lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-47356/39

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 06.09.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-47356/39
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.09.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1140
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

06.september 2013 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-11-47356; Birgith Varusk versus Priit Tasane ja Kristi Treumuth; hagi põhinõude 250 euro ja viivise saamiseks tsiviilasja hind 250 eurot Kalev Kuningas

Kohtunik Hageja Kostja 1 Kostja 2 Kostjate esindaja Asja lahendamine

Birgith Varusk (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxx xx-xx, xxxxx xxxxx) Priit Tasane (isikukood xxxxxxx; aadress xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx) Kristi Treumuth (isikukood xxxxxxxx; aadress xxxx x-x, xxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxxx) advokaat Katrin Tamre (Sikuti Advokaadibüroo) lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434 ja 405, tegi kohus otsustused: Otsustused

1.Rahuldada hagi kostja Kristi Treumuthi osas osaliselt ja välja mõista Kristi Treumuthilt Birgith Varuski kasuks põhinõue 250 eurot; viivise nõude osas jätta hagi rahuldamata. Kostja Priit Tasase osas jätta hagi täielikult rahuldamata. Muud otsustused
2.Seoses eelnevaga: 2.1 jätta menetluskulud kostja Priit Tasasega seoses hageja kanda; 2.2 jätta menetluskulud kostja Kristi Treumuthiga seoses Kristi Treumuthi kanda. Selgitused
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Selgitada: 3.1 TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest; 3.2 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha;

3.3 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega; 3.4 TsMS § 442 lg 10 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta; 3.5 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.6 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.7 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.8 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.9 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Hagi sisu Hagiavalduse kohaselt hageja ostis kostjalt 1 hobuse, mille kättesaamiseks pidi tasuma 250 eurot sularahas ja ülejäänud summa panga ülekannetega. Hageja kandis üle veel 1000 eurot. Kuivõrd hobune ei sobinud hagejale hobiratsutamiseks, siis hageja taganes müügilepingust (tl 6), andis hobuse tagasi. Kostja 1 tagastas hagejale 1000 eurot, jättis tagastamata 250 eurot. Hageja lisas veel, et kostja 1 on müügilepingus nimetatud müüjana. Kostja 1 ja hageja ei ole kokku leppinud hobuse transportimise eest tasu maksmises. Müüja tuli hobusega hageja poolt nimetatud kohale, müügileping sõlmiti, mistõttu transpordi eest tasumise vajadus puudus. Alternatiivse nõude alusena leidis hageja, et kostja 1 on alusetult tema arvel rikastunud. Pärast eelnevat taotles hageja kostjana kaasata kostja 2 (tl 48).
2.Kostjate põhjendused Kostja 1 leidis, et tema näol ei ole tegemist müüjaga VÕS mõttes. Hobuse üleandmisel tegutses kostja kui müüja volitatud isik. Hobuse tegelik müüja oli kostja 2. Kostja 1 ei kandnud hagejale tagasi 1000 eurot. Kostja 2 leidis, et hageja on hagi muutnud TsMS § 376 lg 1 mõttes, kusjuures kostja 2 sellele nõusolekut andnud ei ole.

Kostja 2 leidis veel, et nõue on ebaselge, seega tuleb hagi jätta läbivaatamata. Kostja 2 leidis veel, et tema on hobuse müüja ja tagastanud hagejale 1000 eurot, 250 eurot tasus hageja hobuse vedamise eest, seega ei saa hagejal olla mingisuguseid nõudeid kostja 2 vastu.

3.Kohtu põhjendused Pooled ei vaidle või ei ole vaidlustanud järgmisi asjaolusid: müügileping sõlmiti kostja 2 ja hageja vahel, hobuse omanik oli kostja 2; hageja tasus kostjale 2 1000 eurot müügilepingu järgi; 1000 eurot on hagejale tagastatud; hobune on tagastatud kostjale 2; kostja 1 kirjutas ostumüügilepingule alla kui kostja 2 esindaja; hageja taganes lepingust; hageja tasus sularahas lisaks eelnimetatud 1000 eurole veel 250 eurot. Pooled vaidlevad asjaolude üle, mis on seotud sularahas 250 euro tasumisega hageja poolt. Vastuseks kostjate esindaja poolt taotletule märgib kohus, et nõue on (rahuldatud osas) selge määral, mis välistab hagi läbivaatamata jätmise. Menetluses on selgunud, et hobuse omanikuks oli enne müüki kostja 2. See nähtub lepingust (tl 45), millega kostja 2 hobuse varem ostis ja kaudselt (sest registrikanne ei ole konstitutiivne) ka Eesti Hobusekasvatajate Seltsi kirjast (tl 55), samuti volikirjast (tl 44). Seega kostja 1 ei ole isik, kellel tekkinuks hobuse müügist tulenevalt õigussuhe hagejaga. Seega tuleb kostja 1 suhtes jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud seoses kostjaga 1 jätta hageja kanda. VÕS §-st 1028 lähtuva nõude eeldused (1 teisele isikule on midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks üle antud; 2 üleandmine on toimunud ilma õigusliku aluseta; 3 ei esine nõuet välistavaid asjaolusid) ei ole hageja poolt asjaoludega piisavalt sisustatud, seega alusetu rikastumise sätete alusel ei kuulu hagi rahuldamisele kummagi kostja suhtes. Põhinõue tuleb rahuldada kostja 2 osas VÕS § 188, § 189 alustel. TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel tunnustab kohus tõenditena menetlusosaliste seletusi tsiviilasja menetlemise käigus esitatud asjaolude suhtes. Väite, et 250 euro puhul on tegemist hobuse veo eest makstud summaga, esitasid kostjad. Mõlemad kinnitasid nimetatut oma seletustes kohtuistungil. Hageja eitas menetluse kestel, et 250 euro puhul on tegemist hobuse veo eest makstud summaga. Veikko Lehtsaare kiri (tl 76) ja kostjate seletused ei ole piisavad, et lugeda tõsikindlalt tõendatuks kostjate poolt esitatud asjaolu (et 250 euro puhul on tegemist hobuse veo eest makstud summaga) olemasolu. Nimetatud tõendid ei too kaasa hagi täielikku rahuldamata jätmist. Lähtudes müügilepingus (tl 5) märgitust oli hobuse hinnaks 2100 eurot, mis kogusummana ületab hageja poolt tasutud summasid, mis kaudselt tõendab hageja poolt esitatud väiteid raha tasumise eesmärgi suhtes. Eluliselt ei ole usutav kostjate seletustes nimetatu, et juba enne vedaja leidmist oli hageja lubanud tasuda hobuse veo eest 250 eurot. Seega tuleb järeldada, et 250 euro puhul on tegemist müügilepingu raames tasutud summaga. Viivise osas tuleb nõue jätta rahuldamata, sest hageja ei ole nimetanud ühtegi alust (asjaolu) viivise nõude põhjendamiseks.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud kostja Kristi Treumuthiga seoses tuleb jätta Kristi Treumuthi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja