 10 lg 1 lause 3 kohaselt, siis on võlgnik kohustatud vastava kohustuse ka täitma olenemata sellest, et täiturile on võlgniku aadress teada ja täitur on võlgnikule täitmisteate raskusteta kätte toimetanud. Nimetatud reegel on sätestatud selleks, et tagada efektiivsem edasine menetlus, sest sellisel juhul saab kohtutäitur olla kindel, et isik saab enda poolt avaldatud aadressil ka tegelikult dokumendid kätte. Kuna Viktor Tšugunov ei edastanud täiturile oma kontaktandmeid, võis täitur TMS § 10 lg 1 lause 4 kohaselt edastada võlgnikule edasised täitemenetluse dokumendid vabalt valitud viisil, sh lihtkirjaga posti teel. Seega võis kohtutäitur pärast täitmisteate kättetoimetamist edastada täitemenetluse ülejäänud dokumendid mõlemale võlgnikule lihtkirjaga. Ringkonnakohus märgib, et kohtutäituri valikuõigus dokumentide edastamiseks sisaldab ka õigust saata abikaasadest ja ühes elukohas elavatele võlgnikele dokumendid ühes ümbrikus, kui ümbrikule on adressaatidena märgitud mõlemad abikaasad. Apellant möönab, et just sellisel viisil on ta dokumentide edastamisel toiminud ja see nähtub ka kohtutäituri poolt esitatud kirjavahetuse registrist, kus adressaatidena on märgitud mõlemad hagejad. Maakohus ei ole asjas välja selgitanud, mitmes eksemplaris kohtutäitur ühes ümbrikus hagejatele dokumente edastas, st selgusetuks on jäänud asjaolu, kas kohtutäitur on edastanud ühes ümbrikus mõlemale hagejale eraldi dokumendid või ühe dokumendi mõlemale hagejale. Viimasel juhul on hagejatel võimalik TMS § 10 lg 5 alusel tõendada, et üks hagejatest ei saanud mingil põhjusel dokumendi ainueksemplariga tutvuda (ei ole seda kätte saanud). Kui kohtutäitur väidab, et ta edastas ühes ümbrikus eraldi dokumendid mõlemale hagejale, tuleb tal oma väidet tõendada.
13.Ringkonnakohus märgib, et maakohus on asja lahendamisel jätnud tähelepanuta TMS § 10 lg-s 5 sätestatu, mille kohaselt, kui dokument edastatakse posti teel, loetakse dokument kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest alates, kui saaja ei tõenda, et ta sai dokumendi kätte hiljem või et ta ei ole seda kätte saanud. Juhul kui kohtutäitur on tõendanud dokumendi edastamise lihtkirjaga, tuleneb nimetatust saaja õigus tõendada, et ta ei ole dokumenti, mis on talle edastatud, kätte saanud. Tegemist on ümberpööratud tõendamiskoormisega, mida maakohus oleks pidanud hagejatele selgitama. Maakohus on iseenesest õigesti viidanud TMS §-le 10 lg 2, mille järgi dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse ka täitemenetluses tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kuid seda üksnes juhul, kui täitemenetluse seadustikust ei tulene teisiti. TMS § 10 lg 1, mis annab kohtutäiturile õiguse toimetada täitemenetluse osalisele dokumente kätte lihtsustatult, on eriregulatsioon võrreldes tsiviilkohtumenetluse dokumentide edastamise regulatsiooniga.
Eeltoodust tuleneb, et dokumentide edastamisel tuleb kohtutäituril tõendada nende edastamise fakti mõlemale hagejale ning kui kohtutäitur on selles osas oma tõendamiskoormise täitnud, siis on hagejatel kohustus tõendada, et nad ei ole neid dokumente, mis on neile edastatud, kätte saanud. Maakohus ei ole selgitanud hagejatele õiguslikku olukorda, sh seda, et millisel menetlusosalisel on millises ulatuses tõendamiskoormis. Maakohus on rikkunud selles osas selgitamiskohustust ja jätnud täitmata TsMS §-st 392 tulenevad eelmenetluse ülesanded.
14.Kohtutäitur on täitemenetluse dokumentide edastamist lihtkirjaga tõendanud väljatrükkidega postiraamatust. Kohtutäitur ei ole aga esitanud samasugust tõendit hagejatele arestimisakti edastamise kohta. Arestimisakti edastamise kohta on kohtutäitur teinud erinevaid avaldusi, väites kohtuistungil, et ta on arestimisakti hagejatele edastanud
28.novembril 2011 (II kd lk 77) ja apellatsioonkaebuses, et ta tegi seda 1. detsembril 2011 (II kd lk 100). Apellant väidab, et tal puudus alus tõendada kinnisasja arestimise akti saatmist ja kättetoimetamist, kuna vastustajad on lisanud akti hagile ( I kd lk 96 ja 107-114). Maakohus ei ole sellele asjaolule tähelepanu pööranud. Hagiavalduses on mõlemad hagejad väitnud, et neid ei ole teavitatud vara arestimisest. Maakohus oleks pidanud menetluses selgitama, kuidas, millal ja kelle käest said hagejad kohtule esitatud arestimisakti, kui nad väidavad, et kohtutäitur ei ole neile seda saatnud. Samuti tuleb maakohtul selgitada, kas esineb asjaolusid, mis tingivad arstimise tühisuse TMS § 55 p 4 alusel. TsMS § 392 lg 3 kohaselt võib kohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks menetlusosalisi ka küsitleda, mida aga maakohus ei ole teinud.
15.Maakohus ei ole võtnud ka seisukohta hagejate poolt kohtule esitatud taotluse osas tõendite kogumiseks, millega on rikkunud TsMS § 239 lg-t 1. Hagejad on esitanud koos hagiga maakohtule ka taotluse nõuda kohtutäiturilt välja täitetoimikud täiteasjades nr 022/2011/3007 ja 022/2011/3008 ( I kd lk 3). Tegemist on hagejate taotlusega kohtule tõendi kogumiseks TsMS § 236 lg 2 alusel. Ka tõendi kogumisest keeldumise kohta tuleb kohtul teha põhjendatud määrus (TsMS § 238 lg 4). Ringkonnakohus märgib, et hagejad ei ole põhjendanud, mida nad soovivad asjas täitetoimikutega tõendada. TsMS §238 lg 1 kohaselt võtab kohus asjas vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise, millel on asjas tähtsust. Asja uuel läbivaatamisel peaksid hagejad maakohtule selgitama, kas nad jäävad täitetoimikute osas oma taotluse juurde ning mida nad soovivad sellega tõendada. Ringkonnakohus juhib seejuures tähelepanu, et täitetoimik koosneb erinevatest kohtutäituri ja täitemenetluse osaliste poolt koostatud dokumentidest, millest osad dokumendid on kohtutäitur juba käesolevas asjas esitanud. Seega ei pruugi olla põhjendatud terve täitetoimiku asja juurde võtmine, vaid hagejad peaksid nimetama konkreetsed dokumendid täitetoimikust, mille kogumist kohtu poolt nad taotlevad.
16.Ringkonnakohus märgib, et arutades asja suulises menetluses, saab maakohus vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid välja selgitada ka kohtuistungil. Ainus kohtuistung maakohtus toimus 15. jaanuaril 2013, kuhu hagejad ei ilmunud. Tsiviilasja materjalidest (II kd, tl. 76) nähtub, et vahetult enne 15. jaanuari 2013. a kohtuistungit helistas kohtusse hagejate naaber ja teatas, et mees viis naise vererõhu pärast arsti juurde. Hagejad esitasid vastuses apellatsioonkaebusele patsiendikaardi ja laboriuuringute vastused, mis tõendavad, et hageja L. Tšugunova külastas 15. jaanuaril 2013 arsti. TsMS § 414 lg 1 kohaselt kui üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt
välja selgitatud. Sama paragrahvi lõige 2 punkt 2 kohaselt ei või kohus asja poole osavõtuta sisuliselt lahendada, kui pool on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud ega ole soovinud asja läbivaatamist temata. Kuna hagejate mitteilmumise põhjus kohtuistungile oli kohtule kohtuistungi alguseks teada, hagi aluseks olevad asjaolud ei olnud piisavalt välja selgitatud ning hagejad ei olnud taotlenud asja läbivaatamist nende osavõtuta, siis ei võinud maakohus asja arutamist lõpetada sellel kohtuistungil ilma hagejate kohalolekuta. Hagejatele ei saa ette heita, et kohtuistungile ilmumata jätmise tõttu ei ole nad kohtule selgitanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid, nagu leiab apellant.
17.Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et enampakkumise nurjumise korral ei pea kohtutäitur koostama enampakkumise akti ja seda võlgnikele edastama. Nimetatu tuleneb TMS §–ide 96 ja 99 koosmõjust. Maakohtu etteheited kohtutäiturile nurjunud enampakkumiste aktide edastamise tõendamise vajalikkuse osas on põhjendamatud. Käesolevas asjas on hagejad vaidlustanud 9. mail 2012 toimunud enampakkumise, mistõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas ja kuidas on kohtutäitur teavitanud hagejaid nurjunud enampakkumistest, kus hagejate vara ei müüdud. TMS § 96 lg 4 kohustab kohtutäiturit
9.mail 2012 toimunud enampakkumise akti ka hagejatele kui võlgnikele kätte toimetama, kuid arvestades käesoleva otsuse punktides 12-13 märgitut, võis kohtutäitur käesoleval juhul piirduda ka akti edastamisega enda poolt valitud viisil. Ringkonnakohus on seisukohal, et enampakkumise akti kätte toimetamata (edastamata) jätmine ei kujuta endast enampakkumise olulise tingimuse rikkumist TMS 223 lg 1 tähenduses, sest enampakkumise akti saab koostada alles pärast seda, kui enampakkumine on juba toimunud. Küll aga sõltub enampakkumise akti kättetoimetamisest (edastamisest) enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamise aeg, mis on TMS § 223 lg 1 esimese lause kohaselt 30 päeva alates akti kättetoimetamisest.
18.Maakohus on ebaõigesti jätnud hindamata hagejate väited kohtutäituri poolt TMS § 84 lg 3, mille kohaselt tuleb võlgnikule ja sissenõudjale enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist, rikkumise kohta. Maakohus ei ole nimetatud asjaolu ka pooltega arutanud. Kohtutäitur on kohtule esitanud väljavõtte postiraamatust (I kd lk 193), et ta on 16. aprillil 2012 edastanud hagejatele vara ümberhindamise akti ja kuulutuse. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul pärast pooltele tõendamiskoormise selgitamist võtta seisukoht ka hagejate nimetatud väite osas. TMS 84 lg 3 nõude rikkumine kohtutäituri poolt enampakkumise läbiviimisel on enampakkumise oluliste tingimuste rikkumine.
19.Ringkonnakohus leiab, et sõltumata sellest, kas enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi kuulub rahuldamisele või mitte, on maakohus ebaõigesti rahuldanud hagejate nõude kinnistusraamatu kande parandamiseks ja otsustanud kanda kinnistusraamatusse korteriomandi, asukohaga XXX, ühisomanikena Larissa Tšugunova ja Viktor Tšugunovi. Seejuures ei ole maakohus viidanud mitte ühelegi õigusnormile. AÕS § 68 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kande muutmiseks peab andma nõusoleku isik, kelle õigusi parandamine puudutab. Seega on kande muutmiseks vajalik puudutatud isiku (omaniku) nõusolek. Kui puudutatud isik keeldub nõusoleku andmisest ebaõige kande parandamiseks, siis on võimalik seda asendada TsÜS § 68 lg 5 alusel hagimenetluses tehtava kohtuotsusega.
Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-30-09 märkinud, et kannet muuta soovival isikul on õigus esitada hagi tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega TsÜS § 68 lg 5 järgi. Hagi rahuldamise korral asendab kohtulahend TsÜS § 68 lg 5 kohaselt müüja tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja on aluseks kande tegemisele kinnistusraamatusse. Ka TMS § 184 lg 1 sätestab, et kui võlgnikku on kohtuotsusega kohustatud tahteavalduse tegemiseks, asendab tahteavaldust jõustunud kohtuotsus. Maakohus ei saanud rahuldada hagejate nõuet kinnistusraamatu kande parandamiseks ilma puudutatud isiku nõusolekut asendamata. Maakohus on siinjuures rikkunud TsMS § 392 lg-s 1 sätestatud selgitamiskohustust, kuna ei ole hagejatele selgitanud, et TsÜS § 68 lg 5 järgi on hagejatel õigus esitada kinnistusraamatu kande muutmiseks hagi D. Jürgensi tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama hagejatele õiguslikku olukorda ning andma hagejatele võimaluse oma nõuet vastavalt täiendada.
20.TsMS § 436 lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Kuna maakohus jättis asja lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitamata ja neid pooltega läbi ei arutanud, siis ei saanud maakohus hinnates arestimisakti kehtivust tugineda ka sellistele asjaoludele (arestimistoimingute läbiviimine), millele hageja ei olnud tuginenud ja mille suhtes puudus kostjal võimalus avaldada oma seisukoht. Sama kehtib ka maakohtu seisukohtade osas selles, et hagejatele edastatud täitmisteade sisaldas eksitavat teavet tasumisele kuuluva rahasumma osas. Apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul täpselt välja selgitada, kas ja millistel asjaoludel peavad hagejad vara arestimise akti tühiseks.
21.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/
Kai Kullerkupp /digitaalselt allkirjastatud/
Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.