Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. september 2015. a Tartu
Tsiviilasja number
2-12-22851
Tsiviilasi
Larissa Tšugunova ja Viktor Tšugunovi hagi Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse, Dmitri Jürgensi ja Swedbank AS-i vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
7200 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 5. novembri 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Larissa Tšugunova ja Viktor Tšugunovi apellatsioonkaebus
3.Swedbank AS (registrikood: 10060701; asukoht: Tallinn Liivalaia 8), esindaja Kerly Küünemäe
1.Jätta Viru Maakohtu 5. novembri 2014. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Vabastada Larissa Tšugunova ja Viktor Tšugunov riigilõivu summas 325 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
4.Larissa Tšugunova ja Viktor Tšugunovi riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda.
Menetluskulude jaotus
Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta solidaarselt Larissa Tšugunova ja Viktor Tšugunovi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Larissa Tšugunova ja Viktor Tšugunov esitasid 11.06.2012. a hagiavalduse, milles palusid: 1) tunnistada 09.05.2012. a toimunud korteriomandi asukohaga XXX , Kohtla-Järve enampakkumine kehtetuks; 2) tunnustada hagejate omandiõigust korteriomandile; 3) parandada kinnistusraamatu kanne, mille kohaselt on korteriomandi omanik Dmitri Jürgens. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejate poeg Aleksandr Tšugunov ja Swedbank AS 06.07.2007. a laenulepingu nr 07-124134-EV. Laenu tagatiseks seati hüpoteek korteriomandile asukohaga XXX , Tallinn ja hagejate ühisomandis olevale korteriomandile XXX , KohtlaJärve. Aleksandr Tšugunov sattus makseraskustesse ja Swedbank AS ütles laenulepingu üles. Kohtutäitur Elin Vilippus algatas Swedbank AS-i avalduse alusel kaks täitemenetlust – täitemenetluse nr 022/2011/3008 (võlgnik Viktor Tšugunov) ja täitemenetluse nr 022/2011/3007 (võlgnik Larissa Tšugunova). Kohtutäitur saatis täitmisteate täitemenetluse algatamise kohta ainult Larissa Tšugunovale. Viktor Tšugunov ei saanud kaitsta oma õigusi
täitemenetluses. Kohtutäitur oleks pidanud esimesena müüma laenusaaja korteri Tallinnas. Korteri hind enampakkumisel oli odavam kui korteri tegelik väärtus, mistõttu on arestimisega kahjustatud hagejate huve. Hagejate korteriomand müüdi enampakkumisel 09.05.2012. a. Hagejatele ei teatatud korteri arestimisest ega enampakkumisest. Hagejad soovisid ise korteri ära osta. Eeltoodud asjaoludel on hagejatele kuuluva korteriomandi arestimine tühine ja kohtutäitur on rikkunud enampakkumise tingimusi, mistõttu tuleb enampakkumine tunnistada kehtetuks.
2.Kohtutäitur Elin Vilippus vaidles hagiavaldusele vastu. Täitemenetluse läbiviimisel, enampakkumiste korraldamisel ja vara arestimisel ei ole rikutud täitemenetluse seadustikus kehtestatud tingimusi. Larissa Tšugunova käis 11.05.2012. a kohtutäituri büroos ning sai täitmisteate ja selle lisad isiklikult kätte. Viktor Tšugunov on täitmisteate isiklikult kätte saanud väljastusteate kohaselt. Kohtutäitur kohustas täitmisteates Viktor Tšugunovit teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed. Viktor Tšugunov ei ole kohustust täitnud. TMS § 10 lg 1 alusel on kohtutäituril õigus edastada kõik dokumendid, ka need, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, võlgnikule enda valitud viisil. Kohtutäitur saatis kõik edasised dokumendid hagejatele lihtkirjaga posti teel. Hagejad olid teadlikud arestimise akti koostamise ajast ning neil oli võimalus akti koostamise juures isiklikult viibida. Vara arestimisest teavitati hagejaid 17.11.2011. a saadetud teatega. Vara arestiti 28.11.2011. a, arestimisakt saadeti 28.11.2011. a. Kõik enampakkumistega seotud dokumendid on kohtutäitur võlgnikele edastanud. Kinnisasja, aadressil XX Tallinn, müüs kohtutäitur Elin Vilippus täitemenetluse nr 022/2011/3006 raames 28.02.2012. a toimunud kordusenampakkumisel. Saadud tulemist ei õnnestunud sissenõudja nõuet täielikult rahuldada.
3.Dmitri Jürgens ja Swedbank AS hagi ei tunnistanud.
MENETLUSE KÄIK
4.Viru Maakohus rahuldas 06.02.2013. a otsusega hagi. Maakohus leidis, et asja arestimisel ja täitemenetluse läbiviimisel on toimunud mitmeid täitemenetluse seadustiku rikkumisi, mis kogumis lubavad väita, et võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise ning rikuti enampakkumise olulisi tingimusi.
5.Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus esitas Viru Maakohtu 06.02.2013. a otsuse peale apellatsioonkaebuse. Larissa Tšugunova ja Viktor Tšugunov vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja taotlesid selle rahuldamata jätmist. Dmitri Jürgens ja Swedbank AS palusid apellatsioonkaebuse rahuldada.
6.Tartu Ringkonnakohus tühistas 09.09.2013. a otsusega Viru Maakohtu 06.02.2013. a otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on asja läbivaatamisel jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded.
MAAKOHTU LAHEND
7.Viru Maakohus jättis 05.11.2014. a otsusega hagi rahuldamata. Kohus määras, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb lõpetada hagi tagamine ja kustutada registriosa number 826807 kolmandast jaost keelumärge Larissa Tšugunova ja Viktor Tšugunovi kasuks. Kohus jättis menetluskulud solidaarselt hagejate kanda; vabastas hagejad riigilõivu tasumisest ja jättis riigi õigusabi kulud riigi kanda.
Täitemenetluse seadustik ei reguleeri täpsemalt, kuidas tuleb täitemenetlust läbi viia olukorras, kus samast täitedokumendist tulenevalt on solidaarvõlgnikeks abikaasad, kellele kuulub ühisomandina korteriomand, millele sissenõue pööratakse. Sellises olukorras oleks saanud kohaldada TMS §-i 141. Kohtutäitur algatas kaks eraldi täitemenetlust. Täituril oli õigus sedasi toimida, kuid sel juhul tuleb täituril kõik täitemenetluse seadustikust tulenevad kohustused, sh dokumentide kättetoimetamine või edastamine, täita kummagi võlgniku suhtes eraldi. Täitemenetluses nr 022/2011/3007 on kohtutäitur täitmisteate võlgnik Larissa Tšugunovale üle andnud kohtutäituri büroos 11.05.2011. a ning selle kohta on koostatud täitmisteate kättetoimetamise akt (I köide, tl 155). Aktis sisaldub muuhulgas järgmine lõik: "Olen nõus, et kättetoimetamist vajavad dokumendid edastatakse mulle alljärgneval aadressil ilma saamiskinnitust tagastamata. Dokument loetakse kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates alljärgneval aadressile: K-Järve, XXX ". Sellega andis Larissa Tšugunova kohtutäiturile õiguse edastada dokumendid, sh kättetoimetamist nõudvad dokumendid, temale lihtkirjaga. Täitemenetluses number 022/2011/3008 on kohtutäitur täitmisteate võlgnik Viktor Tšugunovile kätte toimetanud tähitud väljastusteatega kirjaga. Väljastusteate (I köide, tl 158) kohaselt sai Viktor Tšugunov täitmisteate isiklikult kätte 03.05.2011. a. Väljastusteatele on märgitud saaja Viktor Tšugunov, dokumendi number K3231201, kuupäev 03.05.2011. a ning vastuvõtja allkiri. Viktor Tšugunov väidab, et ta ei ole täitmisteadet kätte saanud ning väljastusteatel ei ole tema allkiri. Larissa Tšugunova väidab, et väljastusteatel on tema allkiri. Tartu Ringkonnakohus märkis 09.09.2013. a otsuses, et TMS § 10 lg 1 lause 3 sätestab üheselt, et kohtutäitur võib kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Ringkonnakohus leidis, et kui täitur on pannud võlgnikule kohustuse teatada oma kontaktandmed TMS § 10 lg 1 lause 3 kohaselt, siis on võlgnik kohustatud vastava kohustuse ka täitma olenemata sellest, et täiturile on võlgniku aadress teada ja täitur on võlgnikule täitmisteate raskusteta kätte toimetanud. Kuna Viktor Tšugunov ei edastanud täiturile oma kontaktandmeid, võis täitur TMS § 10 lg 1 lause 4 kohaselt edastada võlgnikule edasised täitemenetluse dokumendid vabalt valitud viisil, sh lihtkirjaga posti teel. Seega võis kohtutäitur pärast täitmisteate kättetoimetamist edastada täitemenetluse ülejäänud dokumendid mõlemale võlgnikule lihtkirjaga. Ringkonnakohus märkis, et kohtutäituri valikuõigus dokumentide edastamiseks sisaldab ka õigust saata abikaasadest ja ühes elukohas elavatele võlgnikele dokumendid ühes ümbrikus, kui ümbrikule on adressaatidena märgitud mõlemad abikaasad. Sissenõudja Swedbank AS on täitmisavalduses (II köide, tl 48-49) märkinud Viktor Tšugunovi aadressiks XXX , Kohtla-Järve. Rahvastikuregistris on Viktor Tšugunovi aadress sama. Kohtutäitur saatis sellel aadressil 27.04.2011. a koostatud dokumendi (täitmisteate), mis on kätte antud 03.05.2011. a ehk 6 päeva pärast koostamist. Kohtutäituril ei saanud olla mingit kahtlust Viktor Tšugunovi kontaktandmetes ja selles, et antud aadressil saab talle dokumente kätte toimetada. Solidaarvõlgnikud on abikaasad ning nende mõlema elukoht on rahvastikuregistris XXX , Kohtla-Järve. Juhul, kui kohtutäitur on tõendanud dokumendi edastamise lihtkirjaga, tuleneb nimetatust saaja õigus tõendada, et ta ei ole dokumenti, mis on talle edastatud, kätte saanud. Tegemist on ümberpööratud tõendamiskoormisega. TMS § 10 lg 1, mis annab kohtutäiturile õiguse toimetada täitemenetluse osalisele dokumente kätte lihtsustatult, on eriregulatsioon võrreldes tsiviilkohtumenetluse dokumentide edastamise regulatsiooniga. Eeltoodust tuleneb, et dokumentide edastamisel tuleb kohtutäituril tõendada nende edastamise fakti mõlemale hagejale ning kui kohtutäitur on selles osas oma tõendamiskoormise täitnud, siis on hagejatel kohustus tõendada, et nad ei ole neid dokumente, mis on neile edastatud, kätte saanud. Kohus selgitas menetlusosalistele tõendamiskoormist (II köide, tl 160-162).
TsMS § 322 lg 1 alusel saab lugeda, et täitmisteade on Viktor Tšugunovile kätte toimetatud, kuna dokumendi võttis vastu tema abikaasa Larissa Tšugunova. Kohus märkis, et hagiavalduses ei ole hagejad tuginenud asjaolule, et Viktor Tšugunov ei elanud koos abikaasaga Kohtla-Järvel XXX korteris, vaid elas hoopis Tallinnas. Nimetatud asjaolule on hagejad tuginenud esimest korda 09.01.2014. a kohtuistungil. Kohtuistungil andis Viktor Tšugunov vastuolulisi ütlusi. Viktor Tšugunov seletas, et ta oli pidevalt Tallinnas ning kui koju tuli, teatas abikaasa talle, et korter on enampakkumisel müüdud. Samas väitis Viktor Tšugunov, et tal võis olemas olla arestimisakt. Küsimusele, kus oli tema kodu, vastas Viktor Tšugunov, et „Olin Tallinnas, kuid käisin tihti naise juures. Elasime ühes korteris“. Hageja ei täpsustanud, kus ta Tallinnas elas. Emaksuameti väljatrükist (III köide, tl 59) nähtub, et Viktor Tšugunovile maksti 2011. septembris töötasu korteriühistu Järve Pärna poolt. Asja materjalidest nähtub, et kohtutäitur on edastanud täitemenetluse olulised dokumendid hagejatele (täitmisteated, arestimise akt, vara ümberhindamise aktid, teade viimasest enampakkumisest). Kohtutäitur on kohtule esitanud väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatu nr 5, mille kohaselt on 16.04.2012. a edastatud hagejatele vara ümberhindamise akt ja kuulutus. Seega ei ole kohtutäitur TMS § 84 lg-t 3 rikkunud. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik Larissa Tšugunova viibis vara ülevaatamise juures. Eelnevalt oli kohtutäitur hagejaid teavitanud arestimise akti koostamise ajast ning neil oli võimalus akti koostamise juures isiklikult viibida (kohtutäituri poolt 17.11.2011. a koostatud täitetoimingust teatamine). Hagejad on kinnisasja arestimise akti kätte saanud. Kuivõrd arestimise akti saab lugeda hagejatele kätte toimetatuks, olid hagejad teadlikud nii kohtutäituri poolt korteriomandile määratud hinnast (alghinnast) kui ka täitemenetluse käigus läbiviidavatest toimingutest. Seega olid hagejad kinnisasja arestimisest teadlikud ning käesolevas asjas puuduvad arestimise tühisuse alused (TMS § 55), mis tooks TMS § 223 lg 1 alusel kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Õigusaktid ei näe ette asjadele sissenõude pööramise järjekorda olukorras, kus võlg on tagatud mitme hüpoteegiga. Swedbank AS-i nõude rahuldamiseks müüdi ka Aleksandr Tšugunovile kuulunud korteriomand (I köide, tl 163-166). Kohus nõustus kohtutäituriga selles, et kohtutäituri abi Sergei Volf oli õigustatud korteriomandit arestima ja enampakkumist läbi viima. Kuna käesolevas asjas on hagejaid enampakkumise toimumisest ja vara ümberhindamisest teavitatud, oli hagejatel võimalik enampakkumisel osaleda ning vara välja osta. Kohus ei tuvastanud, et võlgnike õigusi täitemenetluses oleks rikutud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
8.Larissa Tšugunova ja Viktor Tšugunov esitasid 02.03.2015. a apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellandid paluvad menetluskulud jätta vastustajate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on kohtutäitur rikkunud täitemenetluse seadustiku sätteid. Viktor Tšugunov ei saanud täitmisteadet kätte. Tema asemel sai dokumendi kätte Larissa Tšugunova. Viktor Tšugunov ei elanud sel ajal koos Larissa Tšugunovaga; 2) kuulub kohaldamisele TsMS § 324. Vastaspoolena tuleb käsitleda igasugust isikut, kellel on vastupidised huvid (huvide konflikt) menetluses. Menetluse kestel selgus, et kõikide täitetoimingute teostamisel ei viibinud Viktor Tšugunov Kohtla-Järvel XXX . Kohtutäituril pidi tekkima kahtlus selles, et kui Larissa Tšugunova viibib korteris alati üksinda, siis võib-olla ei
ela Viktor Tšugunov selles korteris. Selles olukorras pidi kohtutäitur tegema kõik võimaliku, et saada teada Viktor Tšugunovi asukoht; 3) puuduvad veenvad tõendid, et edastatud on 28.11.2011. a koostatud kinnisasja arestimise akt või 17.01.2012. a, 28.02.2012. a, 29.03.2012. a või 09.05.2012. a toimunud enampakkumiste aktid. Kirjavahetuse registri väljavõttest nähtub, et kohtutäitur on välja saatnud ühe kirja. Kohtutäitur algatas aga kaks täitemenetlust. Register ei võimalda kindlaks teha, kummale võlgnikule kirjad saadeti. Kohtutäitur ei ole tõendanud, et dokumendid on mõlemale võlgnikule nõuetekohaselt kätte toimetatud; 4) on kohus jätnud analüüsimata väite, et korteriomandi arestimine ei ole toimunud kooskõlas täitemenetluse seadustiku nõuetega. Korteriomandi arestimise akt on sisult vastuoluline ning ei võimalda teha kindlaks, kas vara arestiti võlgniku või manukate juuresolekul. Praegusel juhul nähtub arestimise aktist, et vara üleskirjutamise juures võisid viibida (akti vastuolulisuse ja allkirjade puudumise tõttu ei ole seda võimalik tuvastada) võlgnik Larissa Tšugunova ja Imre Hardõkainen ning akti koostamise juures viibisid Katrin Tiido ja Tauri Hütt. Selline arestimine ei ole TMS sätetega kooskõlas; 5) jättis kohus tegemata kõik endast sõltuva, et pooled lõpetaksid asja kompromissiga; 6) on apellandid seisukohal, et kuna kohtutäitur Elin Vilippus on Harju maakonna kohtutäitur, siis puudus temal õigus teostada täitetoiminguid teise piirkonna täiturite asemel.
9.Kohtutäitur Elin Vilippus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta solidaarselt apellantide kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on täitmisteade kätte toimetatud mõlemale võlgnikule. Kohtutäituril oli õigus pärast täitmisteadete kättetoimetamist edastada edaspidi muid dokumente vabalt valitud viisil, mida kohtutäitur on ka teinud. Käesolevas menetluses on kohtutäitur kohtule piisavalt tõendanud, kuidas ja millal on dokumendid võlgnikele edastatud; 2) ei ole hagejad esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et Viktor Tšugunov elas menetluse läbiviimise ajal teises linnas. Viktori Tšugunov on kohtuistungil ise kinnitanud, et abikaasad elasid ja elavad ka täna korteris aadressil XXX , Kohtla-Järve; 3) jäävad kohtutäiturile arusaamatuks viited TsMS §-dele 322-324. Puudub igasugune alus väita, et täitemenetluse solidaarvõlgnike huvid olid täitemenetluses vastupidised; 4) on arestimise aktis märgitud arestimise akti koostamise juures viibinud isikute nimed ja akt on nende poolt ka allkirjastatud. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et kinnisvara ekspert Imre Hardõkainen on kohtutäituri palvel võlgnikele kuuluva kinnisasja üle vaadanud ning vara ülevaatamise juures viibis ka Larissa Tšugunova. Samuti on võlgnikele antud võimalus viibida arestimise akti koostamise juures. Arestimise akti on võlgnikud kätte saanud; 5) on kohus üritanud kompromissi saavutada, kuid tulemusteta; 6) oli täitemenetluse algatamisel Larissa Tšugunova elukohaks rahvastikuregistri ja EMTA andmetel XXX Tallinn. Seega on kaebajate väited piirkonna osas asjakohatud.
10.Swedbank AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta solidaarselt apellantide kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) tuvastas Tartu Ringkonnakohus 09.10.2013. a lahendis, et asjas on tõendatud, et kohtutäitur on täitmisteated mõlemale apellandile kätte toimetanud; 2) puudus kohtutäituril igasugune alus kahelda Viktor Tšugunovi kontaktandmetes; 3) on kohus põhjendatult leidnud, et puuduvad arestmise tühisuse alused; 4) on kohus 16.10.2014. a istungil viidanud asjaolule, et menetluse jooksul on korduvalt arutatud kompromissi. Konkreetsete kompromissettepanekute ilmnemisel on apellandid kompromissist keeldunud; 5) asus üks kinnisasjadest, millele oli laenulepingu tagatiseks seatud hüpoteek, Elin Vilippuse tööpiirkonnas, mistõttu on asjakohatud apellantide viited, et kohtutäituril puudus õigus alustada täitemenetlust Kohtla-Järvel asuva korteriomandi suhtes.
11.Dmitri Jürgens vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.
12.Larissa Tšugunova ja Viktor Tšugunov esitasid 01.09.2015. a täiendavad seisukohad. Seisukohtade kohaselt: 1) ei ole tõendatud, et Viktor Tšugunov sai täitemenetlusest teada oma abikaasa käest. Täitedokumentide kättetoimetamise fakti peab tõendama kohtutäitur; 2) elasid apellandid täitemenetluse läbiviimise ajal lahus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 5. novembri 2014. a otsus muutmata.
14.Apellantide väidete kohaselt ei ole Viktor Tšugunov täitmisteadet kätte saanud. Viru Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus leidsid asja esmasel läbivaatamisel, et asjas on tõendatud, et kohtutäitur on täitmisteate mõlemale võlgnikule TMS § 10 lg 1 esimese lausega kooskõlas kätte toimetanud. Täitemenetluses nr 022/2011/3007 on kohtutäitur täitmisteate võlgnik Larissa Tšugunovale üle andnud kohtutäituri büroos Tallinnas 11.05.2011. a ning selle kohta on koostatud täitmisteate kättetoimetamise akt (I kd, tl 155). Täitemenetluses nr 022/2011/3008 on kohtutäitur täitmisteate võlgnik Viktor Tšugunovile kätte toimetanud tähitud väljastusteatega kirjaga. Väljastusteate (I kd, tl 158) kohaselt sai Viktor Tšugunov täitmisteate isiklikult kätte 03.05.2011. a. Apellandid väidavad, et täitmisteate sai Viktor Tšugunovi asemel kätte Larissa Tšugunova ja et Viktor Tšugunov ei elanud sel ajal koos abikaasaga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et juhul, kui täitmisteate allkirjastas Viktor Tšugunovi asemel Larissa Tšugunova, siis TsMS § 322 lg 1 alusel saab lugeda, et täitmisteade on Viktor Tšugunovile kätte toimetatud, kuna dokumendi võttis vastu tema abikaasa. Ringkonnakohus leiab, et apellandid ei ole tõendanud, et Viktor Tšugunov elas täitmisteate kättetoimetamise ajal Tallinnas, mitte Kohtla-Järvel. Maakohus tuvastas, et Viktor Tšugunov andis kohtuistungil oma elu- ja viibimiskoha osas vastuolulisi ütlusi. Ringkonnakohus nõustub
selles osas maakohtuga. 09.01.2014. a eelistungil avaldas Viktor Tšugunov, et ta oli pidevalt Tallinnas, kuid samas elas koos abikaasaga ühes korteris. Vaidlust ei ole selles, et Larissa Tšugunova elas Kohtla-Järvel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole apellandid tõendanud, et Viktor Tšugunov ei elanud koos abikaasaga Kohtla-Järvel. Apellantide väide, et kohtutäitur pidi tegema endast kõik võimaliku, et selgitada välja Viktor Tšugunovi tegelik elukoht, ei ole õige. Viktor Tšugunovi elukohaks oli rahvastikuregistri andmetel Kohtla-Järve XXX , milline aadress oli märgitud ka täitmisavalduses. Kohtutäitur saatis täitmisteate nimetatud aadressil, mis on väljastusteate kohaselt kätte saadud 03.05.2011. a. Kohtutäituril ei pidanud tekkima kahtlusi Viktor Tšugunovi elukoha aadressis.
15.Ringkonnakohus ei nõustu apellantide seisukohaga selles, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele TsMS § 324. TsMS § 324 kohaselt ei loeta käesoleva seadustiku §-des 322 ja 323 nimetatud juhtudel dokumendi kättetoimetatuks selle kättetoimetamiseks saaja asemel isikule, kes osaleb kohtumenetluses saaja vastaspoolena. Ringkonnakohtu hinnangul puudub igasugune alus väita, et solidaarvõlgnikest abikaasadel on täitemenetluses vastupidised huvid ehk neid saaks käsitleda kohtumenetluses vastaspooltena. Ringkonnakohus jätab apellantide väited TsMS §-i 324 kohaldamise osas tähelepanuta.
16.Apellandid väidavad, et kohtutäitur ei ole tõendanud, et täitedokumendid (nt 28.11.2011. a arestimise akt, 17.01.2012. a, 28.02.2012. a, 29.03.2012. a ja 09.05.2012. a toimunud enampakkumiste aktid) on mõlemale võlgnikule nõuetekohaselt kätte toimetatud. Tartu Ringkonnakohus leidis 09.09.2013. a otsuses, et kuna Viktor Tšugunov ei edastanud täiturile oma kontaktandmeid, siis võis täitur TMS § 10 lg 1 lause 4 kohaselt edastada võlgnikule edasised täitemenetluse dokumendid vabalt valitud viisil, sh lihtkirjaga posti teel. Vaidlust ei ole ka selles, et Larissa Tšugunova andis kohtutäiturile õiguse edastada temale dokumendid lihtkirjaga. Samas otsuses leidis ringkonnakohus, et juhul kui kohtutäitur on tõendanud dokumendi edastamise lihtkirjaga, tekib saajal õigus tõendada, et ta ei ole dokumenti, mis on talle edastatud, kätte saanud. Tegemist on ümberpööratud tõendamiskoormisega. Kohtutäitur on väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatutega tõendanud, et kõik täitemenetluse dokumendid (sh 28.11.2011. a arestimise akt, 17.01.2012. a teade enampakkumisest, 28.02.2012. a teade enampakkumisest, 29.03.2012. a teade enampakkumisest ja 09.05.2012. a enampakkumise akt) on mõlemale võlgnikule lihtkirjaga kätte toimetatud. Kuna kohtutäitur on tõendanud dokumentide edastamise lihtkirjaga, siis on saajatel kohustus tõendada, et nad ei ole dokumente kätte saanud. Apellantide väite osas, et kohtutäitur saatis välja ainult ühe kirja, on ringkonnakohus 09.09.2013. a otsuses märkinud, et kohtutäituri valikuõigus dokumentide edastamiseks sisaldab ka õigust saata abikaasadest ja ühes elukohas elavatele võlgnikele dokumendid ühes ümbrikus, kui ümbrikule on adressaatidena märgitud mõlemad abikaasad. Kohtutäituri poolt esitatud kirjavahetuse registrist nähtub, et adressaatidena on märgitud mõlemad hagejad. Ringkonnakohus leiab, et apellandid ei ole usutavalt tõendanud, et üks apellantidest ei ole saanud dokumentidega mingil põhjusel tutvuda (st ei ole dokumente kätte saanud). Kohtutäituril oli õigus edastada dokumendid mõlemale võlgnikule lihtkirjaga.
17.Ringkonnakohus ei nõustu apellantide seisukohaga selles, et maakohus on jätnud analüüsimata väite, et korteriomandi arestimine ei ole toimunud kooskõlas täitemenetluse seadustiku nõuetega. Võlgnikud on arestimise aktid kätte saanud. Võlgnikud olid teadlikud arestimisest ning neil oli võimalus arestimise akti koostamise juures viibida. Võlgnik Larissa Tšugunova viibis vara ülevaatamise juures.
Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks apellantide väide, et arestimise akt on sisult vastuoluline. Arestimise aktis on märgitud arestimise akti koostamise juures viibinud isikute nimed ja akt on nende poolt ka allkirjastatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesolevas asjas ei esine TMS §-s 55 toodud arestimise tühisuse aluseid.
18.Apellandid heidavad maakohtule ette, et maakohus jättis tegemata kõik endast sõltuva, et pooled lõpetaksid asja kompromissiga. Ringkonnakohus apellantidega ei nõustu. Maakohus saatis 03.12.2013. a menetlusosalistele kirja (II kd, tl 160), milles tegi pooltele ettepaneku kaaluda kompromissi sõlmimise võimalusi. 09.01.2014. a kohtuistungil (II kd, tl 186) küsis maakohus, kas pooltevaheline kompromiss on võimalik. 16.10.2014. a kohtuistungil (III kd, tl 138) küsis maakohus uuesti, kas pooled on saavutanud kompromissi, kuid pooled kompromissi ei saavutanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus andis pooltele piisavalt võimalusi ja aega kompromissi sõlmimiseks, kuid pooled ei saavutanud kompromissi. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule ette heita seda, et maakohus ei teinud kõike endast olenevat, et suunata pooli kompromissi sõlmimisele.
19.TMS § 4 lg 1 kohaselt pöörab sissenõude võlgniku varale kohtutäitur, kelle valdkonna eest vastutava ministri määrusega määratud tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Täitemenetluse algatamise ajal oli Larissa Tšugunova elukohaks rahvastikuregistri andmetel A. XXX, Tallinn. TMS § 4 lg 3 kohaselt, kui võlgnik lahkub teise kohtutäituri tööpiirkonda ja tema endisesse elukohta ei jää vara, millele saaks sissenõude pöörata, võib menetlust alustanud kohtutäitur viia menetluse lõpuni. Seega on põhjendamatud apellantide väited, et Tallinna kohtutäituril ei olnud õigust täitemenetlust läbi viia.
20.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks muuta maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt apellantide kanda. Tartu Ringkonnakohus andis 07.01.2015. a määrusega apellantidele menetlusabi ja vabastas nad 325 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Apellantidel tuli tasuda riigilõiv 150 eurot kolme osamaksena, mis on tasutud. TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude kandmiseks. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muuhulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele TsMS § 190 lg 7, mille kohaselt võib isiku vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest, sest apellantide ainukeseks sissetulekuks on nende pension ning apellantidele ei kuulu muud vara, millele on võimalik sissenõuet pöörata. Ringkonnakohus vabastab apellandid riigilõivu summas 325 eurot riigituludesse tasumise kohustusest TsMS § 190 lg 7 alusel. Ringkonnakohus jätab apellantide riigi õigusabi kulud riigi kanda.
21.Ringkonnakohus selgitab, et kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude
nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.