Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ulvi Loonurm ja Mare Merimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
26.08.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-28252
Tsiviilasi
R Ki avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.05.2013 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Muruniitja määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja R K (isikukood xxxxxxxxxx, xxxxxxxxx), esindaja Mihkel Leesment
elukoht
Kostja I OÜ Harrival (registrikood 10331206, registrist kustutatud 28.02.2013) Kostja II OÜ Muruniitja (registrikood 11143381, asukoht Mereranna tee 2-84, Viimsi alevik, Viimsi vald, 74001 Harjumaa), esindaja Ramil Pärdi Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 06.05.2013 määrus muuta põhjenduste osas, jättes resolutsiooni muutmata.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
4.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lõige 3). Selgitused
TsMS § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja taotlus
1.24.11.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus R Ki (hageja) hagi OÜ Harrival (kostja I) ja OÜ Muruniitja (kostja II) vastu mõttelise osa omandiõiguse üleandmiseks ja kinnisturaamatu kande kustutamiseks. Harju Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja II kanda. Otsus jõustus Riigikohtu 21.11.2012 otsusega. Apellatsiooni- ja kassatsiooniastme kulud jäid samuti kostja II kanda.
2.04.12.2012 esitas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetluskulud moodustuvad kokku 3088.58 eurot ning koosnevad: riigilõivust 7950 krooni ehk 508.10 eurot ja lepingulise esindaja kuludest 460.16 + 383.47 + 598.20 + 306.77 + 230.08 + 600 + 600 eurot = 2580.48 eurot. Kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Lisatud menetluskulude kandmist tõendavate dokumentide ning õigusabile kulutatud aja ja õigusabitoimingute kirjelduse kohaselt osutasid esindajad hagejale õigusteenust kokku 38,8h ulatuses. Vastavalt hageja ja Priit Palmiste Advokaadibüroo (AB) vahelisele lepingule oli õigusteenuse tunnihinnaks 1800 krooni (koos käibemaksuga). Priit Palmiste AB esindas hagejat hagiavalduse koostamisel (4h). Hageja asemel kohustus õigusteenuse eest tasuma Andres K. Hageja ja OÜ Leesment&Partnerid vahel sõlmitud õigusteenuse osutamise lepingu kohaselt oli õigusteenuse tunnihinnaks kokku lepitud 1000 krooni (63.91 eurot), millele lisandub käibemaks, kokku 1200 kr/h. Hageja asemel kohustus teenuse eest tasuma A.K. Hageja ja AB Amos vahel sõlmitud lepingu kohaselt lepiti kassatsiooniastmes esindamise õigusteenuse tasuks 1000 eurot + käibemaks, kokku 1200 eurot. Arved tasus hageja eest A.K. Hageja kinnitas, et tal puudub võimalus tehtud kulutuste pealt sisendkäibemaksu maha arvestada. Hageja palus hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kanda A.K arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx AS-is SEB Pank.
3.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitas hageja ka tasaarvestusavalduse. Avalduse kohaselt kuulub Harju Maakohtu 24.11.2011 otsuse resolutiivosa punkti 3 järgi kohtuotsus täitmisele üksnes tingimusel, et hageja on tasunud kostjale II kinnistu ostuhinna 2195.72 eurot. Nimetatud kohtuotsus on jõustunud ning selles jättis kohus menetluskulud kostja II kanda. Hagejal on kohtuasjas tekkinud menetluskulud 3088.58 eurot. Käesolevaga tasaarvestab hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 alusel talle kuuluva menetluskulude hüvitamise nõude kostjale II kuuluva ostuhinna tasumise nõudega. Kostja II vastuväited
4.28.01.2013 esitas kostja II hageja avaldusele vastuväite, mille kohaselt on avaldus põhjendamatu ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Hageja avaldus ei ole selge. Hageja on palunud välja mõista õigusabikuludena 2580.48 eurot, samas on hageja lisanud taotlusele arveid kogusummas 3492.06 eurot. Hageja nõue läheb vastuollu Vabariigi Valitsuse (VV) määrusega lepingulise esindaja kulude piirmäärade kohta, kuna nõuetelt hinnaga kuni 50 000 krooni (3195.58 eurot) on maksimaalseks
väljamõistetavaks kuluks 25 000 krooni (1597.79 eurot), hageja nõue ületab eeltoodut ligi 1000 euroga. Asjakohaseks ei saa pidada kulutusi, milliste eest on esitatud arve kolmandale isikule, see on A.Kle ja AB Amos OÜ-le. Analüüsides avalduses nimetatud tegevusi, milliste eest hageja hüvitist taotleb, ilmneb, et need ei ole vastavuses esitatud arvetega, samuti ei ole selge nende tegevuste põhjendatus, vajalikkus ja seos käesoleva kohtuasjaga.
5.Hageja menetluskulude kohta esimese astme kohtus märkis kostja II järgmist. Avalduse järgi on hageja esindaja mais ja juunis 2010 kulutanud 4h hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamisele. Ei saa pidada põhjendatuks hagi tagamise avaldusele tehtud kulutuste hüvitamist, kuivõrd kohus ei ole avaldust rahuldanud. Arvelt ei ole võimalik eristada, kui palju kulutatud ajast läks hagi koostamisele ja kui palju hagi tagamise avalduse koostamisele, seetõttu tuleb kogu kulu lugeda hüvitamisele mittekuuluvaks. Arve nr 25 (01.06.2010) on esitatud A.Kle, kes ei ole menetlusosaliseks, mistõttu puudub õiguslik alus selle arve alusel tasutu hüvitamiseks. 26.01.2011 päring kohtule kohtuasja hetkeseisu kohta ei olnud põhjendatud, lisaks ei saanud sellele kuluda pool tundi. Telefonikõne võtmiseks ja vastuse saamiseks kulub maksimaalselt 5min. 14.02.2011 kostja II vastuse läbitöötamiseks ja kohtuistungiks ettevalmistumiseks on märgitud ajakuluks 1h ilma kummalegi tegevusele kulunud aega eristamata, seega ei ole võimalik hinnata toimingutele kulunud aja põhjendatust ning selles osas tuleb taotlus jätta rahuldamata. Eeltoodud põhjendusel tuleb taotlus jätta rahuldamata ka 15.02.2011 esindamiseks kohtuistungil ja päringu saatmiseks kulunud aja 2h osas ning 16.02.2011 päringute tegemisele kulunud aja 0,8h osas. Kostja I kontaktandmed on hageja ise märkinud juba hagisse, seega ei olnud selleks vaja eraldi päringut enam teha. Tegevustele kulunud aega ei ole võimalik eristada ka 18.02.2011 kostja I e-postiaadressi väljaselgitamiseks ja IT-spetsialistile küsimuste esitamiseks kulunud aja 0,5h osas, seega tuleb taotlus jätta selles osas rahuldamata. Kostja hinnangul kulub e-postiserveri tuvastamiseks paar minutit ning arusaamatuks jääb, kes oli viidatud spetsialist, milliseid küsimusi talle esitati ning kuidas seostub see tegevus käesoleva kohtuasjaga. Põhjendamatu ja arusaamatu on 25.02.2011 tõendite kogumise taotluse koostamise alustamiseks kulutatud 1,5h – toimikus sellist taotlust ei ole. Rahuldamata tuleb jätta taotlus 01.03.2011 suhtluseks kohtutäituri bürooga ja nõupidamiseks kliendiga kulutatud 1h osas, kuivõrd ei ole võimalik eristada kummagi tegevuse jaoks kulunud aega. Tegevus on täielikult põhjendamata ka seetõttu, et hageja selgitusest ei ole võimalik aru saada, millise kohtutäituri bürooga suheldi, kellega suheldi, mis teemal ja mil viisil toimus suhtlus. 02.03.2011 tõendite kogumise taotluse täiendamiseks kulunud 1h osas on taotlus samuti põhjendamatu. 03.03.2011 nõupidamiseks kliendiga kulunud 1h ja 04.03.2011 kulunud 0,5h osas on taotlus põhjendamatu, kuna ei ole võimalik aru saada, mida arutati ning kas ja mil viisil selline nõupidamine seostus käesoleva kohtuasjaga. Puudub selgitus, miks peab esindaja oma kliendiga kohtuma mitmel päeval järjest. 07.03.2011 tõendite kogumise taotluse viimistlemiseks kulutatud 0,5h on põhjendamatu. Jääb arusaamatuks, mis tähendab taotluse viimistlemine ning taotlust, mille koostamisele võis kuluda eelnevat arvesse võttes 3h, toimikus ei ole. 07.03.2011 taotluste väljasaatmiseks kohtule, tagaseljaotsuse jõustumise täpsustamiseks ja kohtule kostja I kontaktandmete edastamiseks kulunud 1h osas tuleb jätta taotlus rahuldamata, sest ei ole võimalik hinnata konkreetsele toimingule kulunud aega. Tegevuste sisu arvestades on ajakulu ka ülepaisutatud – kõik tegevused kokku võiks võtta maksimaalselt aega 15min. Kokku on hageja esindaja ajavahemikus 26.01.2011 – 07.03.2011 taotluse kohaselt osutanud õigusabi 11,3h. Ühtegi arvet, milles sellises mahus tööd kajastuksid, hageja esitanud ei ole. Hageja on taotluse lisana esitanud arve nr 313 (21.03.2011), mille
kohaselt on hagejale esitatud esindaja poolt arve 7,8 töötunni eest. Arvelt ei ole aga võimalik aru saada, milliste konkreetsete tööde eest see esitatud on. Seega tuleb õigusabikulu väljamõistmise taotlus ajavahemikus 26.01.2011 – 07.03.2011 osutatud teenuste eest jätta igal juhul rahuldamata. 28.03.2011 menetluskulude nimekirja koostamiseks ja esitamiseks kulutatud 1h on põhjendamatu, kuna hagi esitamise ajal kehtinud TsMS-i kohaselt määrati menetluskulud kindlaks peale seda, kui kohtuasi on lõppenud. Mingisugust vajadust taolise nimekirja koostamiseks ei olnud. Tegevuseks kulutatud aeg on samuti ülepaisutatud. Reaalselt võiks kuluda 15min. 20.04.2011 epäringu saatmiseks kohtusse kulutatud 0,2h on põhjendamatu kulu, taoliseks tegevuseks ei olnud mingit vajadust ega põhjendust. Kui hagejal oli soov teada saada, mis seisus on menetlus, ei saa seda pidada selliseks põhjendatud kuluks, mille eest peaks kokkuvõttes tasuma kostja.
6.Hageja menetluskulude kohta ringkonnakohtus märkis kostja II järgmist. 24.01.2012 maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsiks ning vastuse koostamiseks kulutatud 2,5h on ülepaisutatud. Taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna ei ole võimalik eristada tegevustele kulunud aega. 15.03.2012 istungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks kulunud 3h on liialdatud. Taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna ei ole võimalik eristada tegevustele kulunud aega. Ühtegi dokumenti, mis üheselt tõendaks eelnevalt nimetatud tegevusi ja nendeks kulutatud aega, hageja esitanud ei ole. 31.01.2012 esitatud arve ei lähe kokku taotluses esitatud andmetega.
7.Hageja menetluskulude kohta Riigikohtus märkis kostja II järgmist. 11.04.2012 analüüsi kootamiseks ja nõupidamiseks kliendiga kulunud 3h ei ole põhjendatud. Analüüsi eesmärk jääb arusaamatuks. Segaseks jääb ka nõupidamise sisu. Kassatsioonimenetluses ei saa esitada uusi tõendeid ega asjaolusid, samuti ei hinda Riigikohus tõendeid. Riigikohus hindab menetlusnormide järgimist ja materiaalõiguse õiguspärast kohaldamist. Ükskõik kummast aspektist lähtudes puudus vajadus nõupidamiseks kliendiga. 20.04.2012 kompromissiettepaneku koostamiseks ja väljasaatmiseks kulunud 1h on liialdatud, kostja hinnangul on mõistlik ajakulu 15min. Õigusabi eest kassatsioonimenetluses on taotlusele lisatud 2 arvet AB Amos OÜ-lt kokku summas 1000 eurot + km. Kostja hinnangul ei ole nendest võimalik aru saada, kui palju reaalselt õigusabi osutamisele aega kulutati. Samuti ei ole võimalik siduda arvet taotluses olevate toimingutega. Taotluse kohaselt osutati kassatsioonimenetlusega seotud toiminguid, välja arvatud kassatsioonkaebuse koostamine, hiljemalt 20.04.2012. Käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lõike 1 järgi tuleb arve esitada 7 kalendripäeva jooksul, kuid esimene arve advokaadibüroo poolt esitati alles 07.05.2012, seega vähemalt 10 päeva seaduses sätestatud tähtajast hiljem. Arve selgituseks on märgitud asjaolude analüüs, kassatsioonkaebuse koostamine, Riigikohtule edastamine. Käesoleval juhul on ilmselge, et advokaadibüroo ei ole teostanud taotluses märgitud kuni 20.04.2012 teostatud toiminguid kassatsioonimenetluses. Isegi, kui need toimingud tehti, ei teinud neid vandeadvokaat. Kostja seisukohta toetab ka taotlusele lisatud Leesment&Partnerid OÜ poolt 28.05.2012 väljastatud arve AB Amos OÜ-le summas 360 eurot. Arvestades, et kassatsioonimenetluses võib esindajaks olla üksnes vandeadvokaat, ei ole põhjendatud kõnealuste toimingute eest makstu jätmine kostja kanda. Teise arve kassatsioonimenetluses esitas AB Amos OÜ hagejale 01.06.2012, selgituseks on samuti märgitud asjaolude analüüs, kassatsioonkaebuse koostamine, Riigikohtule edastamine. Seega on sama selgitus mõlemal advokaadibüroo poolt esitatud arvel. Kostja II hinnangul on teine arve põhjendamatu, kuna samade teenuste eest on hagejale juba varem arve esitatud.
8.Kostja II ei nõustunud ka tasaarvestusavaldusega, leides, et tasaarvestuse teostamiseks puudub õiguslik alus. Esimese astme kohtu määrus
9.06.05.2013 määrusega rahuldas Harju Maakohus hageja avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt II hageja kasuks välja menetluskulud 2105.89 eurot. Kohus tasaarvestas hageja ja kostja II tsiviilasjaga nr 2-10-28252 seotud vastastikused kohustused ning kohustas hagejat tasaarvestuse tagajärjel tasuma kostjale II 89.93 eurot.
10.Kohus leidis, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt ning see vastab TsMS § 174 lõigete 3 ja 6 nõuetele.
11.Hageja palub kostjalt II välja mõista menetluskulud seoses riigilõivu ja esindajatasuga kokku summas 3088.58 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu hagiavalduselt 7590 krooni, mis on 508.10 eurot (t I kd lk 25). Seega on hageja tõendanud riigilõivu tasumist 508.10 euro ulatuses, mistõttu tuleb kostjal II see hagejale hüvitada.
12.Kostja II on esitanud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite, et osa arvetest on väljastatud kolmanda isiku, mitte hageja nimele. Tulenevalt TsMS § 174 lõikest 4 ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Käesoleval juhul on hageja eest menetluskulud kandnud vähemalt osaliselt kolmandad isikud, mistõttu on hageja esindaja väljastanud ka vastavad arved kolmanda isiku nimele. Kõnealustest arvetest on tuvastatav, et need on esitatud seoses hagejale õigusabiteenuse osutamisega, mistõttu tulenevalt TsMS § 174 lõikest 4 on hagejal õigus taotleda nende hüvitamist.
13.Hageja esindaja kinnitusel on tal käesoleva tsiviilasja menetlusega seoses kulunud kokku 38,8 töötundi ning hageja taotleb lepingulise esindaja tasu väljamõistmist 2580.48 euro ulatuses.
14.I astme menetluses on hageja esindaja töötundide arv 21,3. Kohus leidis, et sellest on põhjendamatu 0,7h, mis on kulunud kohtule päringute tegemisele, kuna kohus informeerib vajaduse korral menetlusosalisi ise. Samuti on põhjendamatu taotluse väljastamisele ja tagaseljaotsuse jõustumise täpsustamisele kulunud 1h, kuna tegemist on toimingutega, milleks piisab mõistlikult võttes mõnest minutist. Seega luges kohus taotluse väljastamisele ja tagaseljaotsuse jõustumise täpsustamisele kulunud põhjendatud kuluks 0,1h. Teisi hageja esindaja nimetatud toiminguid ja nende ajalist mahtu pidas kohus põhjendatuks, kuna need vastavad tsiviilasja mahule ja keerukusele. Seoses kostja II vastuväitega, et hagi tagamisele kulunud aeg ei ole põhjendatud, kuna kohus jättis hagi tagamise avalduse rahuldamata, märkis kohus, et asjaolu, et kohus mõne menetlusosalise taotlustest rahuldamata jätab, ei tähenda, et tegemist oleks põhjendamatu ajalise kuluga. Kostja II on esitanud ka vastuväite, et hageja esindajal ei olnud alust kostjaga I seotud toimingute tegemiseks, kuid kohus leidis, et hageja esindajal on õigus oma kliendi huvide igakülgseks kaitseks kõikvõimalikke andmeid ja tõendeid koguda. Samuti on põhjendatud tõendite kogumise avaldusele kulunud aeg, kuna nähtuvalt tsiviilasja materjalidest on tegemist pika ja põhjaliku menetlusdokumendiga (t I kd lk 84 – 89). Kokku luges kohus I astme menetluses põhjendatud esindaja kuluks 20,5h, mis vastab 1310.15 eurole.
15.II astmes on hageja esindajal kulunud 5,5h, mis koosnesid I astme kohtuotsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsist ning vastuse koostamisest, samuti istungiks valmistumisest ja sellel osalemisest. Kohus leidis, et nimetatud ajaline maht on põhjendatud, kuna kostja II on esitanud 7-leheküljelise apellatsioonkaebuse (t II kd lk
2 – 8), millele hageja on esitanud 3-leheküljelise vastuse (t II kd lk 23 – 25), samuti on apellatsiooniastmes toimunud istung, millel hageja esindaja osales (t II kd lk 34 – 36).
16.Kassatsioonimenetluses on hageja esindajal kulunud 11h, mis koosnes 3,5h ulatuses ringkonnakohtu otsuse analüüsist, 1h ulatuses kompromissiettepanekuga seotud toimingutest ning 3,5h kulus kassatsioonkaebuse koostamiseks ning 3h ulatuses analüüsi kokkuvõtte koostamiseks ja nõupidamiseks kliendiga. Kohus leidis, et põhjendatud ei ole kulud 3h ulatuses analüüsile, kokkuvõtte koostamisele ja kliendiga nõupidamisele, kuna kassatsiooniastmes ei ole võimalik esitada täiendavaid tõendeid, mille väljaselgitamiseks võiks kliendiga konsulteerimine vajalik olla. Samuti on Riigikohtu praktikas asutud seisukohale, et apellatsiooniastmes ei saa reeglina olla vajalikud ja põhjendatud menetluskulud suuremad kui esimese astme kohtus (30.11.2010 otsust nr 3-3-1-63-10). Analoogselt apellatsiooniastmega ei saa reeglina ka kassatsiooniastme õigusabikulud olla suuremad kui apellatsiooniastmes (09.02.2011 otsust nr 3-3-1-90-10). Nimetatud põhimõtted on kohaldatavad ka käesolevas asjas. Kuna apellatsiooniastmes oli hageja esindaja ajakuluks 5,5h, siis leidis kohus, et käesolevas asjas ei esine erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid kassatsiooniastmes suuremat ajakulu kui 5,5h.
17.Kolme kohtuastme peale vähendas kohus hageja esindaja töötundide mahtu seega kokku 6,3h võrra ja luges põhjendatuks töötunnid 32,5h ulatuses. Hageja esindaja töötunni hind hagiavalduse koostamisel 4h ulatuses oli 1800 krooni/h + km ning hilisemas menetluses 1000 krooni/h + km, mis on kohtu hinnangul mõistlik. Kokku luges kohus põhjendatuks hageja esindaja kulud summas (460.16 + 1821.43) 2281.59 eurot.
18.Käesoleva tsiviilasja menetluses oli hagihinnaks 34 355.57 krooni, see on 2195.72 eurot. TsMS § 175 lõike 4 kohaselt kehtestab VV lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi esitamise ajal 15.06.2010 kehtinud VV 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt oli tsiviilasjas, mille hagihind on kuni 50 000 krooni, maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja kulu 25 000 krooni, mis on 1597.79 eurot. Tulenevalt nimetatud sättest ei saa hageja nõuda kulutusi enam kui 1597.79 euro ulatuses. Lähtuvalt eeltoodust vähendas kohus hageja esindaja menetluskulusid piirmäärani 1597.79 eurot, mistõttu kostjalt II kuuluvad hageja kasuks väljamõistmisele esindajatasud kokku 1597.79 eurot.
19.Hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks tuleb osaliselt rahuldada ning kokku tuleb kostjal II hagejale hüvitada menetluskulusid 2105.89 euro ulatuses, millest 1597.79 eurot on esindajatasu ja 508.10 eurot riigilõivule kulunud summa.
20.Järgnevalt analüüsis kohus hageja taotlust tasaarveldamise kohaldamiseks. Nähtuvalt Harju Maakohtu 24.11.2011 otsusest kuulub otsus täitmisele üksnes tingimusel, et hageja on tasunud kostjale II kinnistu ostuhinna 2195.72 eurot. Seega on tuvastatud hageja kohustus tasuda kostjale II 2195.72 eurot. Nähtuvalt käesolevast kohtulahendist on tuvastatud kostja II kohustus tasuda hagejale 2105.89 eurot.
21.Lähtudes TsMS § 445 lõikest 1 ja § 463 lõikest 2 ning kiire ja otstarbeka menetluse huvides määras kohus tasaarvestada hageja ja kostja II vastastikused tsiviilasjaga nr 210-28252 seotud nõuded. Tasaarvestuse tagajärjel jääb hagejale kohustus tasuda kostjale II (2195.72 - 2105.89) 89.83 eurot. Määruskaebus
22.21.05.2013 esitatud määruskaebuses palus kostja II tühistada maakohtu määrus osas, millega avaldus rahuldati ja teha uus määrus, millega jätta hageja avaldus täies ulatuses rahuldamata.
23.Kaebuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud määruses eksitud kehtiva õiguse vastu, mistõttu kuulub see vaidlustatud osas tühistamisele. Ekslik on kohtu järeldus, et hageja esitatud arvetest on tuvastatav, vaatamata selle, et need on adresseeritud ja tasutud kolmandate isikute poolt, et need on esitatud seoses hagejale õigusteenuse osutamisega. Tõepoolest ei oma tähtsust see, kas õigusabi arved tasus hageja isiklikult või keegi kolmas isik. Küll aga selleks, et taotleda kulude hüvitamist kostjalt, peab hageja tõendama, et tegemist on talle tekkinud kuludega. Kui arve ei ole esitatud hagejale, ei ole mingit alust väita, et tegemist oleks hageja kuluga. Kolmandal isikul on iseenesest õigus osta õigusabi, aga kui tegemist ei ole menetlusosalisega, kelle kasuks on menetluskulud välja mõistetud, siis ei kuulu tema poolt tehtud kulutused hüvitamisele.
24.Kostja II ei nõustunud ka kohtu seisukohaga, et see, kui kohus jätab mõne menetlusosalise taotlustest rahuldamata, ei tähenda kohe, et selle taotluse koostamiseks kulunud aeg tuleks lugeda põhjendamatuks. Kostja II hinnangul tuleb seda just selliselt käsitleda, sest seadus sätestab üheselt, et hüvitamisele kuuluvad üksnes põhjendatud ja vajalikud kulud. Alusetute taotluste tegemist ei saa kuidagi pidada põhjendatud või vajalikuks tegevuseks.
25.Kostja II ei nõustunud kohtu järeldusega, et tasu kostja I kontaktandmete äriregistrist väljatrüki eest on põhjendatud. Kostja rõhutas veelkord, et hüvitist saab küsida üksnes põhjendatud kulude eest, kuid praegusel juhul on hageja küsinud tasu andmete päringu eest, mis olid tal juba eelnevalt olemas (kostja I kontaktandmed olid juba hagiavalduses märgitud).
26.Kohtu seisukoht, et hagiavalduse koostamisel makstud tasu 1800 kr/h on mõistlik ja põhjendatud, läheb vastuollu Riigikohtu arvamusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium analüüsis kohtulahendis nr 3-1-1-66-12 menetluskulude hüvitamise küsimust ja leidis, et süüdistatava kaitsja poolt osutatud õigusabile kulutatud aeg on küll põhjendatud, kuid tasutud kaitsjatasu täielik hüvitamine ei ole põhjendatud. Kohus leidis, et mõistlikuks kaitsjatasuks tuleb pidada 110 eurot/h + km. Käesoleval juhul on hageja esindaja tunnitasu u 115 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades seda, et üldjuhul on kriminaalmenetluse tulemus isiku jaoks märksa suurema kaaluga kui tsiviilmenetluses tehtud otsus, siis ei ole mingil juhul põhjendatud suurema tunnitasu väljamõistmine. Vastustaja seisukoht
27.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Edasine menetluse käik
28.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
29.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited annavad aluse maakohtu määruse põhjenduste osaliseks muutmiseks, kuid lahendi resolutsiooni muutmiseks alused puuduvad. Kaebuse lahendamisel lähtub kolleegium
TsMS §-st 659 ja § 651 lõikest 1 ning kontrollib esimese astme lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
30.Esmalt nõustub kolleegium kaebaja väidetega selle kohta, et hagi tagamise taotluse koostamisele tehtud kulutusi ei saa käesolevas menetluses lugeda vajalike ja põhjendatud kulude hulka. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et kui kohus jätab mõne menetlusosalise taotluse rahuldamata, ei tähenda see koheselt, et selle koostamiseks kulunud aega saaks käsitleda põhjendamatu ajakuluna TsMS § 175 lõike 1 mõttes. Iga konkreetse kulu põhjendatust ja vajalikkust tuleb kaaluda konkreetse kohtuasja kontekstis. Käesolevas asjas on vaidluse all maakohtu poolt rahuldamata jäetud hagi tagamise taotluse koostamisele kulunud aeg. Kuigi taotlus oli esitatud hagiavalduse koosseisus (t I kd lk 4), on hageja tolleaegne esindaja pidanud vajalikuks selle koostamise kulule arvel nr 25 (t II kd lk 57) eraldi viidata. Hagi tagamise taotluse esitamine ei ole seadusest tulenev hageja kohustus (erinevalt näiteks oma väidete tõendamise kohustuse täitmiseks tõendite kogumise taotluse koostamisest ja esitamisest). Käesolevas asjas osutusid vastavalt maakohtu määrusele 16.06.2010 (t I kd lk 31) hagi tagamise taotlusega seotud kulud põhjendamatuteks, sest sellise taotluse tegemiseks puudus vajadus. Arvestades hagi tagamise taotluse sisu ja võrreldes selle mahtu 15.06.2010 menetlusdokumendi üldmahuga, asub kolleegium seisukohale, et arvel nr 25 näidatud kulust tuleb lugeda põhjendamatuks ajakuluks 0,5h. Selles osas on määruskaebus põhjendatud ja hageja esindaja lõplikuks põhjendatud ajakuluks I astmes on 20h. Samas ei muuda 0,5h võrra põhjendatud ajakulu vähendamine kostjalt II väljamõistetava menetluskulu suurust, sest maakohus on esindaja tasu oluliselt vähendanud VV määruse nr 137 alusel. Maakohus luges põhjendatud esindaja tasuks kõigis kohtuastmetes 32,5 töötunni eest 2281.59 eurot. Seega 32h eest oleks tasu suuruseks 2246.49 eurot, kuid viidatud VV määrus piirab väljamõistetavat summat 1597.79 euroga.
31.Ülejäänud osas ei ole määruskaebuse väited põhjendatud. Arvelt nr 25 (t II kd lk 57) nähtub üheselt, et see esitati A.Kle kui maksjale käesolevas tsiviilasjas hagejale R.Kile osutatud õigusabi eest. Kaebuse esitaja vastupidine seisukoht on meelevaldne. Vastuseks kaebusele on hageja esitanud ka Priit Palmiste AB OÜ-ga 23.05.2010 sõlmitud kliendilepingu, mille sisu kinnitab hageja väiteid (t II kd lk 143-144). Menetluses oli tekkinud probleem kostjale I tagaseljaotsuse kättetoimetamisega. Seega oli põhjendatud hageja poolt kostja I kontaktandmete kontrollimiseks äriregistrile vastava järelepärimise saatmine. Priit Palmiste AB OÜ-le makstud tasu suuruseks oli vastavalt arvele nr 25 ja kliendilepingule 1500 krooni (95.88 eurot) 1 tunni eest, millele lisandus käibemaks. Seega oli tegemist mõistliku tasuga ka vastavalt kaebuse esitaja poolt viidatud Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-66-12. Kaebaja on ise kaebuses esile toonud, et viidatud lahendis pidas kõrgema astme kohus mõistlikuks kaitsja tasu suuruseks 110 eurot/h + käibemaks.
Ulvi Loonurm
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.