Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

kokku 172202,19 krooni ja edaspidise viivise. 17.02.2011 täpsustas hageja nõudeid: põhivõlg on 6800,51 € (st vähendas põhinõuet) e. 106404,90 krooni ja viivis 17.02.11 seisuga on 5045,43 € e 78943,83 krooni, mille palus kostjalt välja mõista, lisaks palus välja mõista viivise 0,07% põhivõlalt kuni selle tasumiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagi terviktekst (III kd lk 1, 17.02.11). Hageja nõue, põhjendused Nõue

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 6800€ ja viivise 5045,43€ ja alates 17.02.11 edaspidiselt viivise 0,07% päevas põhivõlalt kuni selle tasumiseni. Nõude põhjendused

OÜ BC oli XXX asukohaga nr 53, 59, 83, 87, 92 olevate korteriomandite omanik, kellele XXX osutas KÜ haldus - ja hooldusteenust. Hageja omandas nõude ühistult OÜ BC vastu 03.02.09 lepinguga nr 15 ja selle lisadega 5-10. Sellest on teavitatud OÜ-d BC23.02.09. Teise perioodi võlg loovutati hagejale 10.11.09 lepingu nr 15 lisadega 15-21. OÜ GEC on korterite 53, 59, 83, 87, 89, 92 omanik 13.08.2008. Kostja vastutab ka endise omaniku võla eest. Esimese nõude loovutamisega loovutati nõue järgmiselt: Perioodil 01.11.06-31.01.09 jäi omanik korteri 53 eest võlgu 10499,37 krooni, viivist 4023,66 kr (kokku 14523,93 kr) ja korteri nr 59 eest 10684,72, viivist 4138,60 krooni (kokku 14823,32 kr). Perioodil 01.10.2006-31.01.09 jäi omanik võlgu korteri 83 eest 10229,40 krooni ja viivist 3905,70 krooni (kokku 14135,10 kr). Perioodil 01.02.2006-31.01.09 jäi omanik võlgu korteri 87 eest 20129,56 kr ja viivist 9343,53 krooni (kokku 29473,09 kr). Perioodil 01.11.2006-31.01.09 jäi võlgu korteri nr 89 eest 14781,95 kr ja viivist 5538,02 krooni (kokku 20319,97 kr) ja korteri nr 92 eest 9200,58 kr ja viivist 3669,03 kr (kokku 12869,61 kr). Teise nõude loovutamisega loovutati hagejale nõue, mis tekkis kostjale perioodil samade korteriomandite eest 01.02.09-september 2009 (incl.) summas 31991,07 krooni. 17.02.2011 esitatud menetlusdokumendi järgi on kostja võlg ja , viivis järgmine: Korter

Periood

Võlg €

Viivis €

01.11.06-30.09.11

605,92

651,92 Kokku 1557,83

01.11.06-30.09.11

1775,13

858,48 Kokku 1775,13

01.09.06-30.09.11

1029,09

697,13 Kokku 1726,22

01.01.06-30.09.09

1654,70

1262,82 Kokku 2917,52

01.10.06-30.09.09

1384,78

951,28 Kokku 2336,06

Märkus- nõudes ei ole arvestatud järgmiselt Ei ole arvestatud arve 090353 150 kr ja 090753 4494,51 krooni, kokku 4494,51 kr inkassoteenust Ei ole arvestatud arve 090359 150 krooni ja arve 090759 4344,51 kr, kokku inkassoteenuseid 4494,51 krooni Ei ole arvestatud arve 090383 150 kr ja 090783 4344,51, kokku 4494,51 kr inkassoteenuseid Ei ole arvestatud arve 090387 150 ja arve 090787 2344,51, kokku 2494,51 kr inkassoteenuseid Ei ole arvestatud arve 090389 150 kr ja arve 090789 4344,51 kr, kokku inkassoteenused

2 (18)

01.10.06-30.09.11

909,38

623,80 kokku 1533,18

4494,51 krooni Ei ole arvestatud arve 090392 150 kr ́ja 090792 4344,51 kr, kokku 4344,51 kooni inkassoteenuseid ja arve 090992 83,87 kt ja 091092 130 kr interneti teenuseid Kõik kokku 4708,38 krooni

Hageja tugineb põhikirja p-dele 2.2, 3.2.4-3.2.6, 3.2.8, 5.4. Nimetatud sätete kohaselt peab liige tasuma kuus hiljemalt juhatuse poolt määratud kuupäevaks majandamiskulude ja kommunaalkulude eest ja makse suurus arvestatakse omanduses oleva korteripinna osast kortertite kogupinna suurusest lähtudes. Kostja peab tasuma juhatuse poolt määratud ajal erakorralisi ühekordseid makseid ja teenuste eest tasu. Liige on kohustatud tasuma viivist üldkoosoleku otsuse järgi. Kommunaalteenuste eest tasub liige ühistu kaudu, ühistu tasub makseid omakorda kommunaalteenuse osutajale saadud teenuste eest. KÜ 23.03.06 üldkoosoleku otsusega kinnitati 2008.a. majanduskava: tariifid teenuste eest jäid samaks: hooldustasu 3 kr/m2, halduskulu 5 kr/m2, heakord 2kr/m2, prügivedu 1,50 kr/m2, millele lisandub 6 kuuks aprillist septembrini suuregabariidilise prügiveo eest tasu 0,50kr/m2, remondifond jaanuar-aprill 12 kr/m2, oktoober-detsember 6kr/m2. 2006.a on kostja kokku võlgu haldustasu, hoolduskulu, heakorra, prügiveo ja remondifondi makseid 9792,20 krooni kõigi tema korterite eest. 31.05.07 koosoleku otsusega 2006.a otsustatud kulutuste suurust ei muudetud. Kostja jäi võlgu neid ülalviidatud kulude eest 2007.a. 27572,61 krooni. 17.07.08 muudeti vaid remondifondi makse suurust 8 kr/m2 juuli-septembri eest ja otsustati maja kindlustada ja jagada väljamaksed 4 kuuks alates juulist. 2008.a. jäi omanik võlgu vastavate hooldus-, haldus-, heakorra, prügiveo ja remondimaksete tasuga 24274,48krooni. 28.05.09 otsusega ei muudetud maksete suurust ja 2009.a. eest oli kostja võlg 18422,48 krooni. Perioodil jaanuar 2006-septmber 2009 tasus ühistu prügivedajale 155581,61 krooni, eluruumide pind oli 2284,3 m2, keskmine hind on 1,51 kr/m2. Kõigi kostja korterite pinnast lähtuvalt oli kostjale langev osa perioodil jaanuar 2006-september 2009 6371,75 kr e 407,23€, mis seni tasumata. Lisaks tasus ühistu vaadeldaval perioodil vee- ja kommunaalteenuse eest kokku 374151,94 krooni, mis teeb 163,79kr/m2 kohta. Vee- ja kommunaalteenuste arvestus toimib korteris näidikute alusel, mille esitab kas korteriomanik või selle näidu võtab ühistu vastava aktiga, andmed kajastatakse omanikule esitaval arvel olevas tabelis. 15.05.08 tehtud juhatuse otsuse alusel tuleb andmed esitad iga kuu

OÜ GEC on OÜ BC(end. ärinimi A ) ainuosanik, kostja ja endine omanik asuvad samal aadressil, OÜ BC juhatuse liige oli kuni 13.07.09 OÜ GEC osanikuks ja kuni 29.08.08 ka tema juhatuse liikmeks. Seega pidi kostja teadma nõude loovutamisest. Võla loovutamise teate ja arvete saatmine eelmisele omanikule on tingitud kostjast, kes ei ole heas usuga kooskõlas käitunud ega teavitanud, et ta on uus omanik (TsÜS § 138). 16.11.2009 saatis korteriühistu kostjale teate nõude loovutamisest hagejale. 05.11.08 tasus kostja ühistule 7000 krooni, seega oli kostjal siiski võimalik tasuda võõra ettevõtte nimele esitatud arve alusel ühistule makseid. Kostja keeldub lihtsalt tasumast makseid, mida kinnitab kostja e-kiri hagejale. Nõuded, mis tulenevad korteri nr 87 võlast, ei ole aegunud. Lisaks tasus kostja korteri nr 87 kohta esitatud arve 200601087 osaliselt 05.11.08 ja aegumine oli katkenud. Nõuet ei ole kaks korda hagejale loovutatud. Kostja on solidaarvõlgnik. Kokkulepe ühistu ja eelmise omaniku vahel 03.03.08 on tühistatud juhatuse koosoleku otsusega 14.04.08. Erakorralise kanalisatsioonitöö kulud puudutas püstakut, kasutab ka korter nr 87 ning kostja on kohustatud tasuma juhatuse otsuse 20.11.08 järgi neid kulusid. Kostja ei ole seda juhatuse otsust vaidlustanud. Tõendid I köide

kinnistusraamatu väljavõtted (I lk 10, 227-252), ühistu põhikiri (lk 40), Harju Maakohtu otsused (lk 19-21,23-25) nr 2-06-20167 (korter 53), nr 2-06-30168 (korter 59), nr 2-06-30871 (korter 89), nr 2-06-30869 (korter 92), Harju Maakohtu määrus 2-06-30870 (lk 22), võlanõue (lk 26), nõude loovutamise leping nr 15 ja selle lisad 5-10 (lk 29-35), teade 23.02.09 nõude loovutamisest OÜ-le BC(lk 36), arved korteri nr 53 kohta perioodi eest 01.10.2006-31.12.2008 koos maksete ajalooga (lk 37-54,), arved korteri nr 59 kohta (lk 55-90a) perioodi 01.10.200631.12.2008 koos maksete ajalooga, arved korteri nr 83 kohta perioodi eest perioodi 01.09.0631.12.2008 koos maksete ajalooga (lk 91-118), arved korteri nr 87 kohta perioodi eest 01.01.0631.12.2008 (lk 119-154), arved korteri nr 89 eest koos maksete ajalooga perioodi eest 01.10.2006-31.12.2006 ( lk 155-182), arved korteri nr 92 eest koos maksete ajalooga perioodi eest 01.10.2006-31.12.2006 (lk 183-210). II köide

Hagiavaldus OÜ A vastu 25.09.2006 (lk 7), väljavõtted kostja registriandmetest (lk 8-11), teade nõude loovutamisest 09.11.2009, 10.11.2009 (lk 11-12, 18-19) kostjale, e-kirjavaetus hageja esindaja ja ODH ja HL vahel (lk 13-23.11.2009 (16), nõude loovutamise lepingu 15 lisad 15-21, teade loovutamisest (lk 98-104), võlanõue (lk 105), tähitud kirja kviitung (lk 104p, lk 106), arved korterite 53, 83,87,89, 92 kohta perioodi eest 01.01.2009- 30.09.2009 (lk 107-160), XXX juhatus otsus 14.04.08 (lk 200-201) koos raamatupidamisteenuse osutaja kommentaariga, väljavõte elektrinäitude registreerimise raamatust (lk 203-229), hoiatus ja T. T ja tema maksekorraldused (lk 230-239), veejaotuse näidud ja arvestus (lk 240-266), XXXKÜ juhatuse koosoleku protokoll 15.05.08 (lk 267), väljavõte XXXKÜ juhatuse koosoleku protokollist 20.11.08 (lk 268268p), arved korterite nr 53,m 59,83, 87,89,92 2009.a. oktoobrikuu eest (lk 286-291), N. K (K ) kiri ühistule (lk 262), OÜ HK arved A. Z koos registrikaardi väljavõttega (lk 293-300), kostja korterite voolumõõtjate näidikute akt 01.11.2010 seisuga ja veemõõdikute akt seisuga 16.06.09 (lk 303-304). III köide

KÜ XXX üldkoosoleku protokollid 23.03.06, 31.05.07, 17.07.08, 28.05.2009 koos majanduskavade, tariifide arvestusega 2007.a., 2008.a., 2009.a. kohta (lk 19-43), C AS ja PTOÜ arved ühistule (lk 44-95), AS TV arved 96-142), maksuteated (lk 143-14+8), E K AS-i maksteade, AS IEK arved (lk 149-151), AS F- E ja EE AS arved ühistule (lk 152-206), ühistu pangakonto väljavõte (lk 265). NB! Arved on esitatud eelmise kuu eest tasumiseks, kuid sisaldavad endas aga selle kuu numbrit, mis kuu sees arve ise esitatud on ning lisaks sisaldavad numbri lõpuosas korteri numbrit). 4 (18)

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista (10.10.2009 esitatud vastus, I kd lk 273, 24.11.2009, II kd lk 17, 164, II kd lk 213). Loovutatud on nõuded kostja vastu, milles pole kohtulahendeid: Tsiviilasjas nr 2-06-30168/34 tehtud lahend korteri 59 osas on vaidlustatud, tsiviilasjas nr 2-06-30870 on korteri 83 eest oleva võla üle alles käimas kohtumenetlus. Ülejäänud otsuste kohaselt on võlad välja mõistetud eelmiselt omanikult, seega nõuab hageja sama võlga kostjalt. Kostjat ei ole teavitatud nõude loovutamisest. Hagi tuleb jätta läbi vaatamata selles osas. Nõuded, mis on vanemad, kui 11.06.06 on aegunud TsÜS § 154 järgi. Aegunud on nõuded, mis tulenevad korteri nr 87 kohta esitatud arvetest 20060187, 200603087, 200604087. Kostja sai omanikuks 29.08.2008 ega vastuta eelnevasse omandi perioodi jäänute võlgade eest. Kostja ei ole saanud ühtegi arvet, kõik arved on esitatud OÜ A nimele. Kostja sai nõude loovutamisest teada 10.11.2009 ja 09.11.09 kirjadega (lk 18-19). OÜ A ja ühistu vahel on kokkulepe 01.10.06-01.03.2008, et prügi eest tasu ei võeta, hageja nõue ulatub osaliselt perioodi, mil oli nimetatud kokkulepe. Hageja on korduvalt nõuet loovutanud (lepingu lisa 5-10), sest nõude loovutamise kokkuleppes on asendatud eelmise omaniku nimi kostja nimega (VÕS § 164), mis ei ole lubatav, seega kehtib esimene loovutus, mis on tehtud BCOÜ vastu, kuid viimase vastu ei ole nõuet esitatud. Viidatud nõude loovutus eelmise omaniku vastu ei ole enam uue omaniku e. kostja võlg KÜS § 7 lg 3 järgi. Sisuliselt on ka valed inkassonõuded, mida nõutakse kostjalt. Kui eelmine omanik on tekitanud kahju, siis selle eest ei vastuta uus omanik e kostja ja neid ei saa ka arvetele lisada. 09.10.2007 teatas kostja et tema korterites kedagi ei ela, korterites on e välja lülitatud, va mõnes korteris, kus on relee ja võimaldatakse elektrit 1-2 min. Nõude loovutamist ei saanud enne 29.01.08 toimuda, kuna puudus dokumentatsioon, kuna raamatupidaja L. Rudjak varastas dokumendid. Korter nr 53 on tühi ja seal ei ela kedagi. Ei nõustu arve nr 090353 inkassoteenustega summas 150 krooni, see ei ole teenus vaid kahjutasu ja ei saa nõuda kommunaalteenuste osutamisega samal arvel. Arves nr 090753 on toodud samalaadselt inkassoteenused summas 4344,51 krooni, on alusetud. Tegemist ei ole kommunaalteenuste osutamise arvega. KÜ XXX puudub seaduslik alus nimetatud kuluartiklit lisada arvetele. Tegemist ei ole loovutamisega, vaid kunstlikult suurema arve kujundamisega. Korter nr 59 on tühi ja seal ei ela kedagi. Arvel nr 090359 on esile toodud inkassoteenused 150 krooni. Ei ole selge millisel seaduslikul alusel põhineb ja kuidas on see seotud kommunaalteenuste kuludega. Arvel nr 090759 on selgusetu inkassoteenuse summa 4344,51 krooni. Puudub seaduslik alus lisada seda kulu kommunaalteenuste arvele. Korter 83 on tühi ja seal ei ela keegi. Korteris ei kasutata ei vett ega elektrit. Arusaamatuks jääb, mille alusel nõutakse kostja käest vee ja elektri eest tasu, kui korteris on olemas nii veemõõtja kui ka elektriarvesti. Vastavate mõõdikute näidud on olnud muutumatud, kuna korteris ei ela kedagi. Puudub põhjendus küsida elektri ja vee eest tasu, kui on olemas arvesti, mille näitude alusel maksmine peaks toimuma. Arve nr 090283 - vesi mõõtjaga summas 48,50 kr kostja ei nõustu ja ei tea mille alusel antud summa on arvestatud. Arve nr 090383 järgi on vesi mõõtjaga summas 64,66 krooni ja inkassoteenused summas 150 krooni. Need on arusaamatud teenused ja nende kujunemise põhjendused. Arve nr 090483 - vesi mõõtjaga summas 48,50 krooni. Kostja korter on tühi, tarbimist ei toimu ning korteriühistut on sellest teavitatud – puudub alus nõuda tasu. Arve nr 090583 - korter on tühi, vesi mõõtjaga summas 61,43 krooni ja e päevane 73,83 krooni ja öine 100,44 krooni. Kuna tarbimist ei toimu, siis ei nõustu selle tasuga. 5 (18)

Arve nr 090683 - arusaamatud tarbimised e ja vesi. Päevane e summas 64.92 ja öine e 79,34 krooni. Vesi mõõtjaga summas 71.13 krooni. Arve nr 090783 - arusaamatud tarbimised: e päevane summas 64,92 krooni ja e öine summas 57,39 krooni. Vesi summas 61,43 krooni. Inkassoteenused summas 4344,51 krooni. Puuduvad seaduslikud alused nõudmiseks ja nõude loovutamiseks. Arve 090883 - e päevane summas 81,59 krooni ja öine e summas 43,76 krooni ning vesi summas 49,30 krooni. Nõuded on põhjendamata. Arve nr 090983 - e päevane summas 72,52 krooni ja öine e summas 67,78 krooni ning vesi mõõtjaga summas 65,74 krooni. Nõuded on põhjendamata. Arve nr 091083 - e päevane summas 86,77 krooni ja öine 72,07 krooni ning vesi mõõtjaga 69,02 krooni. Nõuded põhjendamatud, kuna tarbimist ei ole olnud. Korter 87 Arve nr 090287 - e päevane 46,25 krooni ja öine 17,43 krooni ning vesi mõõtjaga 32,33 krooni. Kostja ei nõustu, kuna korter 87 on tühi ja tarbimist ei ole toimunud, sest elektrienergiat antud korteris ei ole võimalik kasutada ning korter on sisuliselt ilma selleta kasutuskõlbmatu. Arve nr 090387 - e päevane 16,25 krooni ja öine 10,80 krooni ning inkassoteenused summas 150 krooni. Nõuded põhjendamatud ja ei ole seaduslikku alust nõuda. Korteris arvestid, mille järgi maksmine peaks toimuma. Arve nr 090487- elektrienergia päeval 2,73 ja öine 1,69 krooni, puudub alus nõuda. Arve nr 090587 - öine e summas 0,05 krooni, puudub alus nõuda, kuna on elektrimõõdik mille alusel maksmine toimub. Näidud püsinud muutumatud. Arve nr 090687 - e päevane 193,50 ja e öine 173,86 krooni ning täielikult arusaamatu on vesi jaotusega summas 221,13 krooni, kuna korteris on veenäidik olemas ja tarbimist ei ole toimunud. Tegemist alusetute nõuetega. Arve nr 090787 - e päeva summas 164,22 krooni ja e öine summas 139,26 krooni ning vesi mõõtjaga summas 168,12 krooni. Arusaamatu on ka inkassoteenuste summa 2344,51 kommunaalteenustena kajastamine. Tegemist ei ole seaduslikul alusel nõutava summaga ega hagejapoolse teenusega kostja jaoks. Veelgi enam ei ole inkassoteenused eelmise omaniku eest siduvad kahjuna kostja jaoks, sest puudub teo õigusvastasus ja süü. Hageja ei ole seda tõendanud. Arve nr 090887- kanalisatsioonitööd novembris 2008 eraldi kajastatud summana 60,18 krooni. Kostja ei ole nõus selle maksega, igakuiselt kogutakse remondifondi raha ning seega puudub alus eraldi nõuda ja näidata kanalisatsioonitööde teostamise tasu. Tegemist ei ole põhjendatud nõudega ja selline erakorralise töö finantseerimine peab toimuma remondifondist mitte eraldi arve alusel. Päevane e summas 88,06 krooni ja öine summas 69,50 krooni on samuti põhjendamatud, kuna tasumine toimub mõõdikute näitude alusel. Arusaamatu on vesi mõõtjaga arvestus summas 124,90 krooni, tarbimist pole toimunud ja näitusid ei ole keegi edastanud, kuna tarbimine on 0 olnud. Arve nr 090987 - e päevane summas 75,11 krooni ja öine 53,20 krooni ning vesi 82,17 krooni. Tarbimist ei ole toimunud, sest korter on tühi. Korteris olemas mõõdikud, mille põhjal peaks arvestus toimuma. Arve nr 091087 - e päevane summas 139,86 krooni ja öine 89,23 krooni. Elektrimõõdikud olemas ja tarbimist ei ole toimunud. Arvel viidatud tarbimise aluseks andmed puuduvad – hageja pole nõuet tõendanud. Vesi mõõtjaga summas 105,18 krooni – kostja ei nõustu sest korter on tühi ja tarbimist ei toimu. Korter 89 Arve nr 090289 - korteris olemas nii elektrinäidik kui ka veemõõtja, seega arusaamatu mille alusel on arvestatud korter nr 89 tarbimist. E päevane summas 187,50 krooni ja öine summas 118,69 krooni. Vesi jaotusega summas 185,87 krooni on põhjendamatu, kuna arvestus toimub tarbimise alusel korteris oleva näidiku alusel. Kostja keeldub maksmast üldiseid kulutusi. 6 (18)

Arve nr 090389 - e päevane summas 41,25 ja öine summas 28,25 krooni ning inkassoteenused summas 150 krooni. Kostja keeldub tasumast, kuna pole põhjendatud kulutused. Arve nr 090489 - elektrikulutused päevane summas 80.20 krooni ja öine 39,67 krooni. Puuduvad alused nõudmaks, tarbimine on olnud 0. Arve nr 090589 - e päevane 154.03 ja öine 102.12 krooni, keeldub kostja tasumast, kuna tarbimist pole olnud. Arve nr 090689 - e päevane summas 105,66 krooni ja öine summas 62,46 krooni. Vesi mõõtjaga summas 64,66 krooni. Kostja keeldub tasumast, sest tarbimist ei ole olnud. Arve nr 090789 - e päevane 62.38 krooni ja öine 34,60 krooni. Vesi mõõtjaga summas 16,17 krooni. Kostja keeldub tasumast kuna tarbimist pole toimunud. Inkassoteenused summas 4344,51 krooni, ei ole seotud kulutus ja kostja ei ole nõus seda tasuma. Arve nr 090889 - e päevane 88,06 krooni ja öine summas 57,49 krooni. Tarbimist pole olnud. Vesi jaotusega summas 180,92 krooni, korteris mõõtja olemas, ei ole nõus muudel alustel vee eest tasuma. Arve nr 090989 - e päevane summas 110,08 ja öine summas 72,93 krooni ning vesi summas 854,57 krooni. Arusaamatu vee kulu, mõõdik olemas ja sellist kogust ei ole kasutatud mitte kunagi. Arve nr 091089 - e päevane summas 163,17 krooni ja öine summas 77,22 krooni ning vesi mõõtjaga summas 197,21 krooni. Mõõdikute näite pole võetud, arusaamatu, mille alusel on tasud arvestatud. Korter 92 Arve nr 090292 - e päevane 6,25 krooni ja öine 2,49 krooni. Puudub põhjendatus, kuna korter on põlenud ja kasutuskõlbmatu. Paigaldatud on elektriarvesti, mille alusel peaks tasuarvestus käima. Arvel toodud tarbimine ei vasta tõele. Arve nr 090392 - e päevane 18.75 krooni ja öine summas 6,65 krooni ning inkassoteenused summas 150 krooni. Kostja ei nõustu, hageja ei ole tõendanud nõude alust. Arve nr 090692 - e päevane 3,82 krooni ja öine 3,38 krooni ning vesi 0,06 krooni. Puuduvad alused, näidikute alusel ei ole tarbimist toimunud. arve nr 090792 - e päevane 99,29 krooni ja öine 77,65 krooni. Näite pole teatatud, tarbimist pole olnud. Vesi jaotusega summas 42,96 krooni on absurdne, sest korter on kasutuskõlbmatu, kuna on põlenud ja seal ei ela keegi, alusetu kulutus kostjale. Inkassoteenused summas 4344,51 krooni, kostja ei nõustu, puudub tema tegevuse õigusvastasus ja süü olemasolu, hageja peab tõendama kohtule, milles on tema süü ja õigusvastasus antud teos. Puudub ka põhjuslik seos kostja jaoks. Arve nr 090892 - e päevane summas 207.20 krooni ja öine summas 108,97 krooni ning vesi jaotusega summas 180,92 krooni. Ei ole õiguslikku alust nõuda tasusid, mille eest tuleb maksta vastavalt mõõdikute arvestusele. Korteris 92 mõõdikud olemas. Arve nr 090992 - e päevane 157,99 krooni ja öine 111,54 krooni. Mõõdikute alusel tarbimist pole toimunud. Vesi mõõtjaga summas 26,29 krooni - tarbimist ei ole toimunud. Arusaamatu on, mille eest küsitakse tasu interneti eest summas 83,87 krooni. Kas selle kohta on üldkoosoleku otsus olemas, et on õigus kirjutada juurde kommunaalteenuste arvele? Hageja pole nõuet tõendanud. Arve nr 091092, e päevane summas 181,30 krooni ja öine summas 96,95 krooni. Vesi mõõtjaga summas 98,60 krooni ja Internet summas 130 krooni. Kõik nõuded on alusetud ja ei põhine näitudel. Kostja leiab, et hageja ja XXX vaheline nõude loovutamise leping on vastuolus olev nõude aluseks olevate loovutatud nõuete sisuga. Võlgnevus, mida loovutati, ei vasta sellele, mida oleks KÜ XXX tegelikult üldse õigus nõuda. Nõue ei ole loovutatav summas 33 185,99 krooni. Kuna nõue ei ole selles osas loovutatav, on valesti arvestatud antud nõudelt ka viivised. Samalaadsed vastuväited on kostjal kõikide eelnevate perioodide loovutatud nõuete osas kommunaalteenuste osutamisel, sest need ei ole koostatud korrektselt, on ebaselged ja ei põhine seaduslikel alustel. 7 (18)

Kuna korteriomandid on tühjad ja kostja ei saa neid kasutada, siis ei ole kostja arvates ka õige küsida kostja käest kommunaalteenustena kulutusi prügiveo, heakorra ja üldise elektri eest. Need on kulutused, mida kostja hagejale ei tekita, seega hageja säästab kostja arvelt ja teenib sisuliselt kasu, kuna kostja ei tekita prügi, ei kasuta üldist elektrit ega ei kuluta majas mitte midagi, et peaks olema vajalik tema järgi heakorrastada midagi koristada. Hageja on säästnud antud kulutused tegelikkuses. Seega puudub hagejal õigus nõuda prügiveo eest tasu kõikide nõude loovutamise lepingus toodud prügiveo, heakorra ja üldise elektri teenuse osutamise eest. Lisaks leidis kostja, et prügiveo arvestamise tasu aluseks on võetud 36 kuud, kuid võlga nõutakse 35 kuu eest korterite 53,59 eest, veearvestus on perioodi eest jaanuar 2006 - september 2009 vale, sest arve A2005337300, mille alusel on ühistu tasunud, on esitatud 2005.a. eest, lisaks ei ole aru saadav vee tarbimine ruutmeetri eest, kuna selliseid otsuseid pole tehtud. Lisaks leiab kostja, et arvetuse järgi on keskmine veekulu 3,64 kr/m2. Arvestus maamaksu eest on vale, sest hagis nõuab tasu maamaksu eest 01.11.06-30.09.09 (korter 53), kuid arvestuse aluseks võtab pikema perioodi, samuti on arvestatud valesti kindlustusmakse. Tõendid II köide

Nõude loovutamise teated (lk 18-19), kokkulepe 03.03.08 OÜ A ja XXXKÜ vahel (lk 185, sama ka III kd lk 229), Konkurentsiameti otsus 18.01.09 nr 5.3-3/08-0031-001 (lk 178-182), KÜ XXX erakorralise koosoleku 29.01.08 protokoll), e-kiri T. T kostjale (lk 186), avaldus ühistule 30.09.09 seoses elektri väljalülitamisega koos tähitud kirja kviitungitega (lk 187-189). III kd

Harju Maakohtu määrus nr 2-06-30870 26.11.2010 (lk 230-231), kinnistusraamatu väljavõtted (lk 223-227). Kohtu põhjendused KÜS § 2 lg 1 alusel on ühistu eesmärgiks korteriomandite esemeks oleva ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja liikmete huvide ühine esindamine. XXX, Tallinn asuva elamu majandamiseks on asutatud korteriühistu XXX, kostja on selle ühistu liige, milles vaidlus puudub. Kostja on korteriomandite, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna korteriomandi registriossa nr XXX (reaalosa nr 53, edaspidi korter nr 53), nr XXX (reaalosa nr 59 edaspidi korter 59), nr XXX (reaalosa nr 83 edaspidi korter 83), nr XXX (reaalosa nr 87 edaspidi korter 87 ), nr XXX (reaalosa nr 89 edaspidi korter 89), nr XXX (reaalosa nr 92, edaspidi korter 92) omanik alates 29.08.2008, mil kanded on tehtud kinnistusraamatusse (I kd lk 227-252, III kd 223-227). Tulenevalt asjaoalust, et kostja on Kolpi 69e/I ühistu liige, toimub seega elamu ja selle juurde kuuluva mõttelise osa majandamine ning hooldamine KÜS § 2 lg 1 mõtte kohaselt ühistuseaduse ning ühistu põhikirja alusel. KÜS § 13 lg 4 järgi on ühistu otsused elamu majandamiseks, säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ja majandmaiskulude kandmise kohta kõigile liikmetele kohustuslikud ning majanduskava, mille juhatus koostab ja esitab üldkoosolekule ja aasta aruanne kinnitaks vastaval koosolekul § 15 lg 1 järgi. KÜS § 15`järgi on majandamiskuludeks vajalikud kulud eluruumi ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja selle ümbruse hoolduseks, remondiks, tasu ühistu poolt majandamiseks osutatud teenuste eest, sh energiaauditi ja energiamärgiste tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ruutmeetri kohta, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. KÜS § 15 ́lg 2 kohaselt on eluruumi hoolduseks tööd, millega hoitakse eluruumi kasutuskõlblikus korras, tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks on ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamine, eemaldamine, asendamine, ennistamine ja remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada seadmeid. KÜS § 5` järgi lähevad korteriomandi võõrandamisel, pärimisel võõrandajale /pärandajale 8 (18)

kuuluvad liikme õigused, kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Seega on endise ja uue korteriomandi omaniku vastutus eelmise omaniku kohustute eest ühistu ees solidaarne. Eeltoodu alusel leiab kohus, et eelmise omaniku OÜ BC(endine nimi OÜ A ) võlgnevused ühistu XXX ees läksid üle kostjale alates 29.08.2008 KÜS § 5`järgi, mitte alates 15.08.2008, nagu väitis hageja. Kuna kostja on korteriomandite omanik, siis ei ole õige kostja väide, et ta ei vastuta eelmise omaniku OÜ BC võla, mis viimasel oli ühistu ees, eest. Nõude loovutamine

VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja loovutada nõude võlgniku nõusolekust sõltumata kas osaliselt või täielikult uuele võlausaldajale ja lg 2 alusel asub sellisel juhul nõude omandaja senise võlausaldaja asemele ning lg 3 sätestab, et kui sama võlasusaldaja loovutab korduvalt sama nõude, loetakse kehtivaks varasem loovutamine. Kohtule esitatud hageja ja KÜ XXX vahel 03.02.2009 sõlmitud lepingu nr 15 ja selle lisadega nr 5-10 (I kd lk 30-35) loovutas KÜ XXXoma nõude, mis tal oli OÜ BCvastu, hagejale 23.02.2009 koos kõrvalnõuetega. Esitatud lepingust ja selle lisadest nähtuvalt on loovutatud hagejale nõuded koos kõrvalnõuetega, mis on võlgnikul ühistu ees ja tulenevad arvetest: a) 200610089, 200611089, 200612089, 200701089, 0200702089, 200703089, 200704089, 200705089, 200706089, 200707059, 200708089, 200709089, 200710089, 071289, 080189, 080289, 080389, 0080489, 080589, 080689, 080789, 080889, 081089, 051189, 0981289, 080189, b) 200609083, 200610083,0200611083, 200612083, 200701083,200702083, 200703083,200704083, 20070503, 200706083,200707083, 200708083, 2007009083, 200710083,071283, 080183, 080283, 080383, 080483, 080583, 080683, 080783, 0080893, 080983, 0081083, 0081183, 0081283, 090183, c) 200610059, 200611059, 200612059, 200701059, 200702059, 200703059, 200704059, 200705059, 200706059, 200707059, 200708059, 200709059, 200710059, 071259 ,080159, 080259, 080359, 080459, 080559, 080659, 080759, 080859, 080959, 081059, 081159, 081253, 090159, d) 200610053, 200611053, 200612053, 200701053, 200702053, 200703053, 200704053, 200705053, 200706053, 200707053, 200708053, 200709053, 200710053, 071253 ,080159, 080253, 080353, 080453, 080553, 080653, 080753, 080853, 080953, 081053, 081153, 081253, 090153, e) 200610092, 200611092, 200612092, 200701092, 200702092, 200703092, 200704092, 200705092, 200706092, 200707092, 200708092, 200709092, 200710092, 071292 ,080192, 080292, 080392, 080492, 080592, 080692, 080792, 080892, 080992, 081092, 081192, 081292, 090192, f) 20060187, 20060287, 200603087, 200604087,200605087, 200606087, 200607087, 200608087,200609087,200610087,200611087, 200612087,200701087, 200702087, 200703087, 200404087, 200704087, 200705087, 200706087, 200707087, 200709087, 200710087, 071287, 080187, 080287, 080387, 080487, 080587, 080687, 080787, 080887, 080987, 0801087, 081187, 081287, 090187.

Hageja on kohtule esitatud ülalviidatud arvetega tõendanud, et nõude koos kõrvalnõuetega, mis ühistu hagejale loovutas, tulenesid vaid ühistu poolt osutatud teenuste ja halduseteenuste eest, mille eest BCOÜ oli kohustatud talle kui korteriomandi omanik tasuma. Käesolevaga ei ole andnud kohus hinnangut loovutatud nõude tõendatusele ja põhjendatusele. Kohtule esitatud kirjaga, mis on dateeritud 23.03.2009 (I kd lk 36) on hageja tõendanud, et nõude loovutamisest on teavitatud võlgnikku BCOÜ-d kooskõlas VÕS § 170. Kohtule esitatud 09.11.2009 (II kd 11) dateeritud nõude loovutamise teatest OÜ-le GEC(kostjale) nähtub, et ühistu loovutas hagejale nõude samade arvete alusel, mille ta oli loovutanud 23.02.09. Asjaolu, et hageja ja ühistu on nõude loovutamise lepingu lisades nr 5-10 (II kd lk 12) muutnud poolte nimesid, ei tähenda, et nõude loovutamist poleks tegelikult II korda toimunud. Vastupidiselt kinnitab teade 09.11.09 kostjale seda, et sama nõue on just loovutatud. Eeltoodud teadet 09.11.2009 hinnates leiab kohus, et hageja on loovutanud sama nõude II korda ning seega nõustub kohus kostjaga, et loovutus, mille hageja tegi 09.11.2009, ei ole kehtiv ja loeb nõude loovutus /VÕS § 163 lg 4/, mille ühistu ja hageja tegid omavahel 23.02.09. Kohus ei nõustu kostjaga, et tema vastu nõuet pole loovutatud, mistõttu ei vastuta ta ka loovutatud nõudest tulenevalt hageja ees. Ehkki nõude loovutamise lepingus ja selle lisades 23.02.09 on märgitud, et nõue on loovutatud OÜ BC vastu, ei tähenda märgitu seda, et kostja ei võiks vastutada hageja ees OÜ BC võla, mis tal tekkis tema omanikuks olemise ajal KÜ Kopli e/1 ees, eest. Nimelt on vana omaniku korteriomandil lasuvate kohustuste täitmise eest endise omaniku ja uue omaniku vastutus KÜS § 5`alusel solidaarne. Omanikuks saamisega 29.08.08 tekkis kostjal koos OÜ–ga BC KÜS § 5`järgi solidaarkohustus ühistu ees ja vastupidi tekkis ühistul 29.08.08 solidaarnõue kostja ja BCOÜ vastu viimase võla osas ning selle nõude loovutamisel 23.02.09 (nõude loovutamise lepingu lisa 5-10) läks hagejale üle solidaarnõue 9 (18)

BCOÜ ja kostja vastu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja OÜ GEC vastutab hageja ees 23.02.09 loovutatud nõude (Lepingu nr 15 Lisa 5-10) osas kui solidaarvõlgnik koos OÜ-ga BC viimase võlgade eest, sõltumata sellest, et nõude loovutamise lepingus kostja nimi ei kajastu. Kostja OÜ EC sai hagimaterjalid koos 23.02.2009 nõude loovutamise teatega ja vastavate arvetega kätte 01.08.2009 (I kd lk 269), kostja on ise kinnitanud, et sai nõude loovutamisest teada 09.11.09 (II kd lk 17), seega on kostja igal juhul teadlik sellest, et nõue on hagejale loovutatud ja kohus leiab, et kostja väited nõude loovutamise teadmatusest on alusetud. Selle tõttu ei pea kohus andma enam täiendavat hinnangut hageja esindaja ja kostja juhatuse liikme e - kirjavahetusele 24.03.09-13.08.09 OÜ BC võla kohta (II lk 13-15) ning 09.11.2009 nõude loovutamise teate saatmise tähitud kirjale (II kd lk 11p) ega ka hageja nendele väidetele, mis puudutavad kostja seotust (osanikud, juhatuse liikmed) OÜ-ga BC(OÜ A ) ja vastavatele äriregistriandmetele. Kuna kostja on nõude loovutamisest teadlik, siis ei või kostja keelduda formaalselt VÕS § 172 järgi kohustuse täitmisest hagejale ehk uuele võlausaldajale. Küll aga ei välista see kostjal esitada sisulisi väiteid nõudele. Vaidlust ei ole selles, et 10.11.09 loovutas KÜ XXX oma nõude koos kõrvalnõuetega OÜ GEC vastu hagejale lepingu nr 15 lisade nr 15-21 alusel vastavalt järgmistele arvetele: a)090253, 090353, 090453, 090553, 090653, 090753, 090853, 090953, 091053 b) 090259, 090359, 090459, 090559, 090659, 090759, 090859, 090959, 091059 c) 090283, 090383, 090483, 090583, 090683, 090783, 090883, 090983, 091083 d) 090287, 090387, 090487, 090587, 090687, 090787, 090887, 090987, 091087 e) 090289, 090389, 090489, 090589, 090689, 090789, 090889, 090989, 091089 f) 090292, 090392, 090492, 090592, 090692, 090792, 090892, 090992, 091092

Märgitud nõude loovutamise teate kättesaamist on kostja ka 10.11.2011 seisuga kinnitanud (II kd lk 17). Viidatud nõude loovutamise teatest ning kohtule esitatud eelnimetatud arvetest nähtuvalt puudutavad need ühistu väidetavaid nõudeid, mis tal tekkisid kostja vastu 2009.aastal ehk ajal, mil kostja on vaidlusaluste korteriomandite omanik. Kuna kostja on selle nõude loovutamisest teadlik, ei saa ta tugineda VÕS §-le 172 ega keelduda seega ka kohustuse täitmisest, mis ei välista esitada nõudele sisulisi vastuväiteid. Kostja leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, küll aga leiab kohus, et kostja väited sellest, kas ta on teadlik nõude loovutamisest või ei ja kas tal on sisulisi vastuväiteid nõuete loovutamisele endale ja nõude sisule, ei ole hagi läbi vaatamata jätmise aluseks TsMS § 432 järgi, kuna ei tulene seadusest, ning asjaolu, kas kostja suhtes on nõuded muutunud sissenõutavaks või ei, on asja sisulise lahendamise küsimus. Seega jääb kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Kostja väide, et hageja raamatupidaja kõrvaldas raamatupidamise dokumendid ja selle tõttu ei olnud nõude loovutamine hagejale võimalik, ei tähenda, et nõuet ei saanud loovutada või tegi selle võimatuks. Seadusest ei tulene, et sellisel juhul oleks nõude loovutamine keelatud, kui raamatupidamist pidaval isikul ei ole raamatupidamise dokumente või raamatpidamist ei ole muul põhjusel korrektselt peetud. Eeltoodu tõttu puudub vajadus anda hinnang kostja esitatud 29.01.08 ühistu erakorralise koosoleku protokollile, millega kajastati raamatupidaja poolt dokumentide üleandmisest keeldumise asjaolusid. Kohtulahendid

Kostja leidis, et hageja on esitanud tema vastu nõudeid, mis on alles menetluses ning milles on jõustunud/jõustumata kohtulahendid. Kohtule esitatud Harju Maakohtu otsustest nr 2-06-30167, nr 2-06-30168, nr 2-06-30870, nr 206-30869 (I kd lk 19-21p, lk 23-25p), nähtub, et märgitud otsustega on välja mõistetud OÜ-lt A (BCOÜ endine nimi) ehk endiselt omanikult võlad ühistu kasuks. Otsusega nr 2-06-30167 on mõistetud välja võlg korteri nr 53 eest kuni oktoober 2006, kuid käesolevas hagis nõuab hageja võlga, mis on tekkinud omanikul 2006.a novembrist alates. Otsusega nr 2-06-30168 on OÜ-lt A 10 (18)

välja mõistetud korteri nr 59 eest võlg kuni 2006.a. oktoobrini (incl.), kuid käesolevas vaidluses nõuab hageja võlga alates 2006.a novembrist. Otsusega nr 2-06-30871 on välja mõistetud OÜ – lt A võlg korteri nr 89 eest kuni oktoobrini 2006 (incl., I kd lk 23p, vt otsuse kirjeldav ja põhjendav osa). Käesolevas hagis nõuab hageja võlga, mis on omanikul tekkinud korteri nr 89 eest ka oktoobris 2006 (hagi tekst III kd lk 5 alap 5, lk 280 arvestus) ning selle kohta on esitatud ka arve nr 200610089. Sellest arvest nähtuvalt on esitatud see kohustuse ulatuse kohta, mis tekkis omanikul 2006.a. oktoobris summas 411,63 krooni. Seega on iseenesest õige kostja väide, et hageja nõuab osaliselt sama võlga, mida on nõutud eelmiselt korteriomandi omanikult. Tagaseljaotsusega nr 2-06-30869 on OÜ-lt A välja mõistetud ühistule võlg korteri nr 92 eest kuni oktoobrini 2006 (mida hageja suurendas, vt otsuse kirj. osa). Otsusest ei nähtu, mis perioodi eest on võlg viidatud otsusega välja mõistetud. Käesolevas asjas nõuab hageja sama korteri eest võlga, mis on tekkinud alates 01.10.2006 (vt hagi teksti III kd lk 5 alap 6). Seega nõustub kohus ka siin kostjaga, et hageja nõuab osaliselt sama võlga, mida on nõutud eelmiselt omanikult. Ehkki märgitud otsustega nr 2-06-30871 ja nr 2-06-30869 on nimetatud võlg OÜ-lt A välja mõistetud, ei tähenda, et märgitud võla eest ei saa vastutada kostja kui solidaarvõlgnik hageja ees, kes omandas selle nõude ühistult. Kostja ei ole tõendanud, et viidatud otsuste alusel väljamõistetud võlad oleks kas hagejale või ühistule ära tasutud, mille tõttu oleks nõue täitmisega lõppenud. Seega on selliste nõuete esitamine kostja vastu iseenesest lubatav. Kohtule on esitatud hageja poolt ka määrus 15.03.2007 2-06-30870 (I kd lk 22-22p), mille kohaselt on menetlusse võetud KÜ XXXhagi OÜ A vastu, ent sellest ei nähtu üldse, millist võlga OÜ-lt A nõutakse. Hageja esitas kohtule selle tsiviilasja hagiavalduse (lk 7, II kd), millest nähtuvalt nõuti OÜ-lt A korteri nr 83 eest võlga alates juulist 2004 kuni 01. september 2006. Hageja nõuab käesolevas hagis võlga korteri nr 83 eest alates 01.09.06. Kostja esitatud 26.11.2010 määrusega samas asjas nr 2-06-30870 (III kd lk 230) on kinnitatud ühistu ja OÜ A vahel kompromiss, mille kohaselt maksab OÜ A ühistule võla, et OÜ-l A ei ole pretensioone krt 83 elektri väljalülitamise eest ning et tasub elektri eest näidu alusel alates kompromissi sõlmimisest. Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et tegemist oleks sama võlaga, mida a nõutakse käesolevas asjas kostjalt kui solidaarvõlgnikult ja milline kohustus oleks lõppenud täitmise tõttu. Seega on hageja nõue kostja vastu lubatav. Eeltoodu alusel leiab kohus, et puudub alus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 432 järgi. ning kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks jääb rahuldamata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja esitas tõendid selleks, et tõendada, et eelmine omanik on olnud pidavalt ühistule võlgu. Aegumine

Kostja väitis, et hagi on aegunud nõuete osas, mis on vanemad kui 11.06.06. Hageja nõuab kohustuste täitmist, mis tulenevad korteriomandi, mille reaalosaks on korter nr 87, hooldamisest, haldamisest ja mille kohta on esitatud omanikule arved: 20060187 10.02.06 maksetähtajaga 20.02.06, nr 20060287 10.03.06 tähtajaga 20.03.06, nr 20060387 10.04.2006 tähtajaga 20.04.06, nr 20060487 10.05.06 tähtajaga 20.05.06 , nr 20060587 10.06.06 tähtajaga 20.06.06 ja nr 200606087 10.07.2006 tähtajaga 20.07.06 (I kd lk 119-124). Viidatud arved on esitatud kohustuste kohta 01.01.2006-30.06.2006, mis väidetavalt olid sellel ajal korteriomandi omanikul (OÜ A ). Teiste korteriomandil lasuvate kohustuste kohta ei ole hageja enne 11.06.06 nõudeid esitanud. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ja § 147 lg 1 alusel hakkab aegumine kulgema nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ja lg 3 II lause sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, hakkab aegumine kulgema selle kalendriaasta lõpust, mil õigustatud isik võib arve esitada. Esitatud ühistu põhikirja p 3.2.4-3.2.7, p 5.4 (I kd lk 12-16) järgi peab liige tasuma üks kord 11 (18)

kuus juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks majandamiskulude, kommunaalkulude, sihtotstarbeliste maksete eest juhatuse määratud korras, tähtajal. Eelviidatud põhikirjaliste kohustuste täitmiseks esitatud tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on seega TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Kohus on seisukohal, et aegumise algusele tuleb eelviidatud nõuete korral kohaldada TsÜS § 147 lg 1 ja lg 3 teist lauset. Kohtu arvates tuleb nimetatud § 147 lg 34 teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Kuna kostja pidi põhikirja järgi tasuma talle teenuste eest juhatuse poolt määratud kuupäeval ning kuivõrd juhatus esitab kohustuste ulatuste kohta arve iga kuu (eelmise kuu kohta) ja näitab ära arvel ka makse tasumise tähtaja (vt otsuses eelpool viidatud arved), siis muutusid ühistu kohustused sissenõutavaks arve esitamisega. Eelpool märkis kohus, et vaidlusaluste arvete järgi tuli omanikul tasuda neis kajastuvate kohustuste, mis tekkisid perioodil 01.01.2006-30.06.2006, eest ära vastavalt 2006.aasta 20.02, 20.03, 20.04, 20.05, 20.06 ja 20.07. Seega hakkas nende tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel kulgema 2006. a lõppemisest e. alates 01.01.2007 kl 00 ja lõppes vastavalt 31.01.2010 kl 24.00. Hagi on esitatud 25.05.2009 kohtule ja kostjale kätte toimetatud 02.09.09 (I kd lk 269) ning on seega esitatud aegumistähtaja sees. Eeltoodu tõttu ei ole hagi ülalviidatud nõuete osas aegunud ja kostja taotlus aegumise kohaldamiseks nende nõuete osas tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodu tõttu ei pea kohus andma hinnangut poolte väidetele ja tõenditele sellest, kas arve 20060187 alusel 05.11.09 182,30 krooni tasumisega on kostja tunnistanud võlga ja kas sellega katkes aegumine ning sellele, mille katteks kostja selle tasus ja kas võlasusaldaja võis määrata, millise kohustuse katteks see lugeda (III kd lk 263-266). XXXKÜ ja OÜ A vaheline kokkulepe 03.03.08.

Kostja esitas kohtule kokkuleppe (III kd 229), mis on sõlmitud 03.03.08 ühistu ja eelmise omaniku OÜ A vahel. Selle kokkuleppe kohaselt ei pidanud OÜ A tasuma perioodil 01.01.2006-01.03.2008 prügiveo, päevase ja öise elektri eest, kaitsme püsitasu, vee ja kanalisatsiooni eest, heakorra eest ja viivist. Tegemist on kahe isiku vahelise kokkuleppega ning on seega pooltele VÕS § 8 ja 76 lg 1 alusel siduv. Hageja väide, justkui puudunuks juhatuse liikmel õigus sellist kokkulepet sõlmida, on paljasõnaline ja tõendamata. Asjaolu, et põhikirja kohaselt ei saa liikmele teha soodustusi, ei nähtu põhikirjast ega tähenda, et ühistu poleks saanud sõlmida viidatud kokkulepet. Hageja esitas kohtule kokkuleppe kohta koostatud raamatupidamisteenuse osutaja ettekande ja ühistu juhatuse koosoleku 14.04.08 protokolli (II kd lk 200-201), mille p 5 järgi on juhatus otsustanud annulleerida 03.03.08 sõlmitud kokkuleppe. Kohus leiab, et see on ühistu juhtorgani-sisene dokument, mis ei ole ühistupoolne tahteavalduse 03.03.08 sõlmitud lepingu teisele poolele (OÜ A , OÜ BC ) ega tähenda seda, et 1) leping oleks tühistatud TsÜS § 90, § 97, § 131 lg 1 järgi, mis oleks toonud kaasa selle kehtetuse, või 2) oleks leping OÜ-le A (OÜ-le BC ) üles öeldud või lepingust taganetud VÕS § 186 p 5, 6 järgi, millistel juhtudel oleks võlasuhe ühistu ja OÜ A (OÜ BC vahel lõppenud. Lisaks ei nähtu põhikirjast, et juhatuse esindusõigust oleks piiratud, millisel juhul saaks rääkida esindusõiguseta isiku poolt tehtud tehingu tühisuse võimalusest (TsÜS § 129 lg 1 I pool). Kohus ei saa siin jätta tähelepanuta kostja väidet, et ühistu lülitas korterites 53, 59, 83, 97, 92 elektri välja 2006.a. jaanuaris, mis on leidnud kinnitust Konkurentsiameti 18.01.2008 vastava otsusega (II kd lk 178). Selle tõttu ei saa kuidagi olla seaduse ja põhikirjaga vastuolus viidatud kokkulepe, mille kohaselt elektri eest, mida lepingu pool teisele poolele ei võimalda ega mida selle tõttu teine lepingu pool ei saa, tasu ei võeta. Vastupidine oleks vastuolus mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega VÕS § 6, 7 järgi. Seega puudub kohtul alus kahelda ühistu ja OÜ A vahelise 03.03.08 kokkuleppe kehtivuses ning kohus leiab, et ühistul oli kohustus seda kokkulepet täita ja mitte nõuda OÜ-lt A (OÜ-lt BC ) kokkulepitud ajavahemikul kokkulepitud kohustuste täitmist. Eeltoodu alusel on kostjal kui solidaarvõlgnikul õigus tugineda ka VÕS § 76 lg 1 järgi märgitud kokkuleppele ja esitada sellest tulenevaid vastuväiteid nõude omandanud võlausaldajale VÕS § 171 lg 1 järgi. 12 (18)

Vaadeldava kokkuleppe perioodil (01.01.06-01.03.2008) on hageja nõudnud OÜ-lt A korterite 53, 59, 83, 87, 89, 92 osas prügiveo tasu, päevase ja öise elektri eest tasu, kaitsme püsitasu, vee ja kanalisatsiooni eest tasu, heakorra eest tasu. Korteri nr 53 (vt arved lk 38-54, I kd) eest on nõutud kokku 2030,4 krooni e. 129,74 € (periood oktoober 2008-veebruar 2009 incl., enne oktoobrit 2008 võlga ei nõuta), korteri nr 59 eest kokku 2082,27 kr e 133,08 € (sama periood nagu korteri nr 53 eest, arved I kd lk 66-67-82), korteri nr 83 eest kokku 2025,41 kr e 129,45€ (I kd lk 92-108, periood alates septembrist 2006- veebruar 2008 incl.), korteri nr 87 (I kd lk 119-144, periood jaanuar 2006- veebruar 2008 incl.) eest kokku 5024,14 kr e 321,10€, korteri 89 (I kd lk 156-173, periood oktoober 2006-veebruar 2008 incl.) eest 2344,47 kr e 149,84 €, korteri nr 92 eest (I kd lk 184-200, periood oktoober 2006veebruar 2008 incl.) kokku 1990 kr e 127,18€. Kõik kokku teeb vastavalt 15496,33 kr e 990,39 €. Kumbki pool ei ole tõendanud, et märgitu oleks väiksem või suurem. Kuna kohus leidis, et kostjal oli õigus tugineda eelmise omanikuga sõlmitud kokkuleppele, mille alusel ei saanud ühistu nõuda viidatud leppe järgi selles märgitud tasu, siis ei saa hageja kui nõude omandaja nõuda sedasama ja seega on hageja nõue kostjalt märgitud kulude nõudes kokku summas 15496,33 kr e. 990,39 krooni põhjendamata ja tõendamata. Selle summa tasumata jätmine ei ole seega VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine. Muud kulud Kohtule esitatud ühistu 23.03.06 üldkoosoleku otsusega p 2 (III kd lk 19) kinnitati 2006.a. majanduskava ja selle kohaselt oli: hooldustasu 3 kr/m2, halduskulu 5 kr/m2, heakord 2kr/m2, prügivedu 1,50 kr/m2, millele lisandub 6 kuuks aprillist septembrini suuregabariidilise prügiveo eest 0,50kr/m2, remondifond jaanuar - aprill 12 kr/m2, oktoober - detsember 6kr/m2. 31.05.07 koosoleku otsusega (III kd lk 24) kinnitati 2007.a. majanduskava (III kdlk 30) ning sellega ei muudetud 2006.a otsustatud kulutuste suurust. 17.07.08 (III kd lk 32) kinnitati 2008.a. majanduskava (III lk 36) ja muudeti vaid remondifondi makse suurust 8 kr/m2 juuli-septembri eest ja otsustati maja kindlustada ning jagada maksed 4 kuuks alates juulist. 28.05.09 üldkoosoleku otsusest (III kd lk 38) ja 2009a. majanduskavast nähtuvalt (III kd lk 38, 43) maksete suurust ei muudetud. Kostja ei ole ümber lükanud ega tõendanud, et vaadeldavad otsused ei kehtiks. Seega kuuluvad need otsused KÜS § 13 lg 4 alusel korteriomandi omaniku, antud juhul nii eelmise omaniku (OÜ A , OÜ BCOÜ) kui ka kostja poolt täitmisele. Suuregabariidilise prügiveo tasu

Kohus tuvastas, et suuregabariidilise prügiveo tasu oli kinnitatud otsusega ja majanduskava alusel (vt otsus ülalpool), et otsus kuulub täitmisele. Selle tõttu ei ole õiged kostja väited, et tal ei ole kohustust tasuda suuregabariidilise prügiveo eest. Ülalpool tuvastas kohus, et OÜ-l A l ei olnud kohustust 01.01.2006-01.03.2008 perioodil tasuda prügiveo eest vastavalt ühistuga sõlmitud kokkuleppele. Nimetatud perioodil on ühistu nõudnud suuregabariidilise prügiveo eest kokku 47 kr e 3 € korteri nr 87 eest (I kd lk 122-126). 03.03.08 sõlmitud kokkuleppest ei nähtu, et OÜ-l A pole kohustust tasuda suuregabariidilise prügiveo eest, seega puudub alus märgitud ajavahemikul keelduda ka lepingule tuginedes märgitud kohustuse täitmisest. Kuna prügiveo ja suuregabariidilise prügi eest tasu arvestus ja kord on erinev vastavalt üldkoosoleku otsusele (23.03.08 ja järgnevad, millega makseid ei muudetud), siis leiab kohus, et suuregabariidilise prügiveo eest tuleb omanikul ja antud juhul ka kostjal tasuda vastavalt üldkoosoleku otsustele määratud ulatuses ja hagejal on õigus seda tasu nõuda. Sellise tasu maksmata põhikirja p 3.2.4 ja KÜS § 15`lg 1, 2 tuleneva kohustuse täitmata jätmine ning on kohustuse rikkumine VÕS § 100 järgi. Kohtule esitatud C AS arvetega (III kd lk 44-59) ajavahemikul 01.01.2006-31.01.07 ja PTOÜ arvetega (III kd lk 60-95) on hageja tõendanud, et ta on korteriomandi omanikele, sj OÜ-le A (OÜ BC ) ja kostjale osutanud teenust prügiveo osas kokku summas 155585,61 krooni, mis teeb 13 (18)

1,51 kr/m2 ümardatult 1,50 kr/m2 ehk on kooskõlas ühistu koosolekul otsustatuga. Esitatud arvetest nähtuvalt on tasu kostja korteriomandite eest nõutud 1,5 kr/m2. Kostja ei ole tõendanud, et hageja poolt nõutav ja tehtud kulude arvestus ei oleks õige ega vastaks majanduskavadele ja eelmärgitud koosolekute otsustele. Seega on kostjal ja eelmisel omanikul kohustus tasuda prügiveo eest ajal, mis väljub ülalviidatud kokkuleppe tähtajast. Maamaks

Kohtule esitatud Maksu- ja Tolliameti maksuteadetega 2006, 2007 ja 2008.a. kohta (III lk 143148) on hageja tõendanud, et on saanud maksuteated. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu et tema ja eelmine omanik on kohustatud tasuma ühistule ja ühistu kaudu maamaksu. KOS § 13 lg 1 järgi oli maamaksu kohustatud tasuma omanik e. antud juhul kostja ja eelmine omanik. Seega oli ühistu õigustatud nõudma ka eelmiselt omanikult ja kostjalt maamaksu tasumist. Kokku on hageja tasunud maamaksu 23287,00 kr e 1488,31€, mis teeb 10,19 kr/m2. Kostja leidis, et maamaksu arvestus on vale, sest on võetud arvesse pikem periood, kui nõutav periood. Küll aga ei ole kostja tõendanud, mis moodi ja millises ulatuses märgitu mõjutab tema kohustuse ulatust või et see oleks teistsugune. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et ühistu on õigesti arvestanud maamaksu, mida pidi tasuma eelmine omanik ja kostja. Seega on hageja kui nõude omandaja õigustatud nõudma kostjalt endalt kui ka solidaarvõlgnikult eelmise omaniku poolt tasumata jäänud maamaksu tasumist. Selle maksu tasumata jätmine on põhikirja p 3.2.7 tuleneva kohustuse (ühistu poolt osutatav teenus, mis pole otseselt seotud ühistu eesmärgiga) täitmata jätmine ja kohustuse rikkumine VÕS § 100 järgi. Kindlustusmaksed

Kohtule esitatud EK AS arve ja AS I P ja C IK arvetega (lk 149-150, III kd) on hageja tõendanud, et on kooskõlas varemviidatud üldkoosoleku otsusega kindlustanud elamut ja käitunud seega ühistu koosolekul saadud käsundi alusel. Kostja leidis, et kindlustuse eest tasu on alusetu ja see on arvestatud valesti, samas ei ole kostja tõendanud, millises ulatuses on tema kohustus teistsugune. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kindlustusmakseid on tasutud kokku 29034 kr e. 1855,61 €, seega on hageja tõendanud, et kindlustusmakse on 12,71 kr/m2. Kohtu arvates on elamu kindlustamine ja sellega seonduva kulu kandmine eelkõige vajalik kulu ning see on oma olemuselt ja eesmärgilt hinnatav hooldamiskuluna KÜS § 15`lg 2 järgi selleks, kui tekib erakordse hoolduse e. remondi vajadus (riski saabumine: tulekahju jms), ja mida ei hõlma tavalised remondimaksed. Viidatud kulu kandmine on otsustatud üldkoosoleku otsusega

Kohtule esitatud AS TV arvetega on hageja tõendanud, et on vahendanud korteriomandi omanikele, sj kostjale ja kostja korterite eelmisele omanikule veevarustuse ja heitvee äraveo teenust (III kd lk 96-141 jaanuar 2006-september 2009 kokku summas 374151,94 krooni e 23912,66 €. Põhikirja p 5.4 järgi toimub vee ja kanalisatsiooni arvestus üld- ja korteri näidikute alusel ning vastavalt juhatuse otsusele 15.05.08 tuleb esitada näidikute andmed iga kuu 05. kuupäevaks, üldvee jaotus toimub maja üldveemõõtja näidu alusel ja selles on eelnevalt maha arvestatud korteri näidud ka vahe jagatud 1m2 (p 1) (II kd lk 267). Viidatud koosoleku otsuse p 1 II lause kohaselt arvestatakse vee jaotust kõigile jaotuse alusel, kes näitu ei esitanud. Põhikirja p 3.2.5 järgi peab ühistu liige tasuma vee ja kanalisatsiooniteenust eest. Kostja vaidlustas vee ja kommunaalteenuste eest nõuded järgmiselt: Korter nr 83 - periood: jaanuar-september 2009 (incl.), ei ole nõus tasuma, kuna korter on tühi ja vett selles ei tarbitud. Selle perioodi kohta esitatud arvetest (t lk 125-133) nähtub, et arvele on 14 (18)

kantud ka veemõõdiku näit, mis näitab kõikide kuude osas vee tarbimist. Kohtule esitatud maksekorraldustest (II kd lk 231-239), nähtub et T. T on tasunud OÜ-le HK ja kostjale selle korteri eest üüri ja kommunaalkulusid. Seega on kostja väide, et korter on tühi ja seda ei kasutata, ümber lükatud eelmainitud hageja esitatud tõenditega. Eeltoodu alusel on hageja nõue märgitud korteri eest vee ja kanalisatsooni tasu nõudes tõendatud ja põhjendatud. Korter nr 87 - periood: jaanuar, mai- september (incl.), ei ole nõus tasuma, sest vett ei tarbitud. Kohtule esitatud arvetest (II kd lk 134, 138-142) nähtub, et nendele arvetel on kantud veemõõdiku näidud ning vastavalt sellele on nõutud ka tasu viidatud perioodil. Kostja ei ole tõendanud, et mõõdikute näidud oleksid teistsugused ja et tarbimist ei ole. Seega on hageja nõue märgitud korteri eest vee ja kanalisatsooni tasu nõudes tõendatud ja põhjendatud. Korter 89 - perioodi: jaanuar, mai- september 2009 (incl), kuna on mõõdikud ega ole nõus tasuma vee ja kommunaalteenuste eest teistsuguse arvestuse järgi. Kohtule esitatud arvetest korter nr 89 kohta/vaidlusalused kuud/ (II kd lk 143,147-151) nähtub, et nendel on kantud veemõõdiku näidud ning vastavalt sellele on nõutud ka tasu viidatud perioodil. Perioodil, mil ei ole veemõõdikute näitude järgi tarbimist, ei ole ka nõutud tasu (võrdle näiteks jaanuari ja veebruari kuu tarbimast ja selle kohta esitatud nõudeid, II kd lk 143, 144). Kostja ei ole tõendanud, et mõõdikute näidud oleksid teistsugused ja et tarbimist ei ole. Seega on hageja nõue märgitud korteri eest vee ja kanalisatsooni tasu nõudes tõendatud ja põhjendatud ja alusetud on kostja väited, et vee ja kanalisatsiooni eest on tasu nõutud mingi muu kui näidiku järgi, arvestuse alusel. Korter 92 - perioodi: mai- september 2009 (incl.), ei ole nõus tasuma teistsuguse arvestuse järgi kuna näidik olemas, samas ei olnud tarbimist. Kohtule esitatud arvetest korter nr 92 kohta /vaidlusalused kuud/ (II kd lk 153, 147-151) nähtub, et nendele on kantud veemõõdiku näidud ning vastavalt sellele on nõutud ka tasu viidatud perioodil. Perioodil, mil ei ole veemõõdikute näitude järgi tarbimist, ei ole ka nõutud tasu (võrdle näiteks mai- , juuni- ja juulikuu tarbimist ja selle kohta esitatud nõudeid, II kd lk 156, 157). Kostja ei ole tõendanud, et mõõdikute näidud oleksid teistsugused ja et tarbimist ei ole. Seega on hageja nõue märgitud korteri eest vee ja kanalisatsooni tasu nõudes tõendatud ja põhjendatud ja alusetud on kostja väited, et vee ja kanalisatsiooni eest on tasu nõutud mingi muu arvestuse alusel. Kuna hageja nõue märgitud korterite eest vee ja kanalisatsooni tasu nõudes on tõendatud ja põhjendatud, siis on kostjal kohustus tasuda põhikirja p 3.2.5 järgi vee ja kanalisatsioonikulude eest. Märgitud tasu eest maksmata jätmine on eelviidatud põhikirjalise kohustuse ja KÜS § 15 ́lg 1 tuleneva kohustuse täitmata jätmine ehk kohustuse rikkumine VÕS § 100 tähenduses. Hageja on esitanud kohtule ka elamu veearvestuse andmed (II kd lk 240-266). Kostja leidis, et hageja on arvestanud vee eest jaanuar 2006 - september 2009 tasu valesti, sest ühistule esitatud arve A2005337300 on perioodist 2005.a., ent samas kostja ei ole tõendanud, mis ulatuses tema suhtes oleks vee ja kanalisatsiooni eest tasu teistsugune. Veelgi enam ei nähtu, et hageja oleks nõudnud tasu vee ja kanalisatsooni eest ruutmeetri eest, vaid vastupidiselt on nõudnud tasu mõõdikute näitude järgi e tarbitud koguse (m3) järgi. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hageja arvestus vee ja kommunaalkulude osas on õiged ja on kooskõlas põhikirja p 5.4, mis sätestab, et vee eest peetakse arvestust ning nende alusel teatakse järgmisel kuul liikmele tema makse suuruse vastavalt üldkoosoleku otsusega (millega kinnitatud majanduskava) kehtestatud korras. Kostja leidis, et ta ei pea tasuma ühekordset kanalisatsioonitööde kulu 60,18 krooni e 3,85€ korteri nr 87 eest vastavalt arvele 090887 13.08.09 (II kd lk 140). Viidatud arve järgi nõuab ühistu tasu 2008.a. novembrikuu kanalisatsooni tööde eest. Põhikirja p 3.2.6 järgi peab liige maksma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilitamise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks juhatuse poolt määratud suuruses, korras. Hageja poolt kohtule esitatud juhatuse koosoleku 20.11.08 protokolli väljavõtte (II kd lk 268) 15 (18)

kohaselt tehti avariilisi töid kanalisatsioonisüsteemis ja vastavalt otsusele tuleb kulud jagada nende korterite, sh korteri nr 87, vahel, kes kasutavad kanalisatsioonisüsteemi osas, milles avarii toimus. Seega on kostjal kohustus põhikirja p 3.2.6 alusel kanda ka vastavaid ühekordseid erakorralisi kulusid ning hageja on tõendanud esitatud juhatuse protokolliga selliste ootamatute kulude olemasolu. Nii on kostjal kohustus ka märgitud 60,18 krooni ehk 3,85 € tasumiseks ülalviidatud arve järgi ning hageja nõue selles osas on tõendatud ja põhjendatud. Selle tasu maksmata jätmine on viidatud põhikirjalise ja KÜS § 15`lg 1 tulenevat kohustuse täitmata jätmine ning on kohustuse rikkumine VÕS § 100 tähenduses. Inkasso- ja internetikulud

Kostja leidis, et tal ei ole kohustus tasuda inkassoteenuste ja interneti eest (arved inkassoteenuste kohta: 090353, 090753, 090359, 090759, 090383, 090783, 090387, 090787, 090389, 090789, 090392, 090792, arved interneti eest: 090992, II kd 108, 112, 117, 121, 126, 130, 135, 139, 144, 148, 153, 157). Pärast selle vastuväite esitamist on hageja oma nõuet vähendanud ega nõua kostjalt tasu inkassoteenuste ja interneti eest. Kostja ei ole aga tõendanud ega ümber lükanud, et pärast (III kd lk 1-12) interneti ja inkassokulude võrra nõude vähendamist sisaldaks nõue märgitud kulude nõuet. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja märgitud vastuväited on tõendamata. Tasu elektrienergia eest

Kostja pidas alusetuks hageja nõuet elektrienergia eest järgmiselt: korteri nr 83 eest perioodil aprill - september /incl./ 2009 (II kd lk 128-133, arved 090583, 090683, 090783, 090883, 090883, 090983, 091083), korteri nr 87 eest perioodil jaanuar - september 2009 /incl./ (II kd lk 134-143 arved 090287, 090387, 090487, 090587, 090687, 090787, 090887, 090987, 091087), korteri nr 89 eest perioodil 2009.a. jaanuar - september /incl./ (II kd lk 143-151, arved 090289, 090389,090489, 090589, 090689, 090789, 090889, 090989, 091089, korteri nr 92 eest perioodil jaanuar - veebruar /incl./ 2009 ja mai-september 2009 /incl./ (II kd lk 152, arved 090292, 090392, 090692, 090792, 090892, 090992,091092). Kokku moodustus vaidlustatud elektrienergia eest tasu 4588,66 kr e 293,27 €. Viidatud vaidlustatud aja eest tasunõue on esitatud perioodi kohta, mis ei ole hõlmatud varemviidatud OÜ A ja ühistu vahelise kokkuleppega, mistõttu vaatleb kohus, kas kostja viidatud kuudel on korterites elektrienergiat tarbitud. Kohtule esitatud väljavõttega elektrinäitude muutude raamatust (II kd lk 203-229) nähtub, et perioodil 2008.a. detsember – november 2009 (incl.) tarbitud/ei ole tarbitud elektrienergiat (nii öise kui päevas elektrimõõdiku näidu muudatused) korterites järgmiselt: 2008.a. detsembris on tarbitud korteris nr 83, nr 87, 89, nr 92 2009.a. jaanuaris on tarbitud korterites nr 83, nr 87, nr 89, nr 92, veebruaris on tarbitud korterites nr 83, nr 87, nr 89, nr 92, märtsis on tarbitud korterites nr 83, nr 87, nr 89, kuid korteris nr 92 (arve nr 090492, lk 154 II kd) ei ole tarbitud, kuna näit on muutumata, aprillis on tarbitud korterites nr 83, nr 87, nr 89, kuid korteri 92 ei ole tarbitud, sest näit muutumata, mais on tarbitud korterites nr 83, nr 87, nr 89, nr 92, juunis on tarbitud korterites nr 83, nr 87, nr 89, nr 92, juulis on tarbitud nr 83, nr 87, nr 89, nr 92, augustis on tarbitud korterites nr 83, nr 87, nr 89, nr 92, septembris on tarbitud korterites nr 83, nr 87, nr 89, nr 92, Korterite nr 53 ja 59 toimunud elektrienergia kohta andmeid ei ole hageja esitanud, kuid kostja ei ole neid ka vaidlustanud. 16 (18)

Seega on hageja tõendanud esitatud elektrinäitude raamatu väljavõttega, et ülalviidatud korterites 83, 97, 89, 92, milles ja millisel ajal elektri tarbimist kostja vaidlustas, on tegelikult elektrit tarbitud. Nendel kuudel kui elektrit ei ole tarbitud, ei ole hageja ka tasu nõudnud. Kostja ei ole tõendanud, et elektriarvesti näidud ja tarbimine mainitud korterites oleks olnud teistsugune. Seega on hageja nõue ülalviidatud perioodil tasu elektri eest tõendatud ning omanik e. kostja on põhikirja p 3.2.4 järgi ühistule elektrienergia teenuse eest ka tasuma. Seda, et arvestuse metoodika ei vasta põhikirjale, ei ole kostja vaidlustanud. Hageja on kohtule esitatud EEAS-i ja AS F- E arvetega ühistule (III lk 152-206) tõendanud ka elektrienergia teenuse vahendamist korteriomandite omanikele, seega ka kostjale. Kostja väide, et tal puudub kohustus tasuda kaitsmetasu või ampritasu ja üldist elektrit, on alusetu. Kaitsmetasu püsitasu või ampritasu on oma olemuselt seotud elektrienergia müügiga ja sellega seonduvate kuludega ning omanikul on kohustus selle eest tasuda vastavalt põhikirja p 3.2.4. Samuti on tasu üldelektri eest elamu majandamisega seotud kulu ning selle tasumise kohustus tuleb samuti põhikirja p 3.2.4. Asjaolu, kas kostja reaalselt korteriomandeid kasutab, ei tähenda, et tal ei ole kohustust kanda oma korteriomandite reaalosade juurde kuuluvate elamu mõtteliste osade majandamise kulusid. Kohus on eelpool tuvastanud, et vastavalt 03.03.08 kokkuleppele oli OÜ-l A l õigus keelduda üldelektri eest tasu maksmisest vaid selles lepingus sätestatud ulatuses ja korras, kuid teiste hagetavate perioodide osas sellist välistust ei ole kostja tõendanud. Viidatud üldelektri, ampritasu ja kaitsme püsitasu maksmata jätmisel rikub kostja põhikirja p 3.2.4 ja KÜS § 15 ́ lg 1 tulenevat ühistu poolt osutava teenuse eest tasumise kohustust. Tegemist on kohustuse rikkumisega VÕS § 100 tähenduses. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue on tõendatud ja põhjendatud. Ülalpool tuvastas kohus, et kostjale ja eelmise omanikule kuulunud korterites tarbiti vett, kasutati elektrit, mistõttu puudub kohtul vajadus anda täiendavat hinnangut N. K kirjale ühistule (II kd lk 292), OÜ HK arvetele korteri 89 üüri ja kommunaalteenuste eest tasumiseks A. Z , OÜ HK registrikaardile (II kd lk 293-301) ning korterisisestele veemõõtjate näitude aktile ja elektriarvesti näitude aktile (II kd lk 303-304). Hageja on küll esitanud 2009.a. oktoobri ja novembrikuu kostja korterite elektrinäidud, kuid kuna ta nõuab tasu elektrienergia tarbimise eest kostjalt vaid 2009.a. septembrini (incl.), siis puudub kohtul vajadus kontrollida tarbimist viidatud ajal märgitud korterites ja anda hinnangut ka sellekohastele tõendeile. Nimetatud põhjusel ei ole vaja anda hinnangut kostja esitatud T. T kirjale. Viidatud e-kiri saadetud kostjale seoses sellega, et korteris lülitati e välja, kuna selle kirja kohaselt lülitati e välja 29.09.09, kuid elektri eest tasunõue toimub arvesti järgi ning seega ei ole kirjal ka sisulist tähtust. Samal põhjusel ei ole vaja anda hinnangut ka kostja avaldusele ühistule 30.09.09 koos tähitud kirja kviitungitega (II lk 187-189). Kohtul puudub vajadus anda hinnang ka 2009.a. oktoobrikuu muude teenuste osas koostatud arvetele (II kd lk 286-291), kuna selle kuu eest hageja kohatuste täitmist kostjalt hagis ei nõua (vt hagi III kd lk 1 jj). Prügivedu, heakord

Kostja leidis, et ta ei pea tasuma prügiveo, heakorra kulude eest, kuna korterid on tühjad. Märgitud kulude kandmise kohustus tuleneb kostjal põhikirjas p 3.2.4 ja KÜS §15` lg 1 ja mille järgi on nii prügiveo kui heakorrakulud elamu majandamiskulud. Põhikirjast ei tulene, et sellise makse kohustust ei ole omanikul siis, kui korterit ei kasutata. Ühistu ja OÜ A vahelisele 03.03.08 kokkuleppele on kohus hinnangu andnud ja tuvastanud, et vaid selles kokkuleppes märgitud ulatuses ja perioodil oli leppe poole õigus keelduda prügiveo ja heakorra tasu maksmisest ning muul hagetaval perioodil sellise tasu maksmise välistust ei ole kostja tõendanud. Kostja väitis, et prügiveo arvestus on vale, kuid kostja ei ole tõendanud, mis ulatuses tema suhtes oleks sellisel juhul prügiveo arvestuse tasu teistsugune. Seega on alusetud kostja väited valest prügiveo tasust ja sellest, et tal pole kohustust tasuda ka muudel perioodidel, mis ei ole hõlmatud kokkuleppega, prügiveo ja heakorra eest tasu. Eeltoodu alusel on prügi ja heakorra 17 (18)

eest tasu maksmata jätmine muul perioodil, mis pole hõlmatud 03.03.08 (vt perioodi otsus eelpool) kokkuleppega perioodiga, vastuolus põhikirja p 3.2.4 ja KÜS §15 `lg 1, 2 sätestatuga ja on kohustuse rikkumine VÕS § 100 tähenduses. Väljamõistetud võlg, viivis

Kuna kohus tuvastas, et hageja on nõude koos kõrvalnõuetega ühistult omandanud kostja vastu ja kuna hageja nõue kostja vastu on tõendatud ja põhjendatud osas mis ei ole hõlmatud ühistu ja OÜ A vahelise kokkuleppega 03.03.08, ja kuna kostja ei ole vaidlustanud asjaalu, et tõendatud ja põhjendatud ulatuses on kohustus täitamata, siis on kostja rikkunud põhikirja varemviidatud sätetest ja KÜS § 15`lg 1, 2 tulenevaid kohustusi. Selle tõttu on hagejal õigus VÕS §76 lg 1, 101 lg 1 ja 108 lg 1 ja KÜS § 15 ́1 lg 1, 2 ja § 5`ja § 7 lg 2 alusel nõuda kostjalt kui eelmise omaniku solidaarvõlgnikult eelmise omaniku kohustuse täitmist kui ka selle aja eest kohustust täitmist, mil kostja on korteriomandite omanik. Eeltoodu alusel kuulub hagi põhinõude osas osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista põhivõlga 5810,12 € (6800,51€-990,39 €). KÜS § 7 lg 4 ja VÕS §101 lg 1 p 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmise viivitamise, antud juhul majandamiskulude tasumisega viivitamise korral viivist 0,07% päevas. Kostja ei ole vaidlustanud viivituse perioodi, arvestust, ega määra, vaid leidis, et viivis on ebaõige, kuna põhinõue pole õige. Kohus leidis, et hageja nõue oli põhjendatud vaid osaliselt, so 85,4%, seega on ka viivisenõue protsentuaalselt samas ulatuses põhjendatud. Viivis oli hagetavalt põhivõlalt 17.02.11 seisuga 5045,43 €. Kui arvestada põhinõude põhjendatust 85,4%, siis on põhjendatud viivis vastavalt 4308,80 €. Kuna kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et põhivõlg on seni tasumata, siis on ta viivituses ja rikub ta kohustust VÕS § 100 tähenduses. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista viivis KÜS § 7 lg 4 ja VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel 4308,80 €. TsMS § 367 alusel võib võlausaldaja nõuda viivist protsendina põhivõlast, mis ei ole veel muutunud sissenõutavaks. Hageja palus välja mõista viivise alates 18.02.2011 0,07% (mis ei olnud veel 17.02.11 sissnõutav) päevas kuni põhivõla tasumiseni. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt KÜS § 7 lg 4 ja VÕS § 101 lg 1 p 6 ja TsMS § 367 järgi välja mõista alates 18.02.2011 viivis põhivõlalt 5045,43 € 0,07% päevas kuni selle tasumiseni. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõisa põhivõlga 5810,12 € ja 17.02.2011 seisuga viivis 4308,80€ ja alates 18.02.2011 0,07% päevas 5810,12 eurolt kuni selle tasumiseni. Menetluskulud, hind TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad hageja menetluskulud hagi rahuldatud osast lähtuvalt vastavalt 85,4 % ulatuses kostja kanda ja kostja kulud vastavalt 14,6 % ulatuses hageja kanda. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 ja § 133 lg 1 2, sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind kõige suurem põhivõla nõue, mille hageja esitas 03.09.2010 (II kd lk 94), vastavalt 107516,65 krooni e 6871,57 € (17.02.11 vähendas 6800,51 eurole, kuna ei nõudnud enam inkasso ja interneti tasu).

Kohtunik

18 (18)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.