Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2(9)

Perioodil jaanuar 2006 kuni september 2009 tasus ühistu prügivedajale 155 581,61 krooni, eluruumide pind oli 2284,3 m2, keskmine hind on 1,51 kr/m2. Kõigi kostja korterite pinnast lähtuvalt oli kostjale langev osa perioodil jaanuar 2006 kuni september 2009 6371,75 krooni ehk 407,23 eurot, mis on seni tasumata. Lisaks tasus ühistu vaadeldaval perioodil vee- ja kommunaalteenuse eest kokku 374 151,94 krooni, mis teeb 163,79 kr/m2 kohta. Vee- ja kommunaalteenuste arvestus toimib korteris näidikute alusel, mille esitab kas korteriomanik või selle näidu võtab ühistu vastava aktiga, andmed kajastatakse omanikule esitaval arvel olevas tabelis. 15.05.2008 tehtud juhatuse otsuse alusel tuleb andmed esitad iga kuu 5-daks kuupäevaks, vastasel korral arvestatakse vett ja kanalisatsiooni ruutmeetri põhiselt. Üldvee jaotus toimub üldvee näidu järgi, millest arvestatakse maha korterisisene vee tarbimine ja näitude vahe jagatakse eluruumi pinna järgi 1 m2 kohta. Jaanuarist 2006 kuni septembrini 2009 pidi ühistu tasuma ka maamaksu kokku 23 287 ehk 1488,31 eurot, so 10,19 kr/m2, kostja maamaksu võlg on kokku 1141,28 krooni ehk 72,94 eurot. 2006, 2008, 2009 tasus ühistu kindlustusmakseid 29 034 krooni, mis teeb 12,71 kr/m2 kohta. Kostja võlg on 1423,53 krooni (90,98 eurot). Jaanuarist 2006 kuni septembrini 2009 tasus hageja elektri eest 1 434 017,80 krooni, sellest kaitsmetasu oli 151 978,68 krooni, viivis 1490,49 krooni. Püsitasu suurus on 1,48 kr/m2 kohta. Kostja võlg on seega 625,15 krooni (399,14 eurot). Elektrienergia arvestus toimub näidikute alusel, mis võetakse juhatuse poolt, koostatakse akt, korteri energia tarbimine on kajastatud arves näidatud tabelis. Üldelektri eest tasu jaotus on järgmine: maja mõõdikute näidust lahtutakse maha korteri näidiku alusel tarbitu ning vahe jagatakse eluruumi 1 m2 kohta. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Loovutatud on nõuded kostja vastu, milles pole kohtulahendeid: tsiviilasjas nr 2-06-30168 tehtud lahend korteri XX osas on vaidlustatud, tsiviilasjas nr 2-0630870 on korteri XX eest oleva võla üle alles käimas kohtumenetlus. Ülejäänud otsuste kohaselt on võlad välja mõistetud eelmiselt omanikult, seega nõuab hageja sama võlga kostjalt. Nõuded, mis on vanemad, kui 11.06.2006 on aegunud TsÜS § 154 järgi. Kostja sai omanikuks 29.08.2008 ega vastuta eelnevasse omandi perioodi jäänud võlgade eest. Kostja ei ole saanud ühtegi arvet, kõik arved on esitatud OÜ Avocado nimele. Kostja sai nõude loovutamisest teada 10.11.2009 ja 09.11.2009 kirjadega (lk 18-19). OÜ Avocado ja ühistu vahel on kokkulepe 01.10.200601.03.2008, et prügi eest tasu ei võeta, hageja nõue ulatub osaliselt perioodi, mil oli nimetatud kokkulepe. Hageja on korduvalt nõuet loovutanud (lepingu lisa 5-10), sest nõude loovutamise kokkuleppes on asendatud eelmise omaniku nimi kostja nimega (VÕS § 164), mis ei ole lubatav, seega kehtib esimene loovutus, mis on tehtud Byzantine Consult OÜ vastu. Viidatud nõude loovutus eelmise omaniku vastu ei ole enam uue omaniku ehk kostja võlg KÜS § 7 lg 3 järgi. Sisuliselt on ka valed inkassonõuded, mida nõutakse kostjalt. Kui eelmine omanik on tekitanud kahju, siis selle eest ei vastuta uus omanik ja neid ei saa ka arvetele lisada. 09.10.2007 teatas kostja et tema korterites kedagi ei ela, korterites on elekter välja lülitatud, va mõnes korteris, kus on relee ja võimaldatakse elektrit 1-2 min. Nõude loovutamist ei saanud enne 29.01.2008 toimuda, kuna puudus dokumentatsioon, sest raamatupidaja L. R varastas dokumendid. Hageja ja XXX vaheline nõude loovutamise leping on vastuolus olev nõude aluseks olevate loovutatud nõuete sisuga. Võlgnevus, mida loovutati, ei vasta sellele, mida oleks KÜ XXX tegelikult üldse õigus nõuda. Nõue ei ole loovutatav summas 33 185,99 krooni. Kuna nõue ei ole selles osas loovutatav, on valesti arvestatud antud nõudelt ka viivised. Samalaadsed vastuväited on kostjal kõikide eelnevate perioodide loovutatud nõuete osas kommunaalteenuste osutamisel, sest need ei ole koostatud korrektselt, on ebaselged ja ei põhine seaduslikel alustel. Kuna korteriomandid on tühjad ja kostja ei saa neid kasutada, siis ei ole õige küsida kostja käest kommunaalteenustena kulutusi prügiveo, heakorra ja üldise elektri eest. Need on kulutused,

3(9)

mida kostja hagejale ei tekita, seega hageja säästab kostja arvelt ja teenib sisuliselt kasu. Lisaks on valed prügiveo ja vee arvestused. Samuti on valesti arvestatud maamaks ja kindlustusmaks. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja OÜ-lt General Equity CIS OÜ Aksalis kasuks põhivõlgnevuse 5810,12 eurot ja 17.02.2011 seisuga viivise 4308,80 eurot ja alates 18.02.2011 viivise 0,07% päevas arvestatuna põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Hageja menetluskulud jättis kohus 85,4% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 14,6% ulatuses hageja kanda. XXX, Tallinn asuva elamu majandamiseks on asutatud korteriühistu XXX, kostja on selle ühistu liige, seega toimub elamu ja selle juurde kuuluva mõttelise osa majandamine ning hooldamine KÜS § 2 lg 1 mõtte kohaselt ühistuseaduse ning ühistu põhikirja alusel. KÜS § 13 lg 4 järgi on ühistu otsused elamu majandamiseks, säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ja majandmaiskulude kandmise kohta kõigile liikmetele kohustuslikud ning majanduskava, mille juhatus koostab ja esitab üldkoosolekule ja aasta aruanne kinnitaks vastaval koosolekul KÜS § 15 lg 1 järgi. KÜS § 51 järgi lähevad korteriomandi võõrandamisel, pärimisel võõrandajale/pärandajale kuuluvad liikme õigused, kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Seega on endise ja uue korteriomandi omaniku vastutus eelmise omaniku kohustute eest ühistu ees solidaarne. Eeltoodu alusel eelmise omaniku OÜ Byzantine Consult (endine nimi OÜ Avocado) võlgnevused ühistu XXX ees läksid üle kostjale alates 29.08.2008 KÜS § 51 järgi, kui tehti vastavad omaniku kanded kinnistusraamatusse. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja loovutada nõude võlgniku nõusolekust sõltumata kas osaliselt või täielikult uuele võlausaldajale ja lg 2 alusel asub sellisel juhul nõude omandaja senise võlausaldaja asemele ning lg 3 sätestab, et kui sama võlasusaldaja loovutab korduvalt sama nõude, loetakse kehtivaks varasem loovutamine. Kohtule esitatud hageja ja KÜ XXX vahel 03.02.2009 sõlmitud lepingu nr 15 ja selle lisadega nr 5-10 (I kd lk 30-35) loovutas KÜ XXX oma nõude, mis tal oli OÜ Byzantine Consult vastu, hagejale 23.02.2009 koos kõrvalnõuetega. Hageja on kohtule esitatud arvetega tõendanud, et nõude koos kõrvalnõuetega, mis ühistu hagejale loovutas, tulenesid vaid ühistu poolt osutatud teenuste ja halduseteenuste eest, mille eest Byzantine Consult OÜ oli kohustatud talle kui korteriomandi omanik tasuma. 23.03.2009 kirjaga (I kd lk 36) on hageja tõendanud, et nõude loovutamisest on teavitatud võlgnikku Byzantine Consult OÜ-d kooskõlas VÕS §-ga 170. Kohtule esitatud 09.11.2009 (II kd 11) dateeritud nõude loovutamise teatest OÜ-le General Equity CIS (kostjale) nähtub, et ühistu loovutas hagejale nõude samade arvete alusel, mille ta oli loovutanud 23.02.2009. Asjaolu, et hageja ja ühistu on nõude loovutamise lepingu lisades nr 5-10 (II kd lk 12) muutnud poolte nimesid, ei tähenda, et nõude loovutamist poleks tegelikult teist korda toimunud. Vastupidiselt kinnitab teade 09.11.2009 kostjale seda, et sama nõue on just loovutatud. Seega loovutus, mille hageja tegi 09.11.2009, ei ole kehtiv ja loeb nõude loovutus, mille ühistu ja hageja tegid omavahel 23.02.2009. Ehkki nõude loovutamise lepingus ja selle lisades 23.02.2009 on märgitud, et nõue on loovutatud OÜ Byzantine Consult vastu, ei tähenda märgitu seda, et kostja ei võiks vastutada hageja ees OÜ Byzantine Consult võla, mis tal tekkis tema omanikuks olemise ajal KÜ XXX ees, eest. Nimelt on vana omaniku korteriomandil lasuvate kohustuste täitmise eest endise omaniku ja uue omaniku vastutus KÜS § 51 alusel solidaarne. Seega kostja OÜ General Equity CIS vastutab hageja ees 23.02.2009 loovutatud nõude (lepingu nr 15 lisa 5-10) osas kui solidaarvõlgnik koos OÜ-ga Byzantine Consult viimase võlgade eest, sõltumata sellest, et nõude loovutamise lepingus kostja nimi ei kajastu. Kostja OÜ Equity CIS sai hagimaterjalid koos 23.02.2009 nõude loovutamise teatega ja vastavate arvetega kätte 01.08.2009, kostja on ise kinnitanud, et sai nõude loovutamisest teada

4(9)

09.11.2009, seega on kostja igal juhul teadlik sellest, et nõue on hagejale loovutatud, mistõttu kostja väited nõude loovutamise teadmatusest on alusetud. Kuna kostja on nõude loovutamisest teadlik, siis ei või kostja keelduda formaalselt VÕS § 172 järgi kohustuse täitmisest hagejale ehk uuele võlausaldajale, mis ei välista kostjal esitada sisulisi väiteid nõudele. Kohtule esitatud Harju Maakohtu otsustest nähtub, et OÜ-lt Avokado (Byzantine Consult OÜ endine nimi) ehk endiselt omanikult on ühistu kasuks välja mõistetud võlgnevused. Otsustega nr 206-30167 ja nr 2-06-30168 on OÜ-lt Avocado välja mõistetud korterite nr XX eest võlg kuni 2006 oktoobrini (incl.), kuid käesolevas vaidluses nõuab hageja võlga alates 2006 novembrist. Otsusega nr 2-06-30871 on välja mõistetud OÜ–lt Avocado võlg korteri nr XX eest kuni oktoobrini 2006. Käesolevas hagis nõuab hageja võlga, mis on omanikul tekkinud korteri nr XX eest ka oktoobris 2006. Seega hageja nõuab osaliselt sama võlga, mida on nõutud eelmiselt korteriomandi omanikult. Tagaseljaotsusega nr 2-06-30869 on OÜ-lt Avocado välja mõistetud ühistule võlg korteri nr XX eest kuni oktoobrini 2006 (mida hageja suurendas). Otsusest ei nähtu, mis perioodi eest on võlg viidatud otsusega välja mõistetud. Käesolevas asjas nõuab hageja sama korteri eest võlga, mis on tekkinud alates 01.10.2006. Ehkki märgitud otsustega nr 2-06-30871 ja nr 2-0630869 on võlg OÜ-lt Avocado välja mõistetud, ei tähenda, et märgitud võla eest ei saa vastutada kostja kui solidaarvõlgnik hageja ees, kes omandas selle nõude ühistult. Kostja ei ole tõendanud, et viidatud otsuste alusel väljamõistetud võlad oleks kas hagejale või ühistule ära tasutud, mille tõttu oleks nõue täitmisega lõppenud. Seega on selliste nõuete esitamine kostja vastu iseenesest lubatav. Tsiviilasjas nr 2-06-30870 on kinnitatud ühistu ja OÜ Avocado vahel kompromiss, mille kohaselt maksab OÜ Avocado ühistule võla, et OÜ-l Avocado ei ole pretensioone krt XX elektri väljalülitamise eest ning et tasub elektri eest näidu alusel alates kompromissi sõlmimisest. Ülaltoodut arvestades kostja ei ole tõendanud, et tegemist oleks sama võlaga, mida nõutakse käesolevas asjas kostjalt kui solidaarvõlgnikult ja milline kohustus oleks lõppenud täitmise tõttu. Seega on hageja nõue kostja vastu lubatav. Kostja on esitanud aegumise vastuväite nõuete osas, mis on vanemad kui 11.06.2006. Esitatud ühistu põhikirja p 3.2.4-3.2.7, p 5.4 (I kd lk 12-16) järgi peab liige tasuma üks kord kuus juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks majandamiskulude, kommunaalkulude, sihtotstarbeliste maksete eest juhatuse määratud korras ja tähtajal. Eelviidatud põhikirjaliste kohustuste täitmiseks esitatud tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on seega TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Aegumise algusele tuleb eelviidatud nõuete korral kohaldada TsÜS § 147 lg 1 ja lg 3 teist lauset. Seega vaidlusaluste arvete, milliste alusel tekkisid maksete tasumise kohustus perioodil 01.01.2006-30.06.2006, algas aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel kulgema 2006 lõppemisest ehk alates 01.01.2007 kell 00.00. Hagi on kohtule esitatud 25.05.2009, seega on see esitatud aegumistähtaja sees. Kostja esitas kohtule kokkuleppe (III kd 229), mis on sõlmitud 03.03.2008 ühistu ja eelmise omaniku OÜ Avocado vahel. Selle kokkuleppe kohaselt ei pidanud OÜ Avocado tasuma perioodil 01.01.2006-01.03.2008 prügiveo, päevase ja öise elektri eest, kaitsme püsitasu, vee ja kanalisatsiooni eest, heakorra eest ja viivist. Tegemist on kahe isiku vahelise kokkuleppega ning on seega pooltele VÕS § 8 ja 76 lg 1 alusel siduv ning ühistul on kohustus seda kokkulepet täita ja mitte nõuda OÜ-lt Avocado (OÜ-lt Byzantine Consult) kokkulepitud ajavahemikul kokkulepitud kohustuste täitmist. Eeltoodu alusel on kostjal kui solidaarvõlgnikul õigus tugineda ka VÕS § 76 lg 1 järgi märgitud kokkuleppele ja esitada sellest tulenevaid vastuväiteid nõude omandanud võlausaldajale VÕS § 171 lg 1 järgi. Eeltoodust on hageja nõue kostjalt märgitud kulude nõudes summas 15 496,33 krooni ehk 990,39 eurot põhjendamata ja tõendamata. Kohtule on esitatud ühistu üldkoosoleku otsustega kinnitatud 2006, 2007, 2008 ja 2009 majanduskava, kus määrati kindlaks majandamis- ja kommunaalkulude tariifid. Kostja ei ole ümber lükanud ega tõendanud, et vaadeldavad otsused ei kehtiks. Seega kuuluvad need otsused KÜS § 13 lg 4 alusel korteriomandi omaniku, antud juhul nii eelmise omaniku (OÜ Avocado, OÜ Byzantine Consult OÜ) kui ka kostja poolt täitmisele.

5(9)

Suuregabariidilise prügiveo tasu oli kinnitatud otsusega majanduskava alusel. 03.03.2008 sõlmitud kokkuleppest ei nähtu, et OÜ-l Avocado pole kohustust tasuda suuregabariidilise prügiveo eest, seega puudub alus märgitud ajavahemikul keelduda ka lepingule tuginedes märgitud kohustuse täitmisest. Kuna prügiveo ja suuregabariidilise prügi eest tasu arvestus ja kord on erinev vastavalt üldkoosoleku otsusele, tuleb omanikul ja antud juhul ka kostjal tasuda vastavalt üldkoosoleku otsustele määratud ulatuses ja hagejal on õigus seda tasu nõuda. KOS § 13 lg 1 järgi oli maamaksu kohustatud tasuma omanik ehk antud juhul kostja ja eelmine omanik. Kohtu hinnangul on maamaks arvestatud õigesti. Kostja ei ole tõendanud, mis moodi ja millises ulatuses tema kohustus oleks teistsugune. Seega on hageja kui nõude omandaja õigustatud nõudma kostjalt endalt kui ka solidaarvõlgnikult eelmise omaniku poolt tasumata jäänud maamaksu tasumist. Kohtule esitatud Ergo Kindlustuse AS arve ja AS If P ja C Insuarance Kindlustuse arvetega on hageja tõendanud, et on kooskõlas varemviidatud üldkoosoleku otsusega kindlustanud elamut ja käitunud seega ühistu koosolekul saadud käsundi alusel. Kostja leidis, et kindlustuse eest tasu on alusetu ja see on arvestatud valesti, samas ei ole kostja tõendanud, millises ulatuses on tema kohustus teistsugune. Viidatud kulu kandmine on otsustatud üldkoosoleku otsusega 17.07.2008. Kuna asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et üldkoosoleku otsus 17.07.2008 poleks kehtiv, siis on kostjal ja tema õiguseellasel kohustus koosoleku otsust täita ning kostjal on kohustus tasuda kindlustusmakseid. Põhikirja p 3.2.5 järgi peab ühistu liige tasuma vee ja kanalisatsiooniteenust eest. Kohtule esitatud AS Tallinna Vesi arvetega on hageja tõendanud, et on vahendanud korteriomandi omanikele, sealjuures kostjale ja kostja korterite eelmisele omanikule veevarustuse ja heitvee äraveo teenust. Kostja vaidlustas vee- ja kommunaalteenuste eest esitatud nõuded korterite nr XXX suhtes. Hageja on märgitud korterite eest vee ja kanalisatsiooni tasu nõuded tõendanud ja põhjendanud. Kohtule esitatud arvestus vee- ja kommunaalkulude osas on õiged ja kooskõlas põhikirja p-ga 5.4, mis sätestab, et vee eest peetakse arvestust ning nende alusel teatakse järgmisel kuul liikmele tema makse suuruse vastavalt üldkoosoleku otsusega (millega kinnitatud majanduskava) kehtestatud korras. Põhikirja p 3.2.6 järgi peab liige maksma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilitamise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks juhatuse poolt määratud suuruses, korras. Hageja poolt kohtule esitatud juhatuse koosoleku 20.11.2008 protokolli väljavõtte (II kd lk 268) kohaselt tehti avariilisi töid kanalisatsioonisüsteemis ja vastavalt otsusele tuleb kulud jagada nende korterite, sealhulgas korteri nr XX, vahel, kes kasutavad kanalisatsioonisüsteemi osas, milles avarii toimus. Seega on kostjal kohustus põhikirja p 3.2.6 alusel kanda ka vastavaid ühekordseid erakorralisi kulusid ning hageja on tõendanud esitatud juhatuse protokolliga selliste ootamatute kulude olemasolu. Nii on kostjal kohustus ka märgitud 60,18 krooni ehk 3,85 eurot tasumiseks ülalviidatud arve järgi ning hageja nõue selles osas on tõendatud ja põhjendatud. Kostja pidas osaliselt alusetuks hageja nõuet elektrienergia eest. Hageja on aga tõendanud esitatud elektrinäitude raamatu väljavõttega, et korterites XXX, milles ja millisel ajal elektri tarbimist kostja vaidlustas, on tegelikult elektrit tarbitud. Nendel kuudel kui elektrit ei ole tarbitud, ei ole hageja ka tasu nõudnud. Kostja ei ole tõendanud, et elektriarvesti näidud ja tarbimine mainitud korterites oleks olnud teistsugune. Seega on hageja nõue ülalviidatud perioodil tasu elektri eest tõendatud ning kostja on kohustatud põhikirja p 3.2.4 järgi ühistule elektrienergia teenuse eest ka tasuma. Hageja on kohtule esitanud Eesti Energia AS ja AS F-Elekter arved, millega on tõendanud elektrienergia teenuse vahendamise korteriomandite omanikele. Kostja väide, et tal puudub kohustus tasuda kaitsmetasu või ampritasu ja üldist elektrit, on alusetu. Kaitsmetasu püsitasu või ampritasu on oma olemuselt seotud elektrienergia müügiga ja sellega seonduvate kuludega ning omanikul on kohustus selle eest tasuda vastavalt põhikirja p-le 3.2.4. Samuti on tasu üldelektri eest

6(9)

elamu majandamisega seotud kulu ning selle tasumise kohustus tuleb samuti põhikirja p-st 3.2.4. Asjaolu, kas kostja reaalselt korteriomandeid kasutab, ei tähenda, et tal ei ole kohustust kanda oma korteriomandite reaalosade juurde kuuluvate elamu mõtteliste osade majandamise kulusid. Vastavalt 03.03.2008 kokkuleppele oli OÜ-l Avocadol õigus keelduda üldelektri eest tasu maksmisest vaid selles lepingus sätestatud ulatuses ja korras, kuid teiste hagetavate perioodide osas sellist välistust ei ole kostja tõendanud. Eeltoodu alusel hageja nõue on tõendatud ja põhjendatud. Prügiveo, heakorra kulude kandmise kohustus tuleneb kostjal põhikirja p-st 3.2.4 ja KÜS §151 lg-st 1. Põhikirjast ei tulene, et sellise makse kohustust ei ole omanikul siis, kui korterit ei kasutata. Kohus tuvastas, et ühistu ja OÜ Avocado vahelises 03.03.08 kokkuleppes märgitud ulatuses ja perioodil oli kokkuleppe poolel õigus keelduda prügiveo ja heakorra tasu maksmisest, muul hagetaval perioodil sellise tasu maksmise välistust ei ole kostja tõendanud. Kostja väitis, et prügiveo arvestus on vale, kuid kostja ei ole tõendanud, mis ulatuses tema suhtes oleks sellisel juhul prügiveo arvestuse tasu teistsugune. Eeltoodu alusel on prügi ja heakorra eest tasu maksmata jätmine muul perioodil, mis pole hõlmatud 03.03.2008 kokkuleppega, kohustuse rikkumine VÕS § 100 tähenduses. Kohus tuvastas, et hageja on nõude koos kõrvalnõuetega ühistult omandanud kostja vastu ja kuna hageja nõue kostja vastu on tõendatud ja põhjendatud osas mis ei ole hõlmatud ühistu ja OÜ Avocado vahelise 03.03.2008 kokkuleppega, ja kuna kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et tõendatud ja põhjendatud ulatuses on kohustus täitamata, siis on kostja rikkunud põhikirjast, KÜS § 151 lg-test 1 ja 2 tulenevaid kohustusi. Selle tõttu on hagejal õigus VÕS § 76 lg 1, §101 lg 1 ja § 108 lg 1 ja KÜS § 151 lg-te 1, 2 ja § 51 ja § 7 lg 2 alusel nõuda kostjalt kui eelmise omaniku solidaarvõlgnikult eelmise omaniku kohustuse täitmist kui ka selle aja eest kohustuse täitmist, mil kostja on korteriomandite omanik. Eeltoodu alusel kuulus hagi põhinõude osas osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista põhivõlg 5810,12 eurot. KÜS § 7 lg 4 ja VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmise viivitamise, antud juhul majandamiskulude tasumisega viivitamise korral viivist 0,07% päevas. Kostja ei ole vaidlustanud viivituse perioodi arvestust ega määra, vaid leidis, et viivis on ebaõige, kuna põhinõue pole õige. Kuna hageja nõue oli põhjendatud vaid osaliselt, so 85,4%, on ka viivisenõue protsentuaalselt samas ulatuses põhjendatud. Viivis oli hagetavalt põhivõlalt 17.02.11 seisuga 5045,43 eurot. Kui arvestada põhinõude põhjendatust 85,4%, siis on põhjendatud viivis vastavalt 4308,80 eurot. TsMS § 367 alusel palus hageja välja mõista viivise alates 18.02.2011 0,07% päevas kuni põhivõla tasumiseni. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt KÜS § 7 lg 4 ja VÕS § 101 lg 1 p 6 ja TsMS § 367 järgi välja mõista alates 18.02.2011 viivis põhivõlalt 0,07% päevas kuni selle tasumiseni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse, apellatsioonkaebus rahuldada ja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Nõude loovutamise lepingu nr 15 lisade 5 - 10 punktide 1.2 ja 1.3 ning lisa 7 punkti 1.1 muudatus (võlglase nime OÜ Byzantine Consult nimega OÜ General Equity CIS asendamine) ei ole kooskõlas VÕS § 164 lg-ga 3, sest tegemist on korduva loovutamisega. Kuna nõuet ei ole võimalik korduvalt loovutada, ei ole kostjaks mitte OÜ General Equity CIS, vaid OÜ Byzantine Consult. Kohus on leidnud, et kostja OÜ General Equity CIS vastutab hageja ees 23.02.2009 loovutatud nõude osas kui solidaarvõlgnik koos OÜ-ga Byzantine Consult viimase võlgade ees, sõltumata sellest, et nõude loovutamise lepingus kostja nimi ei kajastu. Pealegi ei ole hageja esitanud nõuet solidaarvõlgnike vastu. Ka oma seisukohtades ei ole hageja kunagi varasemalt sellele tuginenud. TsMS § 436 lg-st 4 tulenevalt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Solidaarvõlgnikuks muutuks kostja siis, kui tema ja eelmise omaniku

7(9)

võlg ei oleks kindlalt määratletav. Sellist olukorda kus kommunaalteenuste eest ei oleks võlga võimalik ühe või teise omaniku vastu kindlalt määratleda, ei tohiks aga tekkida. Kostja saab olla ainult osavõlgnik. VÕS § 175 lg 1 kohaselt kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik asub senise võlgniku asemele. Käesoleval juhul kostja pole hagejaga sõlminud lepingut, mille alusel asuks ta võlgnikuks OÜ Byzantine Consult asemel. Samuti ei saa kohus sellist nõuet kostjale kohtuotsusega panna, sest see ei ole olnud vaidlusaluseks esemeks ja kohus ei saa väljuda poolte vahelisest vaidlusest ning hakata reguleerima kohtuotsusega poolte vahelisi õigusi ja kohustusi. Kohtuotsus on selles osas seadusega vastuolus ja riivab otseselt kostja õigusi. Juhul kui kohus leiab, et tegemist on ikkagi solidaarvõlgnikega, siis kommunaalarvete maksmise kohustust on rikkunud OÜ Byzantine Consult, sest tema pole õigeaegselt arveid tasunud, mistõttu ei vastuta kostja solidaarkohustuse rikkumise eest teise solidaarvõlgniku poolt VÕS § 68 lg 1 kohaselt. Kuna nõue ei ole selge, ei oleks KÜ XXX ka algusest peale nõuet saanud loovutada. Hagi osaliselt rahuldamata jätmisega nõustub kohus nõude ebaselgusega. Kohus, rahuldades nõude ka osaliselt, tekitab otseselt kahju kostjale, kuna kostjal ei ole võimalik nõude aegumistähtaegasid arvestades esitada regressinõuet OÜ Byzantine Consult vastu. Hagejal olid selleks kõik võimalused olemas. Kostja ei pidanud ette nägema, et kohus hakkab tema suhtes rakendama kolmanda isiku kohustuste täitmise kohustamist. Kohus on sisuliselt võtnud sellise otsuse tegemisega kostjalt võimaluse esitada nõue OÜ Byzantine Consult vastu, mis oleks edukalt kohtus kaitstav. Sellise teoga rikutakse kostja õigusi õiglasele kohtupidamisele, kuna kostja õiguste üle otsustades rakendatakse seadust ilma, et kostjal oleks olnud võimalik protsessi kaasata enda poolel kolmas isik, kes oleks pidanud vastutama võlgnevuse eest. Kohus juhib tsiviilprotsessi ja juhul, kui kohus nägi ette et õigust rakendades puudutakse ka kolmanda isikute õigusi ja kohustusi, oleks ta pidanud sellele tähelepanu juhtima. Kostja ei saanud esitada vastuväiteid kolmanda isiku kohustuste täitmise eest vastutamisel, kuna selle üle polnud kogu protsessi vältel kordagi vaidlust. Kostja ei nõustu ka tõendite hindamisega. Kohtutoimikusse esitatud üldkoosoleku protokollidel ei olnud protokollija ja koosoleku juhataja allkirja koos. Üldkoosoleku otsused, mis on esitatud ei ole sellises sõnastuses vastu võetud nagu hageja seda väidab olevat. Kostja juhtis sellele ka tähelepanu, et antud üldkoosoleku protokoll ei ole tõene, sest see on allkirjastatud ühistu raamatupidaja poolt, kelle tegevusele on algusest peale olnud etteheiteid nii ühistul endal kui ka kostjal. Kuna üldkoosolekul ei olnud vastu võetud otsust kindlustusmaksete kogumiseks, siis selles ulatuses oleks pidanud olema hagi jäetud rahuldamata. Juhul kui kohus jätab kostja kaebuse rahuldamata, palub kostja vähendada viiviseid mõistliku suuruseni. Kostja taotles viiviste vähendamist ka juba maakohtus. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 13.12.2011 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata.TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole asja läbivaatamisel

8(9)

rikkunud menetlusõiguse norme ning seetõttu ei pea kolleegium vajalikuks asjaolude uut tuvastamist. Apellatsioonkaebuses on kostja tuginenud samadele vastuväidele, mis oli esitatud vastuses hagile. Maakohus on andnud üksikasjaliku hinnangu kõikidele kostja vastuväidetele hagile. Kolleegium leiab, et kostja on väljendanud apellatsioonkaebuses vaid mittenõustumist kohtuotsusega ja korranud maakohtus esitatud seisukohti, kuid kaebusest ei nähtu, milliseid asjaolusid või tõendeid maakohus ebaõigesti hindas ja kuidas see viis ebaõige lahendi tegemiseni. Maakohus tuvastas põhjendatult, et ehkki nõude loovutamise lepingus ja selle lisades 23.02.2009 on märgitud, et nõue on loovutatud OÜ Byzantine Consult vastu, ei tähenda märgitu seda, et kostja ei vastuta hageja ees OÜ Byzantine Consult võla, mis tal tekkis tema omanikuks olemise ajal KÜ XXX ees, eest. Nimelt on vana omaniku korteriomandil lasuvate kohustuste täitmise eest endise omaniku ja uue omaniku vastutus KÜS § 51 alusel solidaarne. Seega kostja OÜ General Equity CIS vastutab hageja ees 23.02.2009 loovutatud nõude (lepingu nr 15 lisa 5-10) osas kui solidaarvõlgnik koos OÜ-ga Byzantine Consult viimase võlgade eest, sõltumata sellest, et nõude loovutamise lepingus kostja nimi ei kajastu. Maakohus leidis õigesti, et KÜS § 51 järgi lähevad korteriomandi võõrandamisel, pärimisel võõrandajale /pärandajale kuuluvad liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Seega on endise ja uue korteriomandi omaniku vastutus eelmise omaniku kohustute eest ühistu ees solidaarne. Eeltoodu alusel leiab kohus, et eelmise omaniku OÜ Byzantine Consult (endine nimi OÜ Avocado) võlgnevused ühistu XXX ees läksid üle kostjale alates 29.08.2008 KÜS §51 järgi, mitte alates 15.08.2008, nagu väitis hageja. Kuna kostja on korteriomandite omanik, siis ei ole õige kostja väide, et ta ei vastuta eelmise omaniku OÜ Byzantine Consult võla, mis viimasel oli ühistu ees, eest. Põhjendatud ei ole kaebuses esitatud seisukoht, mille kohaselt saaks nõude solidaarvõlgnike vastu esitada vaid koos ja seda vaid juhul, kui kostja ja korteriomandi eelmise omaniku vahel ei oleks võlg kindlaks määratav. KÜS § 51 sellist tingimust ei sätesta. VÕS § 65 lg 1 ja 2 kohaselt, kui mitu isikut peavad kohustuse täitma solidaarselt, siis võib võlausaldaja nõuda kohustuse täilikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neilt. Kostja tuginemine VÕS §-le 175 lg 1 on ebaõige, kuna kostja OÜ General Equity CIS vastutab hageja ees 23.02.2009 loovutatud nõude osas kui solidaarvõlgnik koos OÜ-ga Byzantine Consult viimase võlgade eest, seega ei ole tegemist võlgniku kohustuse ülevõtmisega nagu märgitakse kaebuses. Kolleegium leiab, et kostja apellatsioonkaebuses esitatud taotlus viiviste vähendamiseks rahuldamisele ei kuulu, kuna kostja ei ole sellele maakohtus tuginenud ega ka vastavaid asjaolusid esile toonud. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Gaida Kivnurm

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.