Aktsiaseltsi XXXhagi XXXvastu liikluskahju hüvitise ja käsitluskulude hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
5698 eurot Hageja: Aktsiaselts XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Kaspar V (e-post: XXX) Kostja: XXX(end. X; isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: Aleksandr Anissimov (Õigusbüroo Rodelin OÜ, Estonia pst 5-409, 10143 Tallinn, e-post: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt XXX hageja Aktsiaseltsi XXX kasuks 5698 eurot, millest on liikluskahju hüvitis 5505 eurot ja käsitluskulud summas 193 eurot. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
2-11-61482 taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
Aktsiaselts XXX(hageja) esitas Pärnu Maakohtule 16.12.2011.a avalduse XXX(kostja) liikluskahju hüvitamise ja käsitluskulude hüvitamise nõude. Pärnu Maakohus andis 14.05.2012.a määrusega hageja nõude menetlemise üle hagimenetlusse Harju Maakohtule. Hageja esitas Harju Maakohtule 05.06.2012.a hagi liikluskahju hüvitamise 5505 euro ja käsitluskulude hüvitamise 193 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt toimus 19.10.2006.a Tallinna linnas, Tööstuse tn 5 juures liiklusõnnetus, mille tagajärjel tekkis varaline kahju Nordea Finance Estonia AS-ile. Kogutud materjalide kohaselt põhjustati liiklusõnnetus kostja poolt sõidukiga Nissan Primera (reg. nr XXX). Kostja tsiviilvastutus oli õnnetuse hetkel kindlustatud hageja poolt väljastatud liikluskindlustuse tavalepinguga ning liikluskindlustuse seaduse kohaselt käsitles juhtumit ja hüvitas tekitatud kahju hageja. 11.12.2006.a kinnitatud otsuse kohaselt hüvitas hageja kannatanule DNB Nordea Finance Estonia AS-ile tekitatud kahju kokku 10 928,89 euro (171 000 krooni) ulatuses. Samuti hüvitas hageja 05.12.2006.a kinnitatud otsusega kannatanu sõidukit juhtinud isikule sõiduki parkimiskulu 32,59 eurot (510 krooni) ja pukseerimiskulu 48,57 eurot (760 krooni). Eelnevale lisanduvad liikluskindlustuse (LkindlS) § 48 lg 3 alusel ka käsitluskulud. 13.01.2007.a tegi Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakond määruse liiklusõnnetust uuriva väärteomenetluse jätkamise kohta. Nimetatud menetluses tehtud otsus jõustus 23.11.2007.a ning selles tuvastati kostja süü liiklusõnnetuse põhjustajana 50 % ulatuses. Hageja tegi 04.06.2010.a otsuse, milles võttis arvesse väärteomenetluse otsuses tuvastatut. 24.06.2010.a esitas kostja kindlustuse vaidluskomisjonile taotluse, milles palus tühistada hageja poolt tehtud otsuse liikluskahju kohta ja tunnistada liikluskahju põhjustajaks teine osapool XXX. Vaidluskomisjoni 07.09.2010.a otsuse alusel tunnistati kostja liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutavaks 50% ulatuses. Seega on hagejal õigus esitada kostja vastu tagasinõue 50% ulatuses kahjust ehk 5 505 euro ulatuses, millele lisanduvad 50% ulatuses käsitluskulud summas 193 eurot. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-ga 1 jätab kohus kirjeldavas osas märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada.
2.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: • 28.04.2004.a sõlmisid pooled tähtajatu liikluskindlustuse tavalepingu nr XXX; • 19.10.2006.a toimus Tallinna linnas, Tööstuse tn 5 juures liiklusõnnetus, milles osalesid kostja poolt juhitud sõiduauto Nissan Primera (reg. nr XXX), XXX poolt juhitud maastur Mercedes-Benz ML 320 (reg. nr XXX) ning XXX poolt juhitud linnaliinibuss Scania (reg. nr XXX); • hageja 05.12.2006.a kinnitatud otsuse kohaselt hüvitas hageja kannatanule DNB Nordea Finance Estonia AS-ile tekitatud kahju (parklatasu ja sõiduki liiklusõnnetuse kohalt teisaldamise kulud) kokku 81,49 euro (1275 krooni) ulatuses (tl 57);
2-11-61482 hageja 11.12.2006.a kinnitatud otsuse kohaselt hüvitas hageja kannatanule DNB Nordea Finance Estonia AS-ile tekitatud liikluskahju kokku 10 928,89 euro (171 000 krooni) ulatuses (tl 56); • 07.09.2010.a tegi kindlustuse vaidluskomisjon otsuse nr 7-1/10/88, millega tunnistas 19.10.2006.a toimunud liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutavaks 50% osas kostja ja 50% osas liinibussi Scania juhi XXX. Kindlustuse vaidluskomisjoni otsus jõustus 17.09.2010.a. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et kindlustusjuhtumi toimumise ajahetke perioodi eest oli kostjal kindlustusmakse tasumata. Lisaks ei ole kostja käesoleva tsiviilasja raames esitanud vastuväiteid hageja poolt esitatud nõude suurusele. •
3.Hageja on esitanud kostja vastu regressnõude liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse (LkindlS) § 48 lg 2 p 6 ja § 48 lg 3 alusel. LkindlS § 48 lg 2 p 6 (01.07.2006.a redaktsioon) kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, samuti LkindlS § 19 lg-s 9 sätestatud juhul. LkindlS § 48 lg 3 sätestab, et LkindlS §-s 48 sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Kostja on 05.11.2012.a vastuses leidnud, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna pooltevahelises vaidluses on jõustunud lahend kindlustuse vaidluskomisjon otsuse nr 71/10/88 näol. Lisaks on kostja seisukohal, et hageja nõue on aegus 07.01.2010.a ning taotleb kohtult aegumise kohaldamist. Esmalt annab kohus hinnangu sellele, kas käesolevas tsiviilasjas menetletav hagi tuleb kindlustuse vaidluskomisjoni jõustunud otsuse tõttu jätta läbi vaatamata. Kui kohus tuvastab, et hagi läbivaatamata jätmisele ei kuulu, tuleb kohtul järgmisel tuvastada, kas hageja poolt käesolevas tsiviilasjas esitatud nõue on aegunud.
4.Kostja on 05.11.2012.a vastuses märkinud, et hagejal on olemas kindlustuse vaidluskomisjoni jõustunud 07.09.2010.a otsus nr 7-1/10/88, mille järgi tunnistati vastutavaks toimunud liiklusõnnetuse põhjustamise eest 50% osas ka kostja. Kostja leiab, et hageja kavatseb saada kahte täitedokumenti samade nõuete rahuldamise kohta ja järelikult saab ta õiguse pöörduda kohtutäituri poole kaks korda erinevate täitedokumentide alusel (kuid sama sisuga), mille tõttu saab alusetult kasu (tl 100). Eeltoodud põhjendustel palub kostja jätta hagi läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 alusel. TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kohus nõustub kostja väitega, et kindlustuse vaidluskomisjoni jõustunud otsus on iseenesest täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 7 kohaselt täitedokument, milles langetatud otsus täitmisele iseenesest kuuluks. Samas nähtub tsiviilasjas esitatud materjalidest, et kostja on liikluskindlustuse komisjonile esitanud nõude, milles on palunud komisjonil tunnistada 19.10.2006.a toimunud liiklusõnnetuse põhjustamise eest 100% vastutavaks linnaliinibussi Scania juhi (tl 75, 118). Kohus juhib kostja tähelepanu sellele, et kostja poolt kindlustuse vaidluskomisjonile esitatud nõue on oma olemuselt tuvastusnõue, milles kostja on komisjonil palunud tuvastada kostja vastutuse ulatuse. Kohus nõustub hageja poolt esitatud seisukohaga, et kostja nõude puhul ei ole tegemist sooritusnõudega, vaid kindlustuse vaidluskomisjoni menetluses tehtud otsus on tuvastanud vastutuse liiklusõnnetuse põhjustamise eest. Seega ei ole hagejal võimalik
2-11-61482 liikluskindlustuse komisjoni 07.09.2010.a otsust nr 7-1/10/88 eraldiseisvalt täitmiseks esitada, kuivõrd komisjoni otsuses määratud jaotuse alusel mõistetav hüvitis on käesoleva tsiviilasja vaidluse esemeks. Kohus lisab, et kostja väited hageja poolse käitumise osas kohtutäituri poole pöördumisel on üksnes oletuslikud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et käesoleval juhul puudub alus TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaldamiseks ning seega hagi läbi vaatamata jätmisele ei kuulu.
5.Järgnevalt käsitleb kohus kostja poolt 05.11.2012.a menetlusdokumendis esitatud taotlust hageja nõude aegumise kohaldamiseks. Kuivõrd poolte vahel on sõlmitud liikluskindlustuse leping, siis kuulub aegumise osas kohaldamisele tehingutele rakendatav tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 erisäte VÕS § 475 lg 1. Sätte kohaselt kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaeg hakkab kulgema kalendriaasta, mil nõue muutub sissenõutavaks, lõpust. Kohus selgitab, et aegumisele tuginedes peab kostja tõendama aegumistähtaja alguse ning selle aja möödumise. Hagejal lasub tõendamiskoormis aegumistähtaja peatumise või katkemise osas.
6.Hageja nõude suhtes võimaliku aegumise kohaldamiseks peab kohus esmalt tuvastama nõude aegumise tähtaja kulgema hakkamise algusaja, s.o kindlaks tegema hagejapoolse tagasinõude sissenõutavaks muutumise kuupäeva. Kostja leiab 05.11.2012.a kohtule esitatud menetlusdokumendis, et hageja nõue muutus sissenõutavaks pärast tagasinõude teatises antud tähtaja möödumist, s.o 06.01.2007.a. Kostja tugineb TsÜS § 146 lg-le 1 ning järeldab, et hageja nõue on aegunud alates 07.01.2010.a (tl 105). Hageja ei ole 23.01.2013.a menetlusdokumendis esitanud seisukohta selle osas, millal hageja nõue sissenõutavaks muutus. Hageja on andnud omapoolse hinnangu sellele, et nõude aegumine algas kindlustuse vaidluskomisjoni otsuse jõustumise aasta lõpust (s.o 31.12.2010.a). Hageja mõttekäigust järeldab kohus, et hageja peab nõude sissenõutavaks muutumise kuupäevaks kindlustuse vaidluskomisjoni otsuse jõustumisele järgnevat kuupäeva, s.o 18.09.2010.a.
7.Hageja nõude sissenõutavaks muutumise osas nõustub kohus kostja poolt esitatuga. Antud juhul tuleneb pooltevaheline vaidlus kindlustuslepingust tulenevast õigussuhtest. Selle kohaselt oli hagejal kindlustusandjana kohustus kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitada kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kostjal kui kindlustusvõtjal oli seevastu kohustus tasuda hagejale kindlustusmakseid. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et liiklusõnnetuse toimumise ajahetkeks ei olnud kostja liikluskindlustuse makset tasunud. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis hagejal kohustus hüvitada kannatanule kostja poolt põhjustatud liiklusõnnetusega tekkinud kahju. Kannatanule kahju hüvitamisel läks hagejale VÕS § 492 lg 1 alusel üle tema poolt hüvitatud kahju ulatuses kostja vastu kuuluv liikluskahju hüvitamise nõue. Kohus märgib, et reeglina muutub kohustuse rikkumisel põhinev nõue sissenõutavaks kohustuse rikkumisest. Antud juhul järgnes kostjapoolsele liikluskindlustuse lepingu rikkumisele ja liiklusõnnetuse põhjustamisele hageja poolt kahju hüvitamise kohustus ja täitmine kannatanu ees. Seadusest ei tulene otseselt, millal võib võlausaldaja nõuda lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist. Kohus asub seisukohale, et kulutuste hüvitamise nõue muutub sissenõutavaks siis, kui kulutused on tehtud. Käesolevas tsiviilasjas on hageja poolt esitatud maksekorraldused, milledest nähtub, et hageja on 05.12.2006.a kannatanule hüvitanud 81,49 eurot (1275 krooni) ja 11.12.2006.a 10928,89 eurot (171 000 krooni; tl 48-49).
2-11-61482 Kohustuse täitmise asemel esitatava kahju hüvitamise nõude sissenõutavuse eelduseks on VÕS § 115 lg 2 järgi täiendava tähtaja andmine. Tsiviilasjas esitatud asjaolude kohaselt tegi hageja liikluskahju hüvitiste väljamaksmise kohta otsused 05.12.2006.a ja 11.12.2006.a (tl 56-57). Hüvitiste väljamaksmise otsuste ja LKindlS § 48 lg 2 p 6 alusel esitas hageja 21.12.2006.a kostjale teatise tagasinõude esitamise kohta, milles palus kostjalt liikluskahjuga tekitatud kulutuste 11 089,76 euro (173 517 krooni) hüvitamist hiljemalt 05.01.2007.a (tl 58). Kohtu hinnangul võib eelnevat arvesse võttes asuda seisukohale, et käesolevas tsiviilasjas hageja poolt esitatu nõue muutus sissenõutavaks kostjale võlgnevuse tasumiseks antud tähtajale järgneval päeval, s.o 06.01.2007.a, kuivõrd just sellest kuupäevast alates võis hageja kostjalt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus ei nõustu hageja esindaja poolt esitatuga, mille kohaselt võinuks hageja nõue sissenõutavaks muutuda 2009.a aasta jooksul. Kohus möönab, et 2007.a läbiviidud väärteomenetlus ja 2010.a toimunud kindlustuse vaidluskomisjoni menetlus oleksid kostjale soodsa lahendi korral välistanud hageja nõudeõiguse kostja vastu. Samas leiab kohus, et kohtuväliste menetluste raames saadud lahendite tulemusel oli hageja nõue ikkagi sissenõutav, kuigi väiksemas ulatuses.
8.Arvestades eelnevas otsuse punktis tuvastanud hageja nõude sissenõutavaks muutumise aega, s.o 06.01.2007.a, peab kohus järgnevalt tuvastama hageja nõude aegumise tähtaja. Seoses hageja nõude aegumisele kohalduva seadusesättega nõustub kohus hagejapoolse viitega VÕS § 475 lg-le 1. Nimetatud võlaõigusseaduse säte on kindlustuslepingust tulenevat tehingut silmas pidades erinormiks TsÜS § 146 lg 1 suhtes. Kuivõrd õigusnormide kohaldatavuse konkurentsi korral tuleb lähtuda erinormist, siis ei kuulu kostja poolt osundatud TsÜS § 146 lg 1 antud juhul kohaldamisele. Võttes arvesse, et hageja nõue muutus sissenõutavaks 06.01.2007.a, siis tuleb kooskõlas VÕS § 475 lg-s 1 sätestatuga lugeda aegumistähtaja kulgemise algust alates 31.12.2007.a kell 24.00 ning hageja nõude aegumistähajaks võiks seega pidada 31.12.2010.a kuupäeva.
9.Kuna hageja on 23.01.2013.a kohtule esitatud seisukohas leidnud, et nõude aegumine on selle kulgemise ajal katkenud, siis annab kohus järgnevalt hageja sellekohastele väidetele oma hinnangu. TsÜS § 158 lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama sätte teine lõige täpsustab, et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kohus selgitab, et aegumise katkemine tähendab aegumistähtaja uut algust tervikuna, mille puhul ei arvestata seni kulgenud aegumist. Hageja on 23.01.2013.a menetlusdokumendis seisukohal, et aegumine katkes ja algas uuesti siis, kui kostja esitas kindlustuse vaidluskomisjonile kaebuse hageja poolt 04.06.2010.a tehtud otsuse peale (tl 115). Hageja märgib, et vaidluskomisjonile esitatud kaebus andis signaali, et kostja oli hageja nõudest teadlik, kuid püüdis seda vaidlustada. Hageja lisab, et kindlustuse vaidluskomisjoni menetluse ajal ei saanud aegumise kulg toimuda, kuivõrd hageja ei olnud endiselt teadlik, kelle vastu tagasinõue esitada. Kohus leiab, et hagejapoolsed väited nõude aegumise katkemise kohta, ajahetkel, millal kostja esitas kindlustuse vaidluskomisjonile kaebuse hageja poolt 04.06.2010.a tehtud otsuse peale, on tõendatud. Hageja on tõenditena esitanud 24.06.2010.a kostja poolt koostatud kaebuse ning kindlustuse vaidluskomisjoni poolt 29.06.2010.a edastatud teatise kostja kaebuse menetlusse võtmise kohta (tl 117-120).
2-11-61482 Kohtu hinnangul annab aegumise katkemiseks aluse võlgniku käitumine, mis tema teadmise võlast selgesti esile toob. Olulisust omab seegi, et võlgniku käitumine võla tunnustamisel oleks suunatud võlausaldajale. Kohus asub seisukohale, et kostja poolt 24.06.2010.a koostatud kaebus hageja 04.06.2010.a tehtud otsuse peale on TsÜS § 158 lg 2 mõttes käsitletav hageja nõude tunnustamisena. Kohus juhib poolte tähelepanu asjaolule, et kostjapoolne kaebus oli vaidluskomisjonile esitatud olukorras, kus hageja oli 04.06.2010.a teinud oma otsuse 23.11.2007.a jõustunud väärteomenetluse otsuses tuvastatut järgides. Kohus nõustub hagejaga, et väärteomenetluses tuvastatut eirates tekkinuks olukord, kus ühel liiklusõnnetuse põhjustajal oleks tekkinud nõue alusetult rikastumise sätete alusel. Kuivõrd väärteomenetluse ostus oli kaebuse esitamise ajaks jõustunud, siis oli kostja kaebus suunatud vaid hagejapoolse otsuse muutmiseks ning antud asjaolust võib järeldada kostjapoolse teadlikkuse hageja poolt nõutava võlgnevuse osas. Aegumise katkemise puhul on määravaks kostja teo tegemine 24.06.2010.a (st kaebuse koostamine) ning mitte selle hagejani jõudmine 29.06.2010.a. Sellest lähtuvalt tuleb hageja nõude aegumine lugeda TsÜS § 158 lg 1 alusel katkenuks alates kaebuse koostamisele järgnenud päevast, s.o 25.06.2010.a.
10.Hageja on maksekäsu kiirmenetluses esitanud avalduse 16.12.2011.a. Kohus on hageja nõude menetlemist hagimenetluses jätkanud 16.05.2012.a (tl 16) ja esitatud hagi menetlusse võtnud 08.06.2012.a määrusega (tl 84). TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega tuleb käesoleva tsiviilasja hagi esitatud lugeda 16.12.2011.a seisuga. Arvestades VÕS § 475 lg-s 1 sätestatud aegumise tähtaega ning selle tervikuna kulgema hakkamist 25.06.2010.a, siis jätab kohus kostja aegumisväite rahuldamata.
11.Hageja palub kostjalt LKindlS § 48 lg 2 p 6 (01.07.2006.a redaktsioon) alusel välja mõista 5505 eurot. Nimetatud hageja nõue koosneb hageja poolt hüvitatud liikluskahjust 5464,44 eurost, kannatanule hüvitatud parkimiskulust 16,28 eurost ning pukseerimiskulust 24,28 eurost. Kostja ei ole käesolevas menetluses hageja nõude suurust vaidlustanud. Kohus märgib, et hageja nõue on tõendatud 05.12.2006.a ja 11.12.2006.a otsuste (tl 56 aj 57) ning kindlustuse vaidluskomisjoni 17.09.2010.a jõustunud otsusega (tl 73-77). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 5505 eurot. LkindlS § 48 lg 3 (01.07.2006.a redaktsioon) sätestab, et LkindlS §-s 48 sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Kohtu hinnangul on hageja poolt kantud käsitluskulud põhjendatud ja tõendatud (tl 81). Sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista käsitluskulud summas 193 eurot.
12.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamisel jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.