Kohtulahend

Hageja avaldus Aksalis OÜ esitas 22. juunil 2012. a. avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on ta tasunud tsiviilasjas riigilõivu kokku 12.500 krooni ehk 798, 89 eurot, millest 85, 4% moodustab 682, 25 eurot. Selle summa väljamõistmist kostjalt hageja taotleski. Kostja avaldus OÜ General Equity CIS esitas 19. novembril 2012. a. avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. Oma arvestuse alusena on kostja taotlusele lisanud OÜ Noster Projekt 11. detsembri 2011. a. arve nr. 016, mille kohaselt kõik kostja õigusabi kulud kokku moodustasid 1500 eurot. Kostja palus sellest hagejalt välja mõista 14, 6% summas 219 eurot. Hageja vastuväited Hageja vaidlustas OÜ Noster Projekt arve nr. 016 terves ulatuses, kuna arvel puudub arve väljastaja allkiri ning kohtu materjalidest ei nähtu, et eelnimetatud firma oleks esindanud kostjat tsiviilmenetluses Reimo Metsa isikus. Kostja esindaja R. Mets seostas näitas end kõigis kostja poolt kohtule esitatud dokumentides kui AB Veso&Partnerid poolt määratud lepingulist esindajat, paludes kõik tsiviilasjaga seotud dokumendid edastada AB Veso&Partnerid aadressile. Seega ei ole OÜ Noster Projekt kostjale teenust osutanud ning tegemist on fiktiivse arvega. Ka esitatud summadega ei saa nõustuda. Arvel on toodud kliendiga kohtumised 4. mail 2010. a. seoses tagaseljaotsusega summas 200 eurot, 24. septembril 2010. a. seoses menetluse taastamisega ning kostja vastuse koostamisega summas 150 eurot ja 30. märtsil 2011. a. seoses kostja vastuse koostamisega summas 150 eurot. Ei ole tõestatud, et need kohtumised olid seotud asja menetlusega märgitud ajas, koguses ja summas. Lisaks sellele ei saa nõustuda arves toodud 4. mai 2010. a. kliendiga kohtumisega seoses tagaseljaotsusega, 5. mail 2011. a. kliendi poolt edastatud dokumentatsiooni analüüsiga, 6. mail 2010. a. kaja koostamisega ning 24. septembri 2010. a. kliendiga kohtumisega seoses menetluse taastamisega ning kostja vastuse koostamisega kokku summas 650 eurot, kuna hageja ei ole süüdi selles, et kostja dokumentides esitatud aadressil kohtudokumente vastu ei võtnud ja dokumentide üleandja edastas need valele isikule, mille tulemusel kohus tegi tagaseljaotsuse ning kostja oli sunnitud esitama kaja menetluse taastamiseks. Hageja nõustus kostja menetluskuludega, mis on arvel näidatud: 24. septembri 2010. a. kliendiga kohtumine seoses menetluse taastamisega ning kostja vastuse koostamisega osaliselt, summas 100 eurot; 27. septembri 2010. a. kliendi poolt edastatud seisukohtade läbitöötamine summas 100 eurot; 28. septembri 2010. a. vastuse koostamine summas 200 eurot; 6. aprilli 2011. a. vastuse koostamine summas 200 eurot; 26. oktoobri 2011. a. ettevalmistus kohtuistungiks ja esindus kohtuistungil summas 200 eurot, juhul kui arve esitanud kolmas isik tõesti oli sõlminud kostjaga lepingu teenuste osutamiseks ja kostja esindaja R. Mets oli määratud arve esitaja poolt, aga mitte AB Veso&Partnerid poolt. Kui kostja eelnimetatut tõestab, siis ei tohiks tema menetluskulud olla enam kui 800 eurot ning vastavalt kohtuotsusele menetluskulude jaotuse osas on hageja kohustatud hüvitama need 116, 80 euro ulatuses. Kostja seisukoht Kostja ei nõustunud hagejaga, et arve väljastaja allkirja puudumine arvel toob kaasa arve tühisuse. Käibemaksuseaduse § 37 lõikest 7 tuleneb, et arve väljastaja allkiri ei ole arve kohustuslik rekvisiit. Terve menetluse jooksul oli kostja esindajaks R. Mets tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 1 p 2 alusel. See, et kostja esindaja määras kohtudokumentide saatmise aadressiks Rävala pst, 8 Tallinnas, ei anna alust arvata, et R. Mets oli

advokaadibüroo töötaja. Tegemist on ennekõike postiaadressiga, mitte töölepingulise vahekorraga. Samuti oli õigusabi osutamise leping sõlmitud R. Metsaga, mitte advokaadibürooga. OÜ Noster Projekt poolt arve väljastamine on tingitud asjaolust, et R. Mets on firma omanik ning oluline ei ole, kellele kostja peab õigusabiteenuse osutamise eest maksma. Fakt, et õigusabi oli osutatud, ei vaja tõendamist ning pooled ei vaidle selle üle. Hageja vastuväited kostja esitatud arvele on paljasõnalised. Hageja ei põhjenda oma seisukohti. Hageja seisukoht, et hageja pole süüdi kostja poolt kaja esitamises, ei puutu asjasse. Kostja on kasutanud R. Metsa teenust viimase 5 aasta jooksul korduvalt ning tema jaoks ei ole oluline, kelle kaudu R. Mets oma arveid esitab. Kostja jaoks on oluline, et ta on kohustatud nimetatud kulutused kandma. Kõik tsiviilasjas kantud kulud on üksnes kostja esindaja kulud, mis olid vajalikud ja põhjendatud. Esindajal on õigus saada tasu kostja esindamise eest kohtumenetluses. Kostja on nimetatud tasud esindajale hüvitanud. Maakohtu määrus Maakohus rahuldas Aksalis OÜ avalduse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 682, 25 eurot. OÜ General Equity CIS avalduse jättis kohus rahuldamata. TsMS § 138 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt on hagejal õigus nõuda teiselt poolelt menetluskuluna riigilõivu väljamõistmist. Lähtuvalt maakohtu 13. detsembri 2011. a. otsuse resolutsioonist – jätta OÜ Aksalis menetluskulud 85, 4% ulatuses OÜ General Equity CIS kanda – jääb hageja menetluskuludest kostja kanda 85, 4%, s.o 798, 89 x 85, 4% = 682, 25 eurot. TsMS § 138 lõigetest 1 ja 2 ning § 144 punktist 1 tulenevalt on kostjal õigus nõuda teiselt poolelt menetluskuluna esindajakulu (s. o. õigusabikulu) väljamõistmist. TsMS § 175 lõikest 1 tuleneva esindaja kulude põhjendatuse ja vajaliku ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja seoses kohtuvaidlusega tegema ja kas esindajakulu on ka väljamõistetav teiselt poolelt. Menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas on võimalik hinnang anda, lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kes kui palju on esitanud, koostanud, analüüsinud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid jms. Arve õigusabiteenuse kohta on väljastanud R. Mets OÜ Noster Projekt kaudu. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtus on kostjat esindanud R. Mets (s. t. menetlusdokumente allkirjastanud ja osalenud istungil), aga ka teised isikud on allkirjastanud menetlusdokumente. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses väidab R. Mets, et oli terve menetluse jooksul kostja esindajaks TsMS § 218 lg. 1 p. 2 alusel. Toimiku materjalidest ei ilmne, mis alusel ta kostjat esindas, pole lepingut, volikirja ega kvalifikatsiooni kohta esitatud tõendit. Esitatud on eksitavalt dokumente advokaadibüroo Veso&Partnerid aadressilt ja dokumentidel on kasutatud advokaadibüroo logo. TsMS § 175 lõikest 1 tulenevalt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Seega on lepinguline esindus menetluses tõendamata. Menetlusosaline (kostja) võib vabalt valida endale esindaja, mis ei tähenda, et kulude hüvitamiseks kohustatud menetlusosaline (hageja) peab taluma mistahes esindaja tasu väljamõistmist. Seega kostja kantud menetluskulu ei ole kulu, mida saaks teiselt poolelt välja mõista. Määruskaebus Kostja palub määruskaebuses tema menetluskulude avalduse rahuldada ning kindlaks määrata ja välja mõista hagejalt 14, 6% kostja õigusabikuludest summas 219 eurot.

TsMS § 226 lg. 1 kohaselt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Menetlusosaline võib nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Lepingu, volikirja, kvalifikatsiooni ning muude esindusõiguse olemasolu tõendavate tõendite puudumine toimikust on kohtu kontrollifunktsiooni täitmata jätmine. Asjaolu, et kostja on esitanud dokumente OÜ Advokaadibüroo Veso ja Partnerid blanketil, võib olla eksitav kohtunikuabi jaoks, aga menetluse kestel ei ole kohus seda eksitavaks pidanud. Kostja on terve kohtumenetluse vältel nimetanud ja pidanud oma lepinguliseks esindajaks Reimo Metsa, nagu nähtub ka toimiku materjalidest. Samuti oli

Kostja on taotlenud vastaspoolelt 219 euro väljamõistmist lepingulisele esindajale maakohtu menetluses tehtud kulude hüvitamiseks ning on esitanud oma kulude tõendamiseks OÜ Noster Projekt 11. detsembri 2011. a. kuupäeva kandva arve nr. 016. Kohtutoimikust nähtub, et OÜ Noster Projekt ei ole kostjat esindanud, mingeid andmeid selle kohta, nagu oleks nimetatud isikul olnud lepinguline kohustus kostjat esindada, tsiviilasja materjalid ei sisalda. Faktiliselt on kostjat OÜ-d General Equity CIS kõrvuti teiste isikutega esindanud Reimo Mets, kes kõigile menetlusdokumentidele, mis ta maakohtule on esitanud, on märkinud oma seose advokaadibürooga Veso ja Partnerid, ühestki menetlusdokumendist ei nähtu aga, et tema poolt õigusteenuse osutamine oleks kuidagi seotud OÜ-ga Noster Projekt. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, nagu ei oleks avalduse lahendamiseks oluline see, kellele on tal kohustus õigusabi eest tasuda ning nagu annaks OÜ-le Noster Projekt aluse Reimo Metsa osutatud teenuse eest arve esitamiseks asjaolu, et nimetatu on OÜ Noster Projekt osanik. Osaühing ja tema osanik on erinevad isikud, keda ei saa samastada ning ainuüksi asjaolust, et isik on osaühingu osanik, ei tulene osaühingule veel õigust tema eest kohustuste täitmist nõuda. Tõendeid, millest nähtuks osaühingu õigus osaniku eest seda teha, ei ole esitatud. Sellele, et tõendamata on Reimo Metsa ja OÜ Noster Projekt vahel selline õigussuhe, millest võiks tuleneda viimase õigus kostjalt õigusteenuse tasu nõuda, on menetluses tähelepanu juhtinud ka hageja, sellele vaatamata ei ole kostja pidanud vajalikuks oma kulude vajalikkust ja põhjendatust tõendada. Kui kostjale õigusabi osutamise leping oli sõlmitud Reimo Metsaga ning kostja on nimetatule tasu ka hüvitanud, nagu kostja on oma 24. jaanuari 2013. a. seisukohas kinnitanud (kd. IV, tl. 5), siis ei saa OÜ Noster Projekt poolt kostjale esitatud arved juba iseenesest tuua kaasa kostja kohustust nimetatule õigusteenuse eest tasuda. Mingeid tõendeid Reimo Metsale õigusteenuse eest tasumise kohta ei ole aga kohtule esitatud. Selliselt on tõendamata, et kulu näol, mille hüvitamist vastaspoolelt nõutakse, oleks tegemist kostja vajaliku ja põhjendatud kulutusega lepingulisele esindajale ja maakohus leidis põhjendatult, et kostja taotlust nende kulude hüvitamiseks ei saa rahuldada. Muudel avalduses ning määruskaebuses märgitud asjaoludel ei olegi avalduse lahendamiseks sisulist tähendust.

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.