Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (5)

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu esitas 04.07.2012.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Mxxxxx Exxx, Txxxx Lxxxxxx ja Mxxxx Lxxx vastu õppelaenulepingust tuleneva võla 3344,41 euro nõudes. Kohus tegi 16.07.2012.a võlgnikele makseettepaneku. Mxxxx Lxxx ja TxxxxxLxxxxx esitasid makseettepanekule vastuväited. 20.07.2012.a võttis avaldaja Mxxxxx Exxxx TxxxxxLxxxxxx ja Mxxxx Lxxxx vastu esitatud nõude tagasi. Seoses nõude tagasivõtmisega otsustas Pärnu Maakohus 07.01.2013.a määrusega jätta maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbi vaatamata. 22.04.2013.a esitas Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu kohtule hagiavalduse Mxxxxx Exxx, Txxxx Lxxxxxx ja MxxxxxLxxxx vastu neilt solidaarselt õppelaenulepingust tuleneva võla nõudes. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse (tl 4-6) kohaselt sõlmis kostja Mxxxxx Exxxx08.11.2000. a AS-iga Optiva Pank õppelaenulepingu nr ÕL-T-452596. Laenulepingu alusel sai Mxxxxx Exxx laenu 62 000 krooni (3962,52 eurot), mis kanti laenusaaja kontole üle neljas osas: 15 000 krooni, 15 000 krooni, 15 000 krooni ja 17 000 krooni. Lepingu järgi kohustus laenusaaja tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Õppelaenulepingu täitmise tagamiseks sõlmisid kostjad TxxxxxLxxxxxxja Mxxxx Lxxx 06.11.2000.a pangaga käenduslepingud. Kostjad ei ole õppelaenulepinguga ja käenduslepingutega võetud kohustusi ei täitnud ja ei asunud tagastama laenuandjale laenumakseid koos intressiga. Seoses kostjatepoolse rikkumisega nõudis laenuandja HaS § 362 alusel riigitagatise rakendamist, mille riik ka täitis. Kui riik hagejana on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, siis tekib tal HaS § 362 lg 2 alusel nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. 17.11.2010. a saatis hageja Mxxxxx Exxxxx kui laenusaajale õppelaenuvõlgnevuse teatise, milles informeeris nõudeõiguse üleminekust pangalt hagejale ning andis tähtaja võlgnevuse tasumiseks. 23.05.2011. a saatis hageja samasuguse teatise ka käendajatele Txxxx Lxxxxxxxx ja Mxxxx Lxxxxxx. Võlgnikke informeeriti seejuures asjaolust, et võlgnevuse mittetasumisel või maksegraafiku kohaldamise avalduse mittetähtaegsel esitamisel pöördub hageja hagiga kohtusse. Kostja õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud ei ole. Hageja palus solidaarselt kostjatelt tema kasuks välja mõista 3468,88 eurot. Hageja teatas vastuseks kostja vastuväidetele 14.06.2013. a seisukohas (tl 55-56), et ei nõustu kostja Mxxxx Lxxxx vastuväidetega nõude aegumise kohta. Hageja leidis, et nõue ei ole aegunud. Limiteerimata käendusleping kui kõigi tulevikus lepingust ja selle lisadest tulenevate kohustuste täitmise tagamisele suunatud leping loetakse kestvuslepinguks. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a sõlmitud

2 (5)

kestvuslepingutele alates 1.juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hageja juhib tähelepanu, et TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks, sama sätte lõike 2 p 3 alusel on hagi esitamisega võrdsustatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine, mida hageja on käesoleval ajal ka teinud. Seega ei ole nõue käesolevaks ajaks aegunud. Kostja Marek Luige vastuväited Kostja Mxxxx Lxxxxesitas 03.06.2013. a kirjaliku vastuse hagile (tl 49-50), milles vaidles sellele vastu. Kostja leidis, et hageja nõue on aegunud. Kostja hinnangul tuleb kohaldada tsiviilkoodeksi sätteid kuna käendusleping sõlmiti enne võlaõigusseaduse jõustumist. TsK järgi aegub käenduslepingust tulenev nõue 3 kuu jooksul nõudeõiguse tekkimisest. Nõudeõigus tekkis hagejal (Haridusministeeriumil) 10.11.2010. a, kui riik täitis laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees. Kostja arusaamise järgi lõppes käesolevas asjas käendus tulenevalt TsK § 211 p-st 2 10.02.2011. a, s.o kolme kuu möödumisel, arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest. TsK § 211 p 2 kohaselt lõpeb käendus, kui kreeditor kolme kuu jooksul arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest ei esita hagi käendaja vastu. Eeltoodu alusel palus kostja jätta hagi rahuldamata, kuna nõue on aegunud. 31.07.2013. a esitas Mxxxx Lxxx täiendava seisukoha lähtudes hageja täiendavast seisukohast. Kostja nõustus, et hageja nõue ei pruugi olla aegunud. Kostja oli seisukohal, et isegi juhul, kui temaga sõlmitud käendusleping ei ole aegunud, ei ole hagejal õigust nõuda temalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Hageja väitel on käenduslepingu puhul tegemist kestvuslepinguga, millele vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse alates 1.07.2002. a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut. VÕS § 142 lg 6 näeb ette, et kokkulepe, millega kaldutakse käendaja kahjuks kõrvale samas peatükis sätestatust, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 143 lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Seega pidi pank hiljemalt kuni 01.01.2003. a kokku leppima käendaja rahalise vastutuse ülempiiri. Kuna pank seda ei teinud ning jättis käenduslepingu, milles ülempiiri sätestatud ei olnud, muutmata, siis muutus selline käendusleping tühiseks. Kuna käendusleping on tühine, siis ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt õppelaenuvõlga. Mxxxxx Exxx ja Txxxx Lxxxxx hagil vastuväiteid ei esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et kostja Mxxxxx Exxxxsõlmis 08.11.2000. a AS-iga Optiva Pank õppelaenulepingu nr ÕL-T-452596 (tl 7), mille alusel sai Mxxxxx Exxx laenu neljas osas kokku 62 000 krooni. Lepingu järgi kohustus Mxxxxx Exxx alustama laenu tagastamist pangale hiljemalt 12 kuud pärast õppeasutuse lõpetamist, olles täitnud õppekava täies mahus või hiljemalt 6 kuud pärast õppeasutusest muudel põhjustel lahkumist. Õppelaenulepingu järgi kohustus Mxxxxx Exxx maksma laenusummalt intressi 5 % aastas. Õppelaenulepingu täitmise tagamiseks sõlmis AS Optiva Pank 06.11.2000. a käenduslepingud kostjate Txxx Lxxxxxx ja Mxxxx Lxxxxxx (tl 21-22).

3 (5)

Laenusaaja Mxxxxx Exxxxja käendajad Txxxx Lxxxxx ja MxxxxxLxxx ei täitnud õppelaenulepingust tulenevat maksekohustust ja ei asunud pangale maksma laenu- ja intressimakseid vastavalt panga poolt koostatud maksegraafikule. Seoses kostjatepoolse rikkumisega taotles laenuandja 03.11.2010. a haridusseaduse § 21 lg 1 alusel riigilt laenusaaja ja tema käendajate kohustuse täitmist (tl 34). Riik täitis õppelaenulepingust tulenevad kohustused panga ees, tasudes pangale võlgnevuse kokku summas 48 521 krooni, millest moodustas 47 237,80 krooni laenujääk ja 1283,20 krooni kogunenud intress. Õppetoetuste ja õppelaenuseaduse § 21 lg 2 sätestab, et kui riik on täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate või pantija suhtes kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Seega tekkis riigil nõudeõigus kostjate suhtes krediidiasutusele tasutud summa, s.o 48 521 krooni, mis vastab 3101,06 eurole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Puudub vaidlus, et põhivõlgnik ei ole lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Asjas on vaidlus selle üle, kas käendajad vastutavad õppelaenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga. Algselt väitis kostja Mxxxx Lxxxx et käenduslepingut tulenev nõue on aegunud. Hiljem kostja sisuliselt loobus aegumise kohaldamise taotlusest, teatades, et ilmselt nõue ei ole aegunud. Seega ei käsitle kohus nõude aegumist. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja Mxxxx Lxxxx vastuväidete kohaselt on temaga sõlmitud käendusleping tühine VÕS § 143 lg 2 alusel, kuna käenduslepingus ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Kostjad Mxxxx Lxxx ja Txxxx Lxxxxx on sõlminud laenuandjaga käenduslepingud 06.11.2000. a. Käenduslepingute (tl 21-22) kohaselt ei ole kostjad käendanud konkreetset kohustust, vaid käenduslepingud on sõlmitud Mxxxxx Exxxxja laenuandja vahel sõlmitud õppelaenulepingu ja selles tulevikus tehtavate muudatuste täitmise tagamiseks. Seega on käenduslepingute puhul tegemist kestvuslepingutega VÕS § 195 lg 3 tähenduses. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kostjate poolt sõlmitud käenduslepingute puhul on tegemist tarbijakäenduslepingutega VÕS § 143 lg 1 mõistes. VÕS § 143 lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on tarbija. VÕS § 34 järgi on tarbija sama seaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. VÕS § 143 lg 2 näeb ette, et tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Kostjate Mxxxx Lxxxx ja Txxxx Lxxxxxxxpoolt laenuandjaga sõlmitud käenduslepingutes ei ole kokku lepitud käendajate vastutuse rahalises maksimumsummas. Kohus möönab, et lepingute sõlmimise ajal puudus seaduses nõue käendajate vastutuse maksumääras, kuid lepingud tulnuks VÕS jõustumisel seaduse sätetega kooskõlla viia. Hageja ei ole seda teinud.

4 (5)

Seega on käenduslepingud VÕS § 143 lg 2 alusel tühised. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuna kostjate Mxxxx Lxxxx ja Txxxx Lxxxxxx poolt sõlmitud käenduslepingud on tühised, siis ei ole hagejal õigust nõuda neilt solidaarselt kostja Mxxxxx Exxxxx õppelaenulepingust tulenevate kohustuste täitmist. Eeltoodu alusel jätab kohus hageja nõude kostjate MxxxxxLxxxx ja Txxxx Lxxxxxx vastu rahuldamata. VÕS § 101 lg 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muu hulgas nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on arvestanud viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandus enne 15.04.2013. a seitse protsenti aastas ja alates 15.04.2013. a lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on arvestanud 19.04.2013. a seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste summaks 367,82 eurot, mille tasumist ta kostjatelt nõuab. Kohus rahuldab kostja Mxxxxx Exxx vastu esitatud nõude ja mõistab Mxxxxx Exxxxt hageja kasuks välja 3468,88 eurot, millest moodustab 3101,06 eurot põhivõlg ja 367,82 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi, määrates, et Mxxxxx Exxxx tuleb otsusega väljamõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi kontole. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja nõude kostja Mxxxxx Exxx vastu esitatud nõude osas. Seega jätab kohus hageja menetluskulud kostja Mxxxxx Exxx kanda ja kostjate MxxxxxLxxxx ja TxxxxxLxxxxxx menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse vastavalt sama paragrahvi lõigetele 2-8.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.