1.Jätta Osaühingu Aktiva Finants hagi XXX vastu võlgnevuse 191,73 euro ja menetluskulude väljamõistmiseks, rahuldamata. Menetluskulude jaotus.
2.Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja Osaühingu Aktiva Finants kanda. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-post [email protected]) esitades apellatsioonkaebuse 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast ja sellest, kas kaebus esitatakse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasja asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on Osaühingu Aktiva Finants hagi XXX vastu võla nõudes. Hageja poolt 04.06.2013.a. kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ning XXX AS, registrikood XXX, 13.09.2008.a. liitumislepingu nr XXX, mille alusel kohustus XXX AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma. 03.10.2011.a. loovutas XXX AS hagejale nõude kostja vastu põhisummas 302,91 eurot koos õigusega nõuda kostjalt ka kõrvalnõudeid. Hageja palus hagiavalduses kohtul kostjalt välja mõista võlgnevus 302,91 eurot, viivised 302,86 eurot ja menetluskulud ning kulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivised võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
2.Kuivõrd kostja vaidles oma 19.06.2013.a. kohtule esitatud vastuses hageja nõudele vastu, tuues välja asjaolu, et nõude aluseks olev leping on tema poolt üles öeldud, vähendas hageja oma nõuet ja palus kohtul 25.06.2013.a. kohtule esitatud seisukohas kostjalt välja mõista võlgnevus kokku summas 191,73 eurot ja menetluskulud, tuues esile asjaolu, et hageja vähendas nõuet kuni käsitlustasu summani, s.o 3000,00 kroonini ehk 191,73 euroni. Hageja väidete kohaselt oli kostja vastavalt poolte vahel sõlmitud müügilepingule kohustatud olema XXX AS klient 24 kuud pärast lepingu sõlmimist 07.10.2008.a., sest kostja sai XXX AS-lt modemi 0.- krooniga, kuid kostja ütles lepingu üles 2009.a. detsembrikuus. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt käsitlustasu. Hageja esitas kohtule oma nõude tõendamiseks dokumentaalsete tõenditena: teatise nõude loovutamise kohta, 13.09.2008.a. liitumislepingu nr XXX, soodushinnaga müügilepingu, kostjale esitatud arved, teenuste kasutamise üldtingimused, meeldetuletuskirjad, XXX AS vastused kostjale ja nõuete loovutamise lepingu.
3.Kostja vastuväidete kohaselt hagile ei võlgne ta hagejale viimase poolt pakutud teenuste eest, sest hagi aluseks olevad arved on esitatud perioodi eest detsember 2009.a. kuni aprill 2010.a. , kuid kostja ütles hagejale lepingu üles 2009.a. detsembris. Ka ei võlgne ta hagejale käsitlustasu, sest see on ebaproportsionaalselt suur, pealegi olid hageja poolt pakutud teenused halva kvaliteediga, mistõttu kostja lepingu üles ütleski. Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks oma pangakonto väljavõtted, kostja kohta tehtud maksehäirete päringud Krediidiinfost, interneti veebilehtedel avaldatud artiklid XXX AS poolt pakutavast halvast teenusest, portaalis naine24.ee avaldatud kommentaarid XXX AS poolt pakutavate teenuste kohta.
Kohtuotsuse põhjendused.
4.Kohus menetleb käesolevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §-ile 405. TsMS § 444 lõike 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga.
5.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle täpsustuste ning lisadega, kostja vastuväidetega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
6.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ja XXX AS sõlmisid 13.09.2008.a. liitumislepingu ja soodushinnaga müügilepingu nr XXX (t/l 26, 81-84), mille alusel kohustus XXX AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Samuti ei vaidle pooled asjaolude üle, et soodushinnaga müügilepingu kohaselt pidi kostja lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral maksma XXX AS-ile käsitlustasu 3000,00 krooni, s.o 191,73 eurot (t/l 82), ning et XXX AS esitas kostjale arved nr 0816522525, 2000219482, 2000367139, 2000506430 ja 2000651106 (t/l 28-37), millest tulenevad nõuded loovutas XXX AS hagejale, mida tõendavad hageja poolt kohtule esitatud teatis nõude loovutamise kohta (t/l 25) ja nõuete loovutamise leping (t/l 104-113).
7.Kuivõrd eeltooduga on tõendatud, et XXX AS-i ja kostja vahel oli sõlmitud kirjalik liitumisleping ja soodushinnaga müügileping, tekkis kostjal kohustus tasuda talle XXX AS-i poolt esitatud arveid vastavalt VÕS § 8 lõikes 2 sätestatule, mille kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. Leping on aga pooltele täitmiseks kohustuslik vaid juhul kui puuduvad alused, mille tõttu võiks leping olla kehtetu või lõppenud. Käesoleval juhul ütles kostja vastavalt oma 19.06.2013.a. kohtule esitatud vastusele vaidlusaluse lepingu alates detsembrist 2009.a. üles, kuna XXX AS-i poolt osutatud teenus ei olnud kvaliteetne. Hageja võttis oma 25.06.2013.a. kohtule esitatud seisukohas nimetatud faktiväite vastavalt TsMS § 231 lõikes 2 sätestatule omaks, selgitades, et hageja tegi XXX AS-ile päringu seoses lepingu lõpetamisega kostja poolt, ning et XXX AS kinnitas, et lepingu lõpetamine tõepoolest toimus. Seega, kuivõrd kostja ütles XXX AS-iga sõlmitud lepingu alates detsembrist 2009.a. erakorraliselt vastavalt VÕS §-ile 196 üles ja tagastas vastavalt VÕS § 189 lõikele 1 lepingu alusel talle üleantu, s.o modemi, ei olnud kostjal vastavalt VÕS § 195 lõikele 2, mille kohaselt vabastab lepingu ülesütlemine, juhul kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kohustust XXX AS-i poolt esitatud arveid nr 0816522525, 2000219482, 2000367139, 2000506430 ja 2000651106 tasuda, ning kuna perioodil detsember 2009.a. kuni aprill 2010.a. kostjale teenust ei osutatud ei olnud XXX AS-il ka õiguslikku alust eelnimetatud arveid kostjale esitada ega nende tasumist nõuda. Kuivõrd XXX AS-i ja kostja vahel sõlmitud leping on üles öeldud ja kostjale esitatud arved on esitatud perioodi eest pärast lepingu ülesütlemist, puudub alus hagi rahuldamiseks eeltoodud alusel.
8.Kohus on seisukohal, et hagejal ei ole kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite alusel õigus nõuda kostjalt ka käsitlustasu summas 3000,00 krooni e 191,73 euro väljamõistmist, sest vastavalt hageja ja XXX AS-i vahel 03.10.2011.a. sõlmitud nõuete loovutamise lepingu (t/l 104-113) punktile 1.1. loovutas XXX AS hagejale üksnes nõuded, mis on nimetatud lepingu lisaks nr 1 olevas elektroonilises nimekirjas kajastatud nõuete summaga, kusjuures vastavalt viidatud lepingu punktile 1.3. on elektroonilises nimekirjas fikseeritud iga võlgniku kohta järgmised andmed: arve kuupäev, arve number, arve neto summa jne. Tulenevalt eeltoodust on
XXX AS loovutanud hagejale üksnes nõuded, mis tulenevad kostjale esitatud arvetest nr 0816522525, 2000219482, 2000367139, 2000506430 ja 2000651106 (t/l 104), kuid mitte nõuet käsitlustasu summas 3000,00 krooni e 191,73 eurot. Tõendid, mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
9.Juhindudes TsMS § 238 lg 5 sätestatust jätab kohus tõenditena otsuse tegemisel arvestamata kostja pangakonto väljavõtted, kostja kohta tehtud maksehäirete päringud Krediidiinfost, interneti veebilehtedel avaldatud artiklid XXX AS poolt pakutavast halvast teenusest, portaalis naine24.ee avaldatud kommentaarid XXX AS poolt pakutavate teenuste kohta, sest nimetatud tõendid ei tõenda kostja vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid, vaid seda miks ta XXX AS-le lepingu üles ütles. Selle üle, et kostja lepingu üles ütles, vaidlus puudub. Menetluskulude jaotus.
10.TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hinna määramine
11.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ning TsMS § 133 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Tulenevalt asjaolust, et hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista põhivõla 302,91 eurot ja viivised 302,86 eurot, kokku 605,77 eurot, ja tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg, ongi see käesoleva tsiviilasja hinnaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.