Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Toomas Talviste
Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
30. august 2013, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-12-50013
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi K.K.i vastu põhivõla ja kõrvalnõuete summas 480.97 eurot ning lisanduva viivise nõudes
Menetlustoiming
Avalduse läbivaatamata jätmine, menetluskulude jaotus ning riigi õigusabi tasu määramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank AS, lepinguline esindaja Marge Sillamaa Kostja K.K.
Jätta läbi vaatamata Swedbank AS hagi K.K.i vastu põhivõla ja kõrvalnõuete summas 480.97 eurot ning lisanduva viivise nõudes.
Menetluskulude jaotus riigilõivu tagastamine
Edasikaebamise kord
ja Jätta menetluskulud hageja kanda. Tagastada Swedbank AS-le tema poolt 28.11.2012 Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 Swedbank, Pärnu Maakohtu viitenumbril 2900072369 tasutud riigilõiv 100 (ükssada) eurot. Riigilõiv tuleb tagastada Swedbank AS arveldusarvele nr 227000000016 Swedbank, selgitusega „Swedbank AS hagis K.K. vastu, tsiviilasi 2-12-50013“. Saata käesolev määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Käesoleva määruse peale võib 15 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
Sisulised asjaolud Pärnu Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagi K.K.i vastu põhivõla ja kõrvalnõuete summas 480.97 eurot ning lisanduva viivise nõudes. 26.08.2013 esitas hageja kohtusse taotluse, millega palub jätta hagi läbi vaatamata ja tagastada hagejale tasutud riigilõiv. Taotluse kohaselt toimetas kohus kostjale hagimaterjalid kätte välisriigi aadressil – x. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1, 2 ja 3 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete alusel, millal võib asja menetleda
Tsiviilasi nr 2-12-50013 Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt. Sama sätte lg 4 kohaselt kohaldatakse TsMS kohtualluvuse kohta sätestatud kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud EL Nõukogu määrusega 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 012, 16.01.2001, lk 1-23) ja määrusega 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ (ELT L 338,23.12.2003, lk 1-29), või muu EL nõukogu määrusega. EL Nõukogu 22.12.2000 määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil – ja kaubandusasjades artikli 2 p 1 kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtusse nende kodakondsusest hoolimata. Sama määruse artikkel 16 p 2 kohaselt võib teine lepinguosaline algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Määruse artikkel 17 p 3 kohaselt võib selle jao sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud tarbija ja teise lepinguosalise vahel, kui mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal ühes liikmesriigis, ning millega on määratud pädevus selle liikmesriigi kohtutele, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi seadustega. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 423 lg 1 p 13 järgi jätab kohus asja läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Hageja leiab, et hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki ning samuti ei ole kohus pädev asja lahendama. Sellest tulenevalt palub hageja jätta hagi läbi vaatamata ja tagastada hagejale tasutud riigilõiv. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hageja avaldus hagi tagasivõtmise kohta on seaduslik ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel. Vastavalt TsMS § 426 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 3 tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Avaldus vastab riigilõivuseaduse § 12 ja § 13 nõuetele ning § 13 lg 2 alusel kehtestatud korra nõuetele. Eeltoodu alusel tuleb tagastada hagejale tema poolt tasutud riigilõiv summas 100 eurot. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.