Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.L. T. ja V. T. esitasid 11.06.2012. a kohtule hagiavalduse, milles palusid: * tunnistada 09.05.2012. a toimunud korteriomandi, asukohaga xxx enampakkumine kehtetuks; * tunnustada hagejate omandiõigust korteriomandile; * parandada kinnistusraamatu kanne, mille kohaselt on korteriomandi omanik D. J..
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejate poeg A. T. ja Swedbank AS 06.07.2007. a laenulepingu nr 07-124134-EV. Laenu tagatiseks seati hüpoteek korteriomandile asukohaga xxx, Tallinn ja hagejate ühisomandis olevale korteriomandile xxx. A. T. sattus makseraskustesse ja Swedbank AS ütles laenulepingu üles. Kohtutäitur Elin Vilippus algatas Swedbank AS avalduse alusel täitemenetlused, vastavalt V. T. nr 022/2011/3008 ja L. T. nr 022/2011/3007. Kohtutäitur saatis täitmisteate täitemenetluse algatamise kohta ainult L. T.le. V. T.ile täitemenetluse algatamise teadet kätte toimetatud ei ole. Seetõttu ei ole V. T. saanud oma õigusi kaitsta ja korteri enampakkumisel müümist vältida. Kohtutäitur oleks pidanud esimesena müüma laenusaaja korteri Tallinnas. Korteri hind enampakkumisel on odavam kui väärtus tegelikkuses, seetõttu on arestimisega kahjustatud hagejate õigustatud huve. Hagejate korteriomand müüdi enampakkumisel 09.05.2012. a. Korteri
arestimisest hagejatele teatatud ei ole. Enampakkumisest hagejatele teatatud ei ole. Sellega on neilt ära võetud võimalus osaleda enampakkumisel. Hagejad soovisid ise korteri ära osta, neil endal küll raha ei ole, aga seda lubas teha hagejate sugulane. Kohtutäiturile oli teada, et hagejad ei loobu korterist ja soovivad selle ise ära osta. L. T.le on saadetud 09.05.2012. a koostatud kordusenampakkumise akt, mille on koostanud Sergei Volf, kes on kohtutäituri abi, mitte kohtutäitur. Hagejatele on dokumente edastatud valikuliselt, mistõttu on õigustest teavitamine puudulik. Kirjeldatud asjaoludel on hagejatele kuuluva korteriomandi arestimine tühine ja kohtutäitur on rikkunud enampakkumise tingimusi, mistõttu tuleb enampakkumine kehtetuks tunnistada. Hagejad tegid korteriomandi uuele omanikule D. J.ile ettepaneku osta korter tagasi, kuid D. J. nõudis hagejatelt kahekordset ostuhinda.
3.Hagejad esitasid järgmised tõendid: 1) leping 10.07.2007. a, millega seati hüpoteegid Swedbank AS kasuks korteriomanditele asukohaga xxx ja xxx (puudub lk 2, I köide, tl 97-106); 2) kinnisasja arestimise akt 28.11.2011. a, millega arestiti korteriomand asukohaga xxx hagejate suhtes algatatud täiteasjades 022/2001/3007 ja 3008 (lk 1, puuduvad lk 3 ja 4, I köide, tl 107114); 3) vara ümberhindamise akt 31.01.2012. a täiteasjades 022/2001/3007 ja 3008 (I köide, tl 116); 4) teade 28.02.2012. a toimuva enampakkumise kohta (I köide, tl 132-133); 5) kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise akt 01.03.2012. a täiteasjades 022/2001/3007 ja 3008 (I köide, tl 117-118, 134); 6) vara ümberhindamise akt 07.03.2012. a täiteasjades 022/2001/3007 ja 3008 (I köide, tl 115); 7) teade 29.03.2012. a toimuva enampakkumise kohta (I köide, tl 130-131); 8) kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise akt 29.03.2012. a täiteasjades 022/2001/3007 ja 3008 (I köide, tl 119-120); 9) kordusenampakkumise akt 09.05.2012. a täiteasjades 022/2001/3007 ja 3008 (I köide, tl 126129); 10) kohtutäituri otsus ostuhinna maksmise tähtaja pikendamiseks 09.05.2012. a täiteasjades 022/2001/3007 ja 3008 (I köide, tl 125); 11) teade eluruuumide vabastamise kohta 09.05.2012. a täiteasjades 022/2001/3007 ja 3008 (I köide, tl 124); 12) kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsus 15.05.2012. a täiteasjades 022/2001/3007 ja 3008 ning selle lisaks olev müügiaruanne (I köide, tl 121-123).
KOSTJATE VASTUSED
4.Kostja Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus hagi ei tunnista. Täitemenetluse läbiviimisel, enampakkumiste korraldamisel ega vara arestimisel ei rikutud täitemenetluse seadustikus kehtestatuid tingimusi. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 10 lg 1 annab kohtutäiturile võimaluse võlgnikuga ühenduse pidamise lihtsustamiseks pärast täitmisteate kättetoimetamist.
5.Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus esitas järgmised tõendid: 1) täitmisteate kättetoimetamise akt täiteasjas 022/2011/3007 (I köide, tl 155-157); 2) väljastusteade, mille kohaselt V. T. on saadetise kätte saanud 03.05.2011. a (I köide, tl 158); 3) täitmisteade 27.04.2011. a L. T.le täiteasjas 022/2011/3007 (I köide, tl 159-160); 4) täitmisteade 27.04.2011. a V. T.ile täiteasjas 022/2011/3008 (I köide, tl 161-162);
5) kordusenampakkumise akt 28.02.2012. a täiteasjas 022/2011/3006 (I köide, tl 163-166); 5a) kirjavahetuse registri väljavõte 29.02.2012. a nr 5001, A. T., kordusenampakkumise akt, 11/3006 (I köide, tl 167); 6) täitetoimingust (vara arestimisest) teatamine 17.11.2011. a täiteasjades 022/2001/3007, 3008, 3006 (I köide, tl 168-170); 6a) kirjavahetuse registri väljavõte 17.11.2011. a nr 21262, L., V. T., täitetoimingust teatamine, 11/3007, 3008, 3006 (I köide, tl 171); 7) täitetoimingust teatamine (kohustus võimaldada kinnisasjaga tutvumist, lisatud enampakkumise kuulutused) 23.12.2011. a täiteasjades 022/2001/3007, 3008, 3006 (I köide, tl 172-176); 7a) kirjavahetuse registri väljavõte 27.12.2011. a nr 24254, A., L., V. T., täitetoimingust teatamine, 11/3006, 3007, 3008 (I köide, tl 177); 8) vara ümberhindamise akt 31.01.2012. a täiteasjades 022/2001/3007, 3008 ja teade 28.02.2012. a toimuva enampakkumise kohta (I köide, tl 178-181); 8a) kirjavahetuse registri väljavõte 01.02.2012. a nr 3167, L., V. T., vara ümberhindamine, 11/3007, 3008 (I köide, tl 182); 9) vara ümberhindamise akt 07.03.2012. a täiteasjades 022/2001/3007, 3008 ja teade 29.03.2012. a toimuva enampakkumise kohta (I köide, tl 183-186); 9a) kirjavahetuse registri väljavõte 08.03.2012. a nr 5608, L., V. T., vara ümberhindamine, 11/3007, 3008 (I köide, tl 187); 10) vara ümberhindamise akt 09.04.2012. a täiteasjades 022/2001/3007, 3008 ja teade 09.05.2012.a toimuva enampakkumise kohta (I köide, tl 188-192); 10a) kirjavahetuse registri väljavõte 16.04.2012. a nr 7777, L. T., V. T., vara ümberhindamine, 11/3007, 3008 (I köide, tl 193).
6.L. T. käis 11.05.2012. a kohtutäituri büroos ning sai täitmisteate (dokument 3) ja selle lisad isiklikult kätte (dokument 1). Täitmisteate kättetoimetamise aktis sisaldub L. T. avaldus, et kättetoimetamist vajavad dokumendid edastataks talle aadressile xxx ning loetakse kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates.
7.V. T. on täitmisteate (dokument 4) isiklikult kätte saanud toimikus asuva väljastusteate kohaselt (dokument 2). Kohtutäitur kohustas täitmisteates V. T.it teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada, V. T. ei ole seda kohustust täitnud. See annab TMS § 10 lg 1 alusel kohtutäiturile õiguse edastada kõik dokumendid, ka need, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, võlgnikule enda valitud viisil. Kohtutäitur saatis kõik edasised dokumendid, sh enampakkumiste nurjunuks tunnistamise aktid, enampakkumise akti, enampakkumiste kuulutused, vara ümberhindamise aktid hagejatele lihtkirjaga posti teel.
8.Hagejad olid teadlikud arestimise akti koostamise ajast ning neil oli võimalus akti koostamise juures isiklikult viibida. Vara arestimisest teavitati hagejaid 17.11.2011. a saadetud teatega (dokument 6). Vara arestiti 28.11.2011. a, arestimisakt saadeti 28.11.2011. a.
10.17.01.2012. a toimus hagejatele kuuluva vara enampakkumine alghinnaga 11 600 eurot, mis nurjus. 28.02.2012. a alghinnaga 9 800 eurot ning 29.03.2012. a alghinnaga 8 400 eurot välja kuulutatud kordusenampakkumised nurjusid. Edukaks osutus alles 09.05.2012. a välja kuulutatud
enampakkumine. Kõik enampakkumistega seotud dokumendid sh kuulutused, on kohtutäitur võlgnikele edastanud (dokumendid 8-10).
11.Kohtutäitur on teinud kõik endast oleneva (kaasanud müüki kutselise maakleri, avaldanud kuulutuse kõigis võimalikes kinnisvara väljaannetes), et informeerida hagejaid läbiviidavatest toimingutest ja tagada müüdavale varale võimalikult suur reklaam. Kuid hagejad ei soovinud vajalikul määral vara tutvustava maakleriga koostööd teha. Hagejad ei vastanud maakleri kõnedele, ei tutvustanud vara, väites et soovivad vara ise välja osta. Kuna esimene enampakkumine toimus 17.01.2012. a ning edukas, arvult neljas kordusenampakkumine 09.05.2012. a, oli hagejatel piisavalt aega, et enampakkumisel osaleda ning vara välja osta.
12.Hüpoteegipidajal on õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud algatama täitemenetluse. Hagejad ei saa nõuda, et sissenõudja rahuldaks oma nõude hagejatele või laenulepingut rikkunud isikule kuuluva muu vara realiseerimise kaudu. Kinnisasja, aadressil xxx, müüs kohtutäitur Elin Vilippus täitemenetluse nr 022/2011/3006 raames 28.02.2012. a toimunud kordusenampakkumisel (dokument 5). Saadud tulemist sissenõudja nõuet täielikult rahuldada ei õnnestunud.
13.Sergei Volf on kohtutäitur Elin Vilippuse abi, kes on pädev tegema kõiki ametitoiminguid, mida kohtutäitur ei pea tegema isiklikult. Enampakkumise läbiviimine ei kuulu täitetoimingute hulka, mida kohtutäitur peab isiklikult tegema.
14.Kostja D. J. hagi ei tunnista. Ta elab praegu oma perega kahetoalises korteris ning vajab enampakkumiselt ostetud korterit elamistingimuste parandamiseks ja lapse koolimineku tõttu. Hagejad tegid talle tõepoolest ettepaneku korter hagejatele tagasi müüa, kuid hagejad ei nõustunud tema soovitud hinnaga. Hagejate korter on väga heas seisukorras. Ta saab korteri hagejatele tagasi müüa sellise hinnaga, mis võimaldab tal osta teise samaväärse korteri. Ta ostis korteri laenuga ning tasub laenumakseid, intressi ja kindlustusmakseid. Ta ostis korteri 09.05.2012. a, kuid ei ole seni saanud korterisse sisse kolida. Ta ei ole saanud müüa oma vana korterit ja vähendada selle abil laenusummat.
15.Kostja Swedbank AS hagi ei tunnista. 06.07.2007. a sõlmis A. T. Swedbank AS-ga laenulepingu nr 07-124134-EV. A. T. sai laenu 57 557 eurot, mis tuli tagastada osade kaupa lõpptähtpäevaga 05.07.2037. a. Lepingu täitmise tagamiseks seati kaks hüpoteeki, korteriomandile asukohaga xxx (registriosa xxx) ja korteriomandile asukohaga xxx (registriosa xxx). Laenusaaja ei täitnud oma kohustusi kohaselt ning jäi võlgu alates 05.08.2009. a. Swedbank AS lõpetas laenulepingu ülesütlemisega 30.12.2010. a. Swedbank AS esitas 25.04.2011. a Tallinna kohtutäitur Elin Vilippusele täitmisavalduse laenusaaja laenulepingust nr 07-124134-EV tulenava nõude rahuldamiseks. 25.04.2011. a seisuga oli laenusaaja võlgnevus 59 422,55 eurot. Korteriomandite xxx ja xxx müügist saadud summadest laekus Swedbank AS-le 30 122,43 eurot. 04.06.2012. a seisuga jäi võlgnetavaks summaks veel 33 855,83 eurot.
16.Swedbank AS esitas järgmised tõendid: 1) leping 10.07.2007. a, millega seati hüpoteegid Swedbank AS kasuks korteriomanditele asukohaga xxx ja xxx (II köide, tl 18-28); 2) täitmisavaldus 25.04.2011. a (II köide, tl 48-49); 3) täitemenetluse lõpetamise otsus 01.06.2012. a täiteasjas 022/2011/3008 (II köide, tl 50).
MENETLUSE KÄIK KOHTUS
17.Viru Maakohtu 06.02.2013. a kohtuotsusega hagi rahuldati. Kokkuvõtlikult leidis kohus, et asja arestimisel ja täitemenetluse läbiviimisel on toimunud mitmeid täitemenetluse seadustiku rikkumisi, mis kogumis lubavad väita, et võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise ning rikuti enampakkumise olulisi tingimusi.
18.Tallinna kohtutäitur Elin Villipus esitas kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse.
19.Tartu Ringkonnakohtu 09.09.2013. a kohtuotsusega Viru Maakohtu 06.02.2013. a otsus tühistati ja asi saadeti maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist.
20.Kohtuistungil 09.01.2014. a L. T. selgitas, et sai täitmisteate kätte kohtutäituri büroos. Seda, kas ta arestimisakti kätte sai, ei mäleta. 09.05.2012. a enampakkumisest oli ta teadlik. 03.05.2011. a väljastusteatel on tema (L. T.) allkiri. 09.04.2012. a vara ümberhindamise akti on ta vist kätte saanud. Abikaasat ta täitemenetlusest ei informeerinud, sest kartis. V. T. seletas, et oli pidevalt Tallinnas ning kui tagasi tuli, siis naine ütles, et midagi korteriga juhtus. Seda kas tal oli arestimisakt, ei mäleta, see võis tal olemas olla. 09.05.2012. a enampakkumisest ei olnud ta teadlik. Kohtutäitur esitas kohtule 07.03.2012. a vara ümberhindamise akti ja kuulutuse (II köide, tl 192194), 17.11.2011. a kuupäevaga dateeritud dokumendi Täitetoimingust teatamine (II köide, tl 189191) ja 9 spiraalköidet Väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamat.
21.Viru Maakohtu 10.03.2014. a määrusega rahuldati hagejate riigi õigusabi taotlus, hagejatele anti riigi õigusabi, riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta. Hagejaid esindas advokaat Andrei Matvejev.
22.Advokaat Andrei Matvejev esitas 25.04.2014. a kohtule hagi tervikteksti. Hagejad märgivad, et kohtutäitur rikkus täitedokumentide kättetoimetamise kohustust. Hageja 1 väidete kohaselt elas ta 2012. a maikuu seisuga xxx, korteris, kuid tema abikaasa V. T. elas ja töötas Tallinnas. Tol ajal olid hagejate omavahelised suhted pingelised. V. T. külastas korterit, asukohaga xxx ainult L. T. äraolekul selleks, et võtta korterist tema asjad. Puudub vaidlus selle üle, et ükski täitemenetluse dokument ei olnud kätte toimetatud V. T.ile, kõik dokumendid toimetati L. T. kätte. TMS § 10 lg 1 kehtestab kohtutäituri kohustuse toimetada enampakkumise akt võlgnikule kätte. Selle sätte tähttähelisel tõlgendamisel tuleb asuda seisukohale, et just juhul, kui täitemenetluses on kaks kaasvõlgnikku ja tegemist on solidaarse kohustusega, peavad täitedokumendid olema toimetatud kätte igale võlgnikule. TsMS § 322 lg 1 ettenähtud dokumentide kättetoimetamise viisi tuleb kasutada ainult juhul, kui teised seadusega ettenähtud menetlusdokumentide kättetoimetamise viisid ei andnud tulemusi. Sellise viisi kasutamisel tuleb kättetoimetamist korraldavatel isikutel ikkagi veenduda selles, et isik, kelle kaudu toimetakse võlgnikule menetlusdokumendid kätte, võib edastada kindlasti dokumendi võlgnikule. Hagejate esindaja on arvamusel, et antud juhul võib olla kohaldatud TsMS § 324, mille kohaselt TsMS §-des 322 ja 323 nimetatud juhtudel ei loeta dokumenti kättetoimetatuks selle kättetoimetamisel saaja asemel isikule, kes osaleb kohtumenetluses saaja vastaspoolena. Seadus ei detailiseeri, kas vastaspoolena loetakse ainult hageja ja kostja (võlausaldaja ja võlgnik) või igasugused isikud, kellel on vastupidised huvid menetluses. Hagejate esindaja on selle arvamuse juures, et vastaspoolena tuleb käsitleda igasugust isikut, kellel on vastupidised huvid (huvide konflikt) menetluses. Hageja 1 käitumisest on nähtav, et Hageja 1 ei avaldanud huvi täitemenetluse vastu, ta ei esitanud ühtegi vastuväidet ega alustanud
täitemenetlusega seotud vaidlusi. Vastupidi avaldas Hageja 2 viivitamatult pärast seda, kui ta sai teada sellest, et korter oli müüdud täitemenetluses, soovi osta Kostjalt 2 korteriomand tagasi. Hagejate esindaja on arvamusel, et TsMS § 324 lg 1 mainitud mõistet „eluruum” tuleb käsitleda selles mõttes, et kättetoimetamine toimub eluruumis elavale isikule juhul, kui kättetoimetajal on olemas veendumus selles, et menetlusdokumendi saaja elab koos isikuga, kelle kaudu toimetatakse dokument kätte. Menetluse kestel selgus see, et kõikide täitetoimingute teostamisel ei viibinud korteriomandis V. T.. Kohtutäituril või kohtutäituri nimel toimingut teostaval isikul pidi tekkima kahtlus selles, et juhul, kui Hageja 1viibib alati korteris üksinda, siis võib olla ei ela Hageja 2 jätkuvalt selles korteris. Hagejad on arvamusel, et olid rikutud oluliselt enampakkumise tingimused. Teavitamiskohustuste rikkumine kohtutäituri poolt viis sellele, et olid rikutud hagejate subjektiivsed õigused.
23.Kohtutäitur esitas 26.05.2014. a vastuse, milles märkis, et hagi tervikteksti esitamise eesmärk jääb kohtutäiturile arusaamatuks, kuna hagejad on hagi esitanud juba 11.06.2012. a. Kohtutäitur vaidleb avalduses esitatud väidetele vastu ning leiab, et hagi rahuldamiseks puudub alus. Kohtutäitur ei nõustu avalduses esitatud väitega, et vaidlus puudub selle üle, et ükski täitemenetluse raames koostatud dokument ei olnud kätte toimetatud Hagejale 2. Täitemenetluse läbiviimisel, enampakkumiste korraldamisel ega vara arestimisel ei rikutud täitemenetluse seadustikus kehtestatud tingimusi. Kohtutäiturile jäävad arusaamatuks hagejate esindaja viited TsMS §-le 322324 ning hagejate järeldus, et neid tulnuks käsitleda vastaspoolena, kellel on vastupidised huvid menetluses. Hagi on esitanud aga abikaasad koos ning ei selgu, mille poolest tuleks neid käsitleda vastaspoolena. Vaatamata sellele, et hagejad on väitnud, et V. T. korteris ei elanud ja ei olnud menetluse käigust teadlik, ei ole hagejad esitanud mitte ühtegi tõendit (nt üürilepingut), et V. T. elas menetluse läbiviimise ajal teises linnas. Samuti on kohtuistungil V. T. kinnitanud, et abikaasad elasid korteris, aadressil xxx. Käesolevas asjas puuduvad enampakkumise läbiviimise korra olulised rikkumised, mis tooks TMS § 223 lg 1 alusel kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Kokkuvõtvalt leiab kohtutäitur, et käesoleval juhul puuduvad TMS § 223 lg-s 1 sätestatud alused 05. mail 2012. a täiteasjades nr 022/2011/3007 ja 3008 toimunud kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.
24.Kohtuistungil 16.10.2014. a arutasid menetlusosalised kompromissi sõlmimist. Kompromissi ei sõlmitud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
25.Hagejad paluvad tunnistada kehtetuks 09.05.2012. a toimunud enampakkumise, milles müüdi hagejatele ühisomandina kuuluv korteriomand asukohaga xxx.
26.Hagejad ei vaidlusta seda, et A. T.il oli võlg Swedbank AS ees, et võlg oli tagatud hagejatele kuuluva korteriomandit koormava hüpoteegiga, mis seati hagejate kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele ning et Swedbank AS-l oli põhimõtteliselt õigus nõuda korteriomandi müüki. Hagejad väidavad, et korteriomandi arestimisel ja müümisel rikuti täitemenetluse seadustiku nõudeid ja hagejate õigusi, korteriomandi arestimine oli tühine, kohtutäitur rikkus enampakkumise tingimusi ja enampakkumine tuleb seepärast kehtetuks tunnistada. Lisaks sellele väidavad hagejad hagiavalduse terviktekstis, et täitemenetluse dokumente ei toimetatud kätte hagejale V. T.ile, kuna viimane ei elanud L. T.ga koos.
27.TMS § 55 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui:
* vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; * võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; * vara on arestinud ebapädev isik; * võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise.
28.TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui: * vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta või * enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või * rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.
29.Vaidlust ei ole selles, et xxx asuva korteriomandi, registriosa number xxx, omanikuna oli kuni 25.05.2012. a kinnistusraamatusse kantud L. T.. Vaidlust ei ole selles, et korteriomand kuulus tegelikult ühisomandina abikaasadele L. T.le ja V. T.ile. Vaidlust ei ole selles, et Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus algatas 27.04.2011. a kaks eraldi täitemenetlust (I köide, tl 14-15): * toimiku number 022/2011/3007, võlgnik L. T.; * toimiku number 022/2011/3008, võlgnik V. T..
31.Hagejad ei tugine sellele, et vara müüdi enampakkumisel isikule, kellel ei olnud õigust seda osta. Hagejad tuginevad sellele, et enampakkumine toimus tühise arestimise akti alusel, sest võlgnikule V. T.ile ei olnud kätte toimetatud täitmisteadet ning vara arestis ebapädev isik, võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ning rikuti enampakkumise olulisi tingimusi.
32.Dokumentide kättetoimetamine täitemenetluses.
32.1.Kohus jääb endiselt varasemas kohtuotsuses avaldatud seisukoha juurde, et TMS ei reguleeri täpsemalt, kuidas tuleb täitemenetlust läbi viia olukorras, kus samast täitedokumendist tulenevalt on solidaarvõlgnikeks abikaasad, kellele kuulub ühisomandina korteriomand, millele sissenõue pööratakse. Sellises olukorras oleks saanud kohaldada TMS § 141, mille järgi võib sissenõude pööramiseks mitmele kinnisasjale korraldada ühe menetluse, kui seda tehakse ühe nõude tõttu sama võlgniku vastu või kinnisasjadele seatud sama õiguse tõttu või nõude tõttu, mille eest kinnisasjade omanikud vastutavad solidaarvõlgnikena. Kohtutäitur ei kasutanud seda võimalust, vaid algatas kaks eraldi täitemenetlust. Täituril oli õigus nii teha, kuid sel juhul tuleb täituril kõik täitemenetluse seadustikust tulenevad kohustused, sh dokumentide kättetoimetamine või edastamine, täita kummagi võlgniku suhtes eraldi.
32.2.TMS § 10 lõigetes 1, 2 ja 4 on dokumentide kättetoimetamine ja edastamine reguleeritud järgmiselt: * võlgnikule peab kohtutäitur kätte toimetama täitmisteate, vara arestimise akti, enampakkumise akti, otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid; * võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks;
* kohtutäitur võib kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil; * dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui täitemenetluse seadustikust ei tulene teisiti; * teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil.
32.3.Täitemenetluses, number 022/2011/3007 on kohtutäitur täitmisteate võlgnik L. T.le üle andnud kohtutäituri büroos Tallinnas Lauteri 5, 11.05.2011. a ning selle kohta on koostatud täitmisteate kättetoimetamise akt (I köide, tl 155). Aktis sisaldub muuhulgas järgmine lõik: "Olen nõus, et kättetoimetamist vajavad dokumendid edastatakse mulle alljärgneval aadressil ilma saamiskinnitust tagastamata. Dokument loetakse kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates alljärgneval aadressile: xxx". Sellega andis L. T. kohtutäiturile õiguse edastada dokumendid, sh kättetoimetamist nõudvad dokumendid talle lihtkirjaga.
32.3.Täitemenetluses number 022/2011/3008 on kohtutäitur täitmisteate võlgnik V. T.ile kätte toimetanud tähitud väljastusteatega kirjaga. Väljastusteate (I köide, tl 158) kohaselt sai V. T. täitmisteate isiklikult kätte 03.05.2011. a. Väljastusteatele on märgitud saaja V. T., dokumeni number K3231201, kuupäev 03.05.2011. a ning vastuvõtja allkiri. V. T. väidab, et ta ei ole täitmisteadet kätte saanud ning väljastusteatel ei ole tema allkiri. L. T. väitis, et väljastusteatel on tema allkiri.
32.4.Tartu Ringkonnakohus märkis oma 09.09.2013. a otsuses, et TMS § 10 lg 1 lause 3 sätestab üheselt, et kohtutäitur võib kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Käesoleval juhul kohustas kohtutäitur mõlemaid võlgnikke täitmisteates teatama täiturile oma kontaktandmed. L. T. täitis nimetatud kohustuse, kuid V. T. vastavat kohustust ei täitnud. TMS § 10 lg 1 lause 4 kohaselt, kui võlgnik kontaktandmete teatamise kohustust ei täida või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on efektiivse täitemenetluse tagamine. Ringkonnakohus leidis, et kui täitur on pannud võlgnikule kohustuse teatada oma kontaktandmed TMS § 10 lg 1 lause 3 kohaselt, siis on võlgnik kohustatud vastava kohustuse ka täitma olenemata sellest, et täiturile on võlgniku aadress teada ja täitur on võlgnikule täitmisteate raskusteta kätte toimetanud. Nimetatud reegel on sätestatud selleks, et tagada efektiivsem edasine menetlus, sest sellisel juhul saab kohtutäitur olla kindel, et isik saab enda poolt avaldatud aadressil ka tegelikult dokumendid kätte. Kuna V. T. ei edastanud täiturile oma kontaktandmeid, võis täitur TMS § 10 lg 1 lause 4 kohaselt edastada võlgnikule edasised täitemenetluse dokumendid vabalt valitud viisil, sh lihtkirjaga posti teel. Seega võis kohtutäitur pärast täitmisteate kättetoimetamist edastada täitemenetluse ülejäänud dokumendid mõlemale võlgnikule lihtkirjaga. Ringkonnakohus märkis, et kohtutäituri valikuõigus dokumentide edastamiseks sisaldab ka õigust saata abikaasadest ja ühes elukohas elavatele võlgnikele dokumendid ühes ümbrikus, kui ümbrikule on adressaatidena märgitud mõlemad abikaasad. Apellant (kohtutäitur) möönab, et just sellisel viisil on ta dokumentide edastamisel toiminud ja see nähtub ka kohtutäituri poolt esitatud kirjavahetuse registrist, kus adressaatidena on märgitud mõlemad hagejad.
32.5.Sissenõudja Swedbank AS on täitmisavalduses (II köide, tl 48-49) märkinud V. T.i aadressiks xxx. Rahvastikuregistris on V. T.i aadress sama. Kohtutäitur saatis sellel aadressil 27.04.2011. a koostatud dokumendi (täitmisteate), mis on kätte antud 03.05.2011. a ehk 6 päeva pärast koostamist. Kohtutäituril ei saanud olla mingit kahtlust V. T.i kontaktandmetes ja selles, et antud aadressil saab talle dokumente kätte toimetada. Solidaarvõlgnikud on abikaasad ning nende mõlema elukoht on rahvastikuregistris xxx.
32.6.TMS § 10 lg-s 5 sätestab, et kui dokument edastatakse posti teel, loetakse dokument kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest alates, kui saaja ei tõenda, et ta sai dokumendi kätte hiljem või et ta ei ole seda kätte saanud. Juhul kui kohtutäitur on tõendanud dokumendi edastamise lihtkirjaga, tuleneb nimetatust saaja õigus tõendada, et ta ei ole dokumenti, mis on talle edastatud, kätte saanud. Tegemist on ümberpööratud tõendamiskoormisega. TMS § 10 lg 1, mis annab kohtutäiturile õiguse toimetada täitemenetluse osalisele dokumente kätte lihtsustatult, on eriregulatsioon võrreldes tsiviilkohtumenetluse dokumentide edastamise regulatsiooniga. Eeltoodust tuleneb, et dokumentide edastamisel tuleb kohtutäituril tõendada nende edastamise fakti mõlemale hagejale ning kui kohtutäitur on selles osas oma tõendamiskoormise täitnud, siis on hagejatel kohustus tõendada, et nad ei ole neid dokumente, mis on neile edastatud, kätte saanud. Kohus selgitas menetlusosalistele tõendamiskoormust (II köide, tl 160-162).
32.7.TsMS § 322 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega saab lugeda, et täitmisteade on V. T.ile kätte toimetatud, kuna dokumendi võttis vastu tema abikaasa L. T.. Kohus märgib, et hagiavalduses ei ole hagejad tuginenud asjaolule, et V. T. ei elanud koos abikaasaga xxx korteris, vaid elas hoopis Tallinnas. Nimetatud asjaolule on hagejad tuginenud esimest korda kohtuistungil 09.01.2014. a. Kohtuistungil andis V. T. selle kohta vastuolulisi ütlusi. V. T. seletas, et oli pidevalt Tallinnas ning kui koju tuli, teatas abikaasa talle, et korter on enampakkumisel müüdud. Samas väitis V. T., et tal võis olemas olla arestimisakt. Küsimusele, kus oli tema kodu, vastas V. T., et „Olin Tallinnas, kuid käisin tihti naise juures. Elasime ühes korteris“. Hageja ei täpsustanud, kus ta Tallinnas elas, kas ta üüris korterit, kus ta töötas. E-maksuameti väljatrükist (III köide, tl 59) nähtub, et V. T.ile maksti 2011. septembris töötasu korteriühistu Järve Pärna poolt.
32.8.Asja materjalidest nähtub, et kohtutäitur on edastanud täitemenetluse olulised dokumendid hagejatele (täitmisteated, arestimise akt, vara ümberhindamise aktid, teade viimasest enampakkumisest) ning ka muud dokumendid saatnud:
täitmisteated (I köide, tl 155; I köide, tl 158 (originaal kohtule esitatud); I köide tl 159-162) ; 17.11.2011. a täitetoimingust (vara ülevaatamine arestimise akti koostamiseks) teatamine (I köide, tl 168-10; originaal kohtule esitatud, väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatu nr 13 kanne nr 21262); kinnisasja arestimise akt (I köide tl 107-114; väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatu nr 14 kanne nr 2261); teade 17.01.2012. a enampakkumisest (I köide, tl 172-174; väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatu nr 15 kanne nr 24252); vara ümberhindamise akt 31.01.2012. a (I köide, tl 115, 178; väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatu nr 1 kanne nr 1345); teade 28.02.2012. a enampakkumisest (I köide, tl 132-133, 179-180; väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatu nr 2 kanne nr 3167);
vara ümberhindamise akt 07.03.2012. a (I köide, tl 115, 183; originaal kohtule esitatud; väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatu nr 4 kanne nr 5608); teade 29.03.2012. a enampakkumisest (I köide, tl 130-131, 183-185; väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatu nr 4 kanne nr 5608); vara ümberhindamise akt 09.04.2012. a ja teade 09.05.2012. a enampakkumisest (I köide, tl 188-190; väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatu nr 5 kanne nr 7777); 09.05.2012. a enampakkumise akt (I köide, tl 126-129; väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatu nr 6 kanne nr 9947).
32.9.Hagejad väidavad, et kohtutäitur rikkus TMS § 84 lg 3, mille kohaselt tuleb võlgnikule ja sissenõudjale enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist.Kohtutäitur on kohtule esitanud väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatu nr 5, mille kohaselt 16. aprillil 2012. a on edastanud hagejatele vara ümberhindamise akti ja kuulutuse. Seega ei ole kohtutäitur TMS § 84 lg 3 rikkunud.
33.Kinnisasja arestimine.
33.1.Hagejad väidavad, et korteriomandi arestimine ei ole toimunud kooskõlas TMS nõuetega.
33.2.Arestimise tühisuse põhjustamiseks peab õigustest teavitamata jätmine tooma kaasa võlgniku õiguste rikkumise, näiteks toimingu vaidlustamistähtaja möödalaskmise tõttu kaebeõiguse kaotamine vms. Teavitamiskohustuse eesmärgiks peab olemas võlgniku õiguste kaitse, st saamata jäänud informatsiooni abil oleks võlgnikul olnud võimalus vältida oma õiguste kahjustamist kas mõne eseme müügi või hindamise tingimuste või muude taoliste otsuste tegemisel osalemise või toimingu vaidlustamise kaudu. Lihtsalt informatiivse sisuga teadaande edastamata jätmine arestimise tühisust kaasa ei too. Enampakkumise olulisi tingimusi seaduses loetletud ei ole. Kindlasti on aga olulisteks tingimusteks enampakkumisest teavitamine, müüdava asja hinnaga seotud küsimused, enampakkumisel osalema lubamine ja muu taoline. Enampakkumise oluliste tingimuste rikkumiseks on peetud ka täitemenetluse alustamisest võlgniku teavitamata jätmist, isegi kui teda oldi korrektselt teavitatud enampakkumise toimumisest.
33.3.TMS § 142 lg 1 sätestab, et kinnisasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke.
33.4.TMS § 70 lg 1 kohaselt (kohaldub kinnisasja arestimisel TMS § 137 alusel) toimub vara üleskirjutamine võlgniku, tema esindaja või täisealise perekonnaliikme juuresolekul. Kui vara arestimise juures ei viibi võlgnik, tema esindaja või täisealine perekonnaliige, kutsub kohtutäitur vara arestimise juurde kaks manukat või politseiametniku.
33.5.Vaidlust ei ole selles, et võlgnik L. T. viibis vara ülevaatamise juures. Eelnevalt oli kohtutäitur hagejaid teavitanud arestimise akti koostamise ajast ning neil oli võimalus akti koostamise juures isiklikult viibida (kohtutäituri poolt 17.11.2011. a koostatud täitetoimingust teatamine). Hagejad on kinnisasja arestimise akti kätte saanud. Kuivõrd arestimise akti saab lugeda hagejatele kättetoimetatuks, olid hagejad teadlikud nii kohtutäituri poolt korteriomandile määratud hinnast (alghinnast) kui ka täitemenetluse käigus läbiviidavatest toimingutest. Samuti sisalduvad kõigis kohtutäituri poolt võlgnikele edastatavates dokumentides viited menetlusosalise õigustele täitemenetluses, sh. TMS §-st 217 tulenevatele õigustele esitada kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale. Seega ei saa lugeda põhjendatuks hagejate väiteid, et nad ei olnud enda õigustest teadlikud. Seega olid hagejad kinnisasja arestimisest teadlikud ning käesolevas asjas puuduvad
arestimise tühisuse alused (TMS § 55), mis tooks TMS § 223 lg 1 alusel kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise.
33.6.Harju Maakohtu 08.11.2011. a määrusest tsiviilasjas 2-11-54033 nähtub, et 07.11.2011 esitas Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus taotluse sisenemiseks L. T. ja V. T.i kuuluvasse korteriomandisse (xxx), et läbi viia korteriomandi arestimistoiming ning kindlaks määrata vara seisukord. Avalduse põhjenduste kohaselt on Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses L. T. ja V. T.i vastu algatatud täiteasi hüpoteegiga tagatud solidaarse võlgnevuse sissenõudmiseks. Võlgnikele on täitmisteade kätte toimetatud, nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnikud ei ole täitemenetluses sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud. 21.06.2011. a saadeti võlgnikele tavapostiga teade, et kinnisasja nr xxx arestimine toimub 28.06.2011. a kell 13.00 kinnisasja asukohas. Antud teatele võlgnikud ei reageerinud ning ei võimaldanud juurdepääsu varale. Oma tegevuse ning tegevusetusega on võlgnikud takistanud täitemenetluse läbiviimist ning hoidnud kõrvale täitemenetlusest. Võlgnikud ei ole võimaldanud varale juurdepääsu, et kohtutäitur saaks kinnisasja arestimiseks vara üles kirjutada ning hinnata vara tegelikku väärtust vastavalt vara seisukorrale. Kohus luges avaldust põhjendatuks ning andis loa korterisse sisenemiseks ja seal viibimiseks ajavahemikul 10.11.2011. a kuni 20.12.2011.a, et läbi viia korteriomandi arestimistoiming ning kindlaks määrata vara seisukord.
34.Hagejad väidavad, et kohtutäitur oleks pidanud esimesena müüma laenusaaja A. T.i korteri Tallinnas, mitte hagejate ühisomandiks oleva korteriomandi Kohtla-Järvel. Kohus sellega ei nõustu. Õigusaktid ei näe ette asjadele sissenõude pööramise järjekorda olukorras, kus võlg on tagatud mitme hüpoteegiga. Lisaks on õige, et Swedbank AS nõude rahuldamiseks müüdi ka A. T.ile kuulunud korteriomand (I köide, tl 163-166).
35.Kohus nõustub kohtutäituriga selles, et kohtutäituri abi Sergei Volf oli õigustatud korteriomandit arestima ja enampakkumist läbi viima. Kordusenampakkumise viis läbi ning kordusenampakkumise akti allkirjastas Sergei Volf, kes on kohtutäitur Elin Vilippuse abi. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 23 lg 3 kohaselt on kohtutäituri abi pädev tegema kohtutäituri nimel ja vastutusel kõiki ametitoiminguid, mida kohtutäitur ei pea käesoleva seaduse § 7 lõike 1 kohaselt tegema isiklikult. Enampakkumise läbiviimine ei kuulu täitetoimingute hulka, mida kohtutäitur peab isiklikult tegema. Seega on kordusenampakkumise läbi viinud selle läbiviimiseks pädev isik.
36.Arvestades kohtuasja asjaolusid, on enampakkumise kehtetuks tunnistamine võimalik kahel alusel: (1) korteriomandi arestimine oli tühine (TMS § 223 lg 1), kuna võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet (TMS § 55 p 2) või võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise (TMS § 55 p 4); (2) rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi (TMS § 223 lg 1). Enampakkumise oluliste tingimuste rikkumiseks on õiguskirjanduses ja kohtupraktikas peetud eelkõige seda, kui võlgnikku ei teavitata enampakkumistest või müüdava asja hinnaga seotud küsimustest.
37.Riigikohus on oma lahendis 3-2-1- 7-03 märkinud, et enampakkumisest tuleb võlgnikku teavitada, selle eesmärk on anda võlgnikule viimane võimalus võlg enne enampakkumist tasuda või osaleda enampakkumisel ning vältida nõnda arestitud asja välja minekut võlgniku omandist. TMS § 291 lg-st 1 tuleneva täitetoimingust täitemenetlusosalisele teatamise kohustuse täitmata jätmine on TMS § 647 kohaselt aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele. Ringkonnakohus on käesoleva kohtuasja lahendamisel leidnud, et enampakkumisest (kuulutuse sisust) teatamata jätmine on enampakkumise oluliste tingimuste rikkumine. Enampakkumise akti või varasemate nurjunud enampakkumise aktide saatmata jätmine ei ole enampakkumise oluliste tingimuste
rikkumine. Kuna käesolevas asjas on hagejaid enampakkumise toimumisest ja vara ümberhindamisest teavitatud, oli hagejatel võimalik enampakkumisel osaleda ning vara välja osta.
38.Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnike õigusi täitemenetluses oleks rikutud, misläbi võlgnikud oleksid minetanud õigust vaidlustada kohtutäituri poolt asjale määratud hinda (TMS § 74), õigust teha avaldusi ja märkusi arestitava vara kohta ning kaevata akti ebaõige koostamise peale (TMS § 75), õigust avaldada oma seisukoht asja allahindamise kohta (TMS § 100), õigust osaleda enampakkumisel ja teha pakkumisi (TMS § 87).
39.Hagi terviktekst.
39.1.Hagejate esindaja on kohtule esitanud hagi tervikteksti (III köide, tl 87-92).
39.2.Kohus annab hinnangu hagi terviktekstis esitatud väidetele.
39.3.Hagejate esindaja on arvamusel, et antud juhul võib olla kohaldatud TsMS § 324, mille kohaselt TsMS §-des 322 ja 323 nimetatud juhtudel ei loeta dokumenti kättetoimetatuks selle kättetoimetamisel saaja asemel isikule, kes osaleb kohtumenetluses saaja vastaspoolena. Seadus ei detailiseeri, kas vastaspoolena loetakse ainult hageja ja kostja (võlausaldaja ja võlgnik) või igasugused isikud, kellel on vastupidised huvid menetluses. Hagejate esindaja on selle arvamuse juures, et vastaspoolena tuleb käsitleda igasugust isikut, kellel on vastupidised huvid (huvide konflikt) menetluses. Hageja 1 käitumisest on nähtav, et Hageja 1 ei avaldanud huvi täitemenetluse vastu, ta ei esitanud ühtegi vastuväidet ega alustanud täitemenetlusega seotud vaidlusi. Vastupidi avaldas Hageja 2 viivitamatult pärast seda, kui ta sai teada sellest, et korter oli müüdud täitemenetluses, soovi osta Kostjalt 2 korteriomandi tagasi.
39.4.Hageja esindaja arvamus on arusaamatu. Puudub igasugune alus väita, et hagejate, kui solidaarvõlgnike huvid olid täitemenetluses (või on kohtumenetluses) vastupidised. TsMS § 324 sätestatud menetlusdokumendi kättetoimetamise piirangud kehtivad isikute suhtes, kes osalevad kohtumenetluses vastaspoolena. Hagejad on abikaasad, nad seadsid hüpoteegi oma korteriomandile poja laenukohustuse tagamiseks, nad elasid korteris xxx ning hagejad on 11.06.2012. a ühiselt esitatud hagis väitnud, et hagejad soovisid ise korteri enampakkumisel ära osta, neil puudus raha, kuid sugulased lubasid aidata. Ka kohtumenetluses on hagejad esitanud ühiseid seisukohti, hagejad ei ole vastaspooled ning mitte kusagilt ei paista välja, et hagejatel on omavahelisi vaidlusi.
39.5.Hagejate esindaja on arvamusel, et TsMS § 324 lg 1 mainitud mõistet „eluruum” tuleb käsitleda selles mõttes, et kättetoimetamine toimub eluruumis elavale isikule juhul, kui kättetoimetajal on olemas veendumus selles, et menetlusdokumendi saaja elab koos isikuga, kelle kaudu toimetatakse dokument kätte. Menetluse kestel selgus see, et kõikide täitetoimingute teostamisel ei viibinud korteriomandis V. T.. Kohtutäituril või kohtutäituri nimel toimingut teostaval isikul pidi tekkima kahtlus selles, et juhul, kui Hageja 1 viibib alati korteris üksinda, siis võib olla ei ela Hageja 2 jätkuvalt selles korteris.
39.6.Kohus märgib, et hagejate esindaja seisukoht on arusaamatu. Käesolevas asjas on vaid üks täitedokument (täitmisteade V. T.ile) edastatud kohtutäituri poolt väljastusteatega, aadressile xxx. L. T. kinnitas kohtus, et saadetise võttis vastu tema ning ka allkirja väljastamisteatele andis L. T.. Kõik ülejäänud teated ja dokumendid täitemenetluses saadeti lihtkirjaga. Isikul võib olla mitu elukohta ja mitu eluruumi. V. T. kinnitas kohtus, et ta elas nii Tallinnas kui ka Kohtla-Järvel.
40.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUD
41.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti.
42.Kohus on andnud hagejatele menetlusabi ja riigi õigusabi. TsMS § 190 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmisel menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.
43.TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus arvestab sellega, et hagejad on pensionärid, kohus on 02.07.2012. a määruses tuvastanud, et hagejatel puudub vara, mida müüa, hagejate menetluses osalemine ei olnud pahatahtlik, hagejad on täitemenetluses kaotanud omandi eluruumile, mistõttu kohus leiab, et hagejad tuleb vabastada riigilõivu tasumisest riigituludesse.
44.Hagejad peavad hüvitama solidaarselt kostjate menetluskulud.
45.Viru Maakohtu 10.03.2014. a määrusega on hagejatele antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus jätab riigi õigusabi kulud riigi kanda.
46.Menetlusosaline võib nõuda Viru Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.