OÜ Remirok hagi Vladimir Tkatšenko vastu kahju 2500 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
2500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 01. veebruari 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vladimir Tkatšenko apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Vladimir Tkatšenko (IK: XXXX), lepinguline esindaja Marina Simhes-Kazakova Vastustaja: Remirok OÜ (registrikood: lepinguline esindaja Aleksei Smelov
RESOLUTSIOON
11307807),
1.Tühistada Viru Maakohtu 1. veebruari 2013.a otsus.
2.Teha asjas uus otsus, millega jätta OÜ Remirok hagi Vladimir Tkatšenko vastu rahuldamata.
3.Rahuldada Vladimir Tkatšenko apellatsioonkaebus.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus OÜ Remirok kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Remirok (hageja) esitas 18. 09. 2012 hagi Vladimir Tkatšenko vastu 2500 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduses märgitu kohaselt müüs kostja 14.06.2012 oma osa Remirok OÜ-s Jan Botšmanovskile ja Gleb Kanatnikovile. Osa müügilepingu punktis 1.5.4 kinnitas kostja juhatuse liikmena, et osaühingu kassas on 2500 eurot, samuti on osaühingu majandusaasta aruandes fikseeritud, et osaühingul on raha summas 2 563 eurot. Hageja esitas 06.07.2012 oma juhatuse liikmete kaudu kostjale kirja, milles palus 2500 euro üleandmist/tagastamist, kuid kostja ei ole seletanud, kus raha asub ega raha siiani üle andnud. Kostja on rikkunud hoolsuskohustust ÄS § 187 lg 1 mõttes ja on oma kohustuste rikkumisega tekitanud hagejale kahju.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuse kohaselt oli kostjal seoses osaühinguga majandustegevus ka 2012. aastal. Kostja sai osaühingu müügilepingu punktist 1.5.4 aru nii, et kassas oli raha 2500 eurot 2011 majandusaasta aruande kohaselt, mitte lepingu sõlmimise hetkel, sest vastasel juhul ei oleks kostja müünud oma 2556 euro suuruse nimiväärtusega osa 300 euro eest. Hageja juhatuse liikmed ei ole osa eest ostusummat lõplikult tasunud ning nende käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja on teinud tehingu olulise eksimuse mõjul, sest tal oli ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Käesolevas asjas omab tähtsust ka asjaolu, et osaühingu müügilepingu punkti 1.5.4 pani lepingusse hageja esindaja Aleksei Smelov, kes viibis koos ostjatega notari juures.
3.Hageja esitas 26.11.2012 täiendavad seisukohad, milles täpsustas, et hageja kui osaühing ei ole kostjaga mingisuguseid tehinguid teinud, mistõttu ei saa hageja käitumine olla ka vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja on rikkunud TsÜS § 35 sätestatud juriidilise isiku juhtorgani liikme kohustust täita oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega. Puudub vaidlus, et hageja ei ole siiani 2500 eurot üle andnud. Väide, et kostja tegi osa ostu-müügitehingu eksimuse mõjul on asjakohatu, kuna kostja oli osaühingu juhatuse liikmeks ja 2011. a majandustegevuse aruanne, millest nähtub, et osaühingul peab olema raha 2500 eurot, on koostatud kostja poolt. Aleksei Smelov lisas lepinguprojekti punkti 1.5.4 seetõttu, et ta oli eelnevalt tutvunud majandustegevuse aruandega. Kui raha ei oleks olnud, siis oleks kostja pidanud sellest teatama ja loobuma lepingu allkirjastamisest sellise punktiga.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas oma 1. veebruari 2013 otsusega OÜ Remirok hagi ning mõistis Vladimir Tkatšenkolt OÜ Remirok kasuks välja 2500 eurot ning jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole kostja esitanud selgeid vastuväiteid juhatuse liikmena vastutusest vabanemiseks ega tõendeid selle kohta, et on juhatuse liikmena oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja endise juhatuse liikmena ja osaühingu ainuosanikuna rikkus ÄS §-des 187 lg 1, 176 ja 198 lg 1 (maakohtu otsuses ekslikult § 197 lg 1) sätestatut ning tekitas osaühingule varalise
kahju 2500 eurot. Kostja tegevuse õigusvastasus tuleneb VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgsest juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisest vastavalt ÄS § 187 lg-le 1. ÄS § 187 lg-st 2 tulenevalt eeldatakse kostja kui juhatuse liikme süüd, kui ta ei esita selgeid vastuväiteid vastutusest vabanemiseks ja tõendeid selle kohta, et ta on juhatuse liikmena oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et osaühingu osakapital on abstraktne summa. Kostja pole esitanud kohtule tõendeid, et osakapital moodustub mitterahalisest sissemaksest. Kostja vastuväide, et ta on müügilepingu sõlmimisel viidud eksitusse, ei ole usaldusväärne. Oma vastuses hagiavaldusele viitab kostja, et teadis lepingu punkti 1.5.4 sõnastusest nagu see kohtule esitatud on, kuid arvas, et 2500 euro puhul viidatakse 2011. aasta majandusaasta aruandele. Kohtuistungil selgitasid aga kostja ja tema lepinguline esindaja, et punkti 1.5.4 sellises sõnastuses, nagu see kohtule esitatud müügilepingus on, tegelikult esialgu müügilepingus ei olnud. Osa müügilepingu punkt 6 eelviimasest lõikest nähtuvalt on osa müügileping osalejatele akti tõestaja poolt suuliselt tõlgitud eesti keelest vene keelde, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt allkirjastatud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja Vladimir Tkatšenko esitas Viru Maakohtu 1. veebruari 2013 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada täielikult Viru Maakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta OÜ Remirok hagi kostja vastu rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole otsuses kindlaks määratud, mis liiki kahjuga on tegemist, kuid kohtuotsusest võib eeldada, et tegemist on otsese varalise kahjuga; 2) ei kvalifitseeru kohtu poolt välja mõistetud summa VÕS § 128 lg 3 järgi otsese varalise kahjuna. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muuhulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks; 3) ei ole menetluse käigus tuvastatud, et kapital, mille kostja väidetavalt on kõrvaldanud, osaühingu kassas üldse eksisteeris. Kostja pole osaühingut asutanud, vaid ostis selle kolmandalt isikult ja ei suuda isegi seletada, kas osaühing on asutatud rahalise või mitterahalise sissemaksega. Osaühingu omandamisel kostja poolt sellist sularaha firmal ei olnud, kostja ei ole sellist sissemakset osakapitali ka hiljem teinud. Sellest tulenevalt puudub delikti koosseisuelement – kahju tekitamine; 4) isegi, kui kahju tekitamise faktiga saaks nõustuda, ei saa see olla seotud kuidagi osakapitali vähendamise otsuse õigeaegselt mitte vastuvõtmisega ning puudub VÕS § 127 lg-s 4 toodud põhjuslik seos; 5) ei selgitanud kohus kostjale piisavalt asja sisu ega teinud ettepanekut esitada asjakohaseid tõendeid ja seisukohti. Jõudes kohtuistungil järeldusele kostja lepingulise esindaja asjatundmatuse kohta ning veendudes kostja esindaja ebapiisavas vene keele oskuses, kõrvaldas kohus kostja esindaja istungilt. Kohus selgitas küll kostjale võimalust leida teine esindaja, kuid ühtlasi hoiatas, et see on seotud rohkete kulutustega. Hageja esitas 15.08.2013 täienduse apellatsioonkaebusele.
Täiendavate seisukohtade kohaselt: 1) ei ole kostja olnud menetluses nõuetekohaselt esindatud, kuna esimese astme kohus jõudis alles menetluse lõppstaadiumis järeldusele kostja esindaja asjatundmatuses ja ebaprofessionaalsuses. Sellest tulenevalt on tegemist TsMS § 656 lg 1 p-s 4 toodud olukorraga. Hageja taotleb alternatiivselt esialgsele apellatsioonkaebusele asja saatmist uueks arutamiseks esimese astme kohtule; 2) on maakohus rikkunud TsMS § 656 lg 1 p-i 5. Kohtu motiveeringust pole selge, milles seisnes kostjapoolse teo õigusvastasus- kas selles, et ta väidetavalt kõrvaldas kassast osakapitali või selles, et kostja pole võtnud vastu nõutavat otsust seoses osakapitali vähendamisega.
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt on Viru Maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on põhjalikult uurinud vaidluse asjaolusid ning teinud õige ja õiglase kohtuotsuse.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja lahendamisel rikkunud oluliselt menetlusõigusnorme ja kohaldanud vääralt materiaalõigust, mistõttu maakohtu otsus tuleb tühistada ja apellatsioonkaebus rahuldada. Maakohus on põhjendamatult hagi rahuldanud. Ringkonnakohus saab asjas teha ise uue otsuse, millega jätab hagi täielikult rahuldamata.
7.Hagiavalduse kohaselt on hagi esitatud kostja kui hageja endise juhatuse liikme vastu seoses kostja poolse äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisega. Hageja heidab kostjale ette hageja kassas seisuga 14. juuni 2012 olema pidanud 2500 eurot hagejale üle andmata jätmist. Õiguslikult on hageja oma nõuet põhjendanud üksnes ÄS § 187 lg 1 ja 2 ning VÕS § 127 lg 1 sätetega. Viru Maakohus leidis otsuses, et kostja on rikkunud ÄS § 187 lg-test 1 ja 2 ning ÄS § 176 ja § 198 lg-st 1 tulenevaid kohustusi ning tekitas sellega osaühingule varalise kahju. Maakohus on viidanud ÄS § 187 lg-le 2, mille kohaselt eeldatakse juhatuse liikme vastutust, kui ta ei esita selgeid väiteid vastutusest vabastamiseks. Maakohus on mh hagi rahuldanud lepinguvälise kahju tekitamist reguleerivate sätete (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7) alusel. Maakohus on jätnud tähelepanuta Riigikohtu seisukoha, mille kohaselt juhatuse liige, täites juhatuse liikme kohustusi, ei tekita äriühingule lepinguväliselt õigusvastaselt kahju, sest tal on äriühinguga lepingusarnane suhe. Juhatuse liikme kohustuste rikkumist tuleb hinnata sellest võlasuhtest (nt käsunduslepingust) tulenevate kohustuste rikkumisena ja selle suhte raames tekitatud kahju hüvitamisele ei saa kohaldada lepinguväliselt õigusvastaselt kahju tekitamise sätteid (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-05 p 18 ja nr 3-2-1-18-08 p 12).
8.Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole hagiavalduses ega edasises menetluses esitanud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse nõuda kostjalt seoses juhatuse liikme kohustuste rikkumisega kahju hüvitamist hageja kasuks. Samuti ei ole hageja oma võimalikku nõuet millegagi tõendanud. Ringkonnakohus leiab, et ÄS § 187 lg 2 järgi pidi hageja tõendama, et talle on tekitatud kahju, et juhatuse liige rikkus juhatuse liikme kohustusi ja, et just need rikkumised põhjustasid osaühingule hagiavalduses nimetatud kahju. Alles pärast nende asjaolude tõendamist läheb
juhatuse liikmele üle vabandatavuse tõendamise koormis VÕS § 103 lg 1 järgi (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05 p 22 ja 3-2-1-91-11 p 22). Eeltoodust tulenevalt pidi hageja tõendama lisaks sellele, et talle on tekitatud kahju, ka kostja rikkumised ning põhjusliku seose kostja rikkumiste ja kahju vahel. Kuna hageja nimetatud asjaolusid ei ole tõendanud, siis ei pidanud ka kostja esitama tõendeid vastutusest vabanemiseks. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et ÄS § 187 lg 2 saab tulla kohaldamisele juhul, kui on tuvastatud hoolsuskohustuse rikkumine. ÄS § 187 lg 2 näeb ette ümberpööratud tõendamiskoormise juhatuse liikme vastutuse osas, kuid ei välista hagejapoolset üldist tõendamiskoormist rikkumise tõendamisel tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1.
9.Seega ei saa nõustuda maakohtu järeldustega, et kostja on rikkunud ÄS § 187 lg-st 1 tulenevalt hoolsuskohustust, kuna käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud hoolsuskohustuse rikkumist ÄS § 187 lg 1 mõttes. Riigikohus on lahendis 3-2-1-30-07 rõhutanud, et hageja, kes põhjendab kahju hüvitamise nõuet seaduses sätestatud kohustuse rikkumisega, peab tõendama selle rikkumise toimumist. Hageja on tuginenud hagiavalduses (tl 1) kostja müügilepingust tulenevale kohustusele, mille kohaselt on osaühingu kassas 2500 eurot. Samas rõhutab hageja oma 26.11.2012 menetlusdokumendis (tl 49), et hageja ei ole kostjaga mingeid tehinguid teinud. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas ei ole osa müügilepingust tekkinud kostjale kohustusi osaühingu ees, mistõttu ei ole hagejal võimalik hoolsuskohustust ja selle rikkumist sisustada füüsiliste isikute vahelise müügilepingu tingimusega.
10.Asjakohane on kostja vastuväide, et pole tuvastatud, et osaühingu kassas mingil hetkel müügilepingus viidatud 2500 eurot üldse oli. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldustega, et kostja vastuväited müügilepingu punkti 1.5.4 osas on vastuolulised. Kostja vastuväited, mille kohaselt ei mõistnud ta täpselt punkti 1.5.4 tähendust ning mille kohaselt lisati nimetatud punkt hiljem, ei ole üksteist välistavad. Ringkonnakohtu arvates viitab asjaolule, et kostja müügilepingu teksti ei mõistnud, ka asjaolu, et kostja võõrandas osaühingu osa 300 euro eest. Ei ole eluliselt usutav, et isik võõrandaks osaühingu osa 300 euro eest, kui osaühingu kassas on 2500 eurot ja osaühingul ei ole sama lepingu järgi täitmata kohustusi (vt müügilepingu punkt 1.5.3). Hageja ei ole peale kostja poolt müügilepingus avaldatu viidanud, milles seisnes kostjapoolne ÄS § 187 lg-s 1 sätestatud hoolsuskohustuse täitmata jätmine. Tulenevalt asjaolust, et hoolsuskohustuse rikkumine pole tõendatud, ei ole asjakohane ka viide ÄS § 187 lg-le 2, mille kohaselt juhatuse liikme vastutust eeldatakse.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 436 lg 3 kohaselt võib kohus otsust tehes tugineda üksnes asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Hageja ei ole hagi alusena tuginenud kostjapoolsetele rikkumistele hageja juhatuse liikmena seoses osaühingu vara vähenemisega alla poole osakapitalist (ÄS § 176 p-de 1, 11, 2 ning 3 rikkumine) või OÜ Remirok osaniku poolt osakapitali vähendamisele alla seadusega lubatud määra. Maakohus ei ole menetluse käigus pooltega selliseid kostjapoolseid võimalikke rikkumisi arutanud. Seega on maakohus hakanud ise sisustama kostjapoolset võimalikku hoolsuskohustuse rikkumist, mis ei ole kooskõlas TsMS § 5 lg-s 1 ja § 436 lg-s 3 sätestatuga. Tuvastades kostjapoolse ÄS § 198 lg-st 1 tuleneva kohustuse rikkumise, mille kohaselt ei või osanikud oma otsusega osakapitali vähendada alla ÄS § 136 sätestatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud suuruse, on maakohus ka vääralt tõlgendanud viidatud õigusnormi. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et ÄS § 198 reguleerib osakapitali vähendamise ulatust olukorras, kus osanikud on vastu võtnud osakapitali vähendamise otsuse ÄS § 197 sätestatud korras. Asja materjalide kohaselt ei ole kostja OÜ Remirok osanikuna osakapitali
vähendamise otsust vastu võtnud, mistõttu ei saa kellelegi ka ette heita, et osakapitali on vähendatud alla seadusega lubatud suuruse.
12.Ringkonnakohus märgib veel, et maakohus ei ole võtnud seisukohta kostja poolt 15.10.2012 esitatud menetlusdokumendis tehtud avalduse kohta, et poolte vahel sõlmitud müügileping on tühine eksimuse tõttu. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Tühistamisavaldus on kehtiv ka juhul, kui see on tehtud tsiviilasja raames menetlusdokumendina. Käesoleval juhul ei ole tühistamisavaldus tehtud müügilepingu poolele, mistõttu ei saa tühistamisavaldust lugeda kättetoimetatuks. Tsiviilasjas on menetlusosalisteks ühelt poolt OÜ Remirok ning teiselt poolt Vladimir Tkatšenko, müügileping on sõlmitud aga füüsiliste isikute Jan Botšmanovski ja Gleb Kanatnikovi ning Vladimir Tkatšenko vahel. Hageja seaduslikud esindajad langevad küll kokku füüsiliste isikutega, kellega müügileping sõlmiti, kuid tühistamisavaldus on esitatud tsiviilasja raames OÜ-le Remirok. Hageja on 26.11.2012 menetlusdokumendis (tl 49) viidanud, et hageja ei ole kostjaga mingeid tehinguid teinud, mistõttu tuleb hagejat ning füüsilisi isikuid Jan Botšmanovskit ja Gleb Kanatnikovi käsitleda eraldiseisvate isikutena OÜ-st Remirok.
13.Apellant tugineb apellatsioonkaebuses ka sellele, et maakohus jättis kostja menetluses tõlgita ja esindajata. Maakohtu 28. jaanuari 2013 protokolli kohaselt (lk 76-78) kõrvaldas kohus kohtuistungi käigus kostja esindaja Maie Nugise saalist TsMS § 45 p 2 alusel, kuna esindaja ei olnud võimeline kohtus nõuetekohaselt esinema ja näitas ennast asjatundmatuna. Eelnevalt oli kohus leidnud, et Maie Nugis ei suuda piisavalt hästi tõlkida vene keelt ja kohtuistungi käigus kohtunik selgitas kostjale ise istungil räägitut vene keeles. TsMS § 34 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline ei valda eesti keelt ja tal ei ole menetluses esindajat, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. Tõlki ei pea kaasama, kui menetlusosalise avaldused on kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaadavad. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kui kohtul ei ole võimalik tõlki viivitamatult kaasata, teeb ta määruse, millega kohustab tõlki vajavat menetlusosalist leidma endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja kohtu määratud tähtaja jooksul. Kui menetlusosaline jätab sellisel juhul kohtu nõudmise täitmata, ei takista see kohtul asja lahendamast. Kohtu etteheited esindaja Maie Nugisele vene keele oskuse puudulikkuse kohta ning kohtuniku vene keelsed selgitused kostjale annavad tunnistust sellest, et kostja ei valda eesti keelt piisavalt, et kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluses. Kostja on ka maakohtu menetluses ise avaldanud, et ta ei valda eesti keelt (lk 73). Sellisel juhul ei saanud ka kostja avaldus, et ta soovib kaitsta ise oma õigusi, olla kohtule siduv, sest selline avaldus võis olla mõjutatud kohtuniku eelnevast selgitusest, et uue esindaja leidmiseks tuleb istung edasi lükata, kuid see võib tuua kaasa rohkem kulutusi. Milliste kulutuste suurenemist kohus silmas pidas, kohtuistungi protokollist ei nähtu. Jätkates esindaja taandamise järgselt kohtuistungit ilma tõlgita eesti keeles, peab kohus olema veendunud, et protsessiosaline valdab keelt sellisel tasemel, et ta on võimeline ilma tõlgi abita istungil osalema. Käesoleval juhul maakohtul alus selliseks veendumuseks puudus. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus menetlusosaline ei valda piisavalt eesti keelt, tuleb kohtul endal kaasata menetlusse tõlk või kohustada menetlusosalist leidma endale kohtu määratud tähtajaks tõlk või eesti keelt oskav esindaja. Maakohus on rikkunud asja menetlemisel TsMS § 34 lg-tes 1 ja 2 sätestatut. Samas leiab ringkonnakohus, et kostja on saanud apellatsioonimenetluses kasutada eesti keelt oskava esindaja õigusabi ning maakohtu poolne minetus ei takista ringkonnakohtul uue otsuse tegemist ja asja ei ole vaja saata tagasi uueks arutamiseks maakohtule.
14.Tuginedes TsMS 173 lg-le 3 muudab kohus menetluskulude jaotust ning jätab menetluskulud mõlemas kohtuastmes hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.