Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

üldtingimuste punktile 10.5 põhjendatud ja mõistlikus ulatuses. Kostjad nõustuvad hüvitama hagejale viimase poolt makstud vahendustasu 2 % ulatuses sõiduki müügiväärtusest. Kostjad esitavad m.h hagejale tasaarvestusavalduse ja paluvad tasaarvestada hageja nõude vähemalt 4 884,73 euro ulatuses. Kostjad paluvad kohtul tuvastada, et seoses tasaarvestusega ei eksisteeri hagejal hagiavalduses nimetatud (arvestades kostjate vastuse seisukohti) rahalisi nõudeid kostjate vastu. Kostjad paluvad hagi jätta täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:

Kohtu hinnangul on esitatud hagi lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingutest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Kohus on tuvastanud ning poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja 1 sõlmisid: 30.10.2007 liisingulepingu nr XXX (tl 8); 08.02.2008 liisingulepingu nr XXX (tl 39); 17.04.2008 liisingulepingu nr XXX(tl 52) ning 06.06.2008 liisingulepingu nr XXX (tl 64). Liisinguvõtja sai vara otsese valduse vastuvõtu-üleandmise akti alusel: sõiduauto Nissan Pathfinder 2,5 30.10.2007 (tl 9); sõiduauto Mercedes-Bens E320 CDI Avanrgarde 09.02.2008 (tl 40); sõiduauto Peugeot Boxer FT 330 2,2 HDI 02.05.2008 (tl 53); Peugeot Partner XT 1,6 13.06.2008 (tl 65). VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kohus on tuvastanud ja poolte vahel puudub vaidlus, et kostja 2 sõlmis hagejaga liisingulepingutest: nr XXX (käenduse maksimumsumma 39 625,22 eurot, tl 21), nr XXX (käenduse maksimumsumma 33 115,02 eurot, tl 41), nr XXX (käenduse maksimumsumma 24 435,78 eurot, tl 54) ning nr XXX (käenduse maksimumsumma 12 644,72 eurot, tl 66) tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingud. Kostja 2 võttis endale käenduslepingute alusel kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga lepingutest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohane ja täielik täitmine. Hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud liisingulepingutele kohalduvad üldtingimused, mille p 4.1 kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma liisinguandjale osamakseid, intressimakseid ja lepingutasu vastavalt liisingulepingu lisaks olevale maksegraafikule. Lepingu p 5.1 kohaselt kohustus liisinguvõtja sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu (tl 10-20). Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostja 1 rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata põhiosa- ja intressimaksed ning kindlustusmaksed. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise eest on sätestatud VÕS §-s 101. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist kestvuslepinguga. Liisingulepingu kui kestvuslepingu ülesütlemisele kohaldub üldiselt VÕS § 195 ning ülesütlemisavalduse tegemisele ei ole erisätteid ka liisingulepingut reguleerivates VÕS §-des 361-367. VÕS § 195 lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Ülesütlemine on kujundusõigus, mis on teostatav ühepoolse tahteavaldusega, kui ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud. VÕS § 196 lg 1 alusel võib kestvuslepingu

kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).VÕS § 196 lg 2 kohaselt juhul, kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. VÕS § 196 lg 3 kohaselt võib ülesütlemiseks õigustatud isik lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt saatis hageja kostjatele 16.12.2010 lepingute ülesütlemise teatise koos teabelehega, tuginedes lepingu üldtingimuste punktile 10.1 luges hageja lepingud erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles öelduks 14 päeva möödumisel ülesütlemisavalduse kostjate poolt kättesaamisest alates (tl 22-26). Kohus asub seisukohale, et antud juhul on täidetud nii liisingulepingute ülesütlemise formaalsed tingimused kui ka ülesütlemise materiaalsed eeldused. Kostjad said liisingulepingute ülesütlemisavalduse kätte 23.12.2010, seega eeltoodust tulenevalt loeb kohus liisingulepingud ülesöelduks alates 06.01.2011. Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Vastavalt VÕS § 367 lg 3, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja 01.06.2013 esitatud hagiavalduses palus kostjalt välja mõista vara tagastamisteenusega seotud kulud. Kohtule on tõendina esitatud arved, millel kajastub vaidlusaluste varade tagastusteenus (tl 31, tl 47, tl 59, tl 71). Kostja on esitanud vastuväited tagastusteenuse põhjendatuse kohta. Kostjad selgitavad, et XXXOÜ ei ole hagejale tagastusteenust osutanud ja kostjad ei ole vastutavad hageja kulutuste eest nimetatud äriühingule. Liisinguvõtja esindajad lasid enne sõidukite tagastamist need pesta ja puhastada ning seejärel toimetasid sõidukid hageja volitatud esindaja poolt nimetatud territooriumile. Ka sõidukite üleandmise-vastuvõtmise juures XXXOÜ esindajaid ei viibinud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja 15.05.2013 esitatud nõude täpsustuses vara tagastusteenuse eest kantud kulunõuet esitanud, seega ei ole tegemist vaidlusaluse asjaoluga. Hageja palub kostjalt välja mõista vara realiseerimisega seotud kulud. Kostjad ei eita, et kostjatel on kohustus hüvitada hagejale vastavad kulud, kuid seda vaid vastavalt üldtingimuste punktile 10.5 põhjendatud ja mõistlikus ulatuses. Kostjad nõustuvad hüvitama hagejale vahendustasu 2 % ulatuses sõiduki müügiväärtusest. Kohus on seisukohal, et vara realiseerimisel on vahendustasu õigustatud kuluks. Hageja on krediidiasutusena õigustatud liisinguesemete võõrandamiseks tegema koostööd vastavate teenusepakkujatega. Sõidukite müügi vahendustasu on iseenesest põhjendatud kululiik. Hageja on esitanud tõendid vastavate kulude kohta (tl 34, tl 49, tl 61, tl 73). Samas ei tähenda see, et liisinguandja ei peaks vaidluse korral põhjendama, miks just sellises suuruses müügi vahendusteenuse tasu vajalikuks ja põhjendatuks osutus. Liisinguandjale saab hüvitamisele kuuluda kulu vaid sellises suuruses, mida saab põhjendatuks pidada. Hageja poolt antud selgitustest nähtuvalt kujunes antud juhul vahendustasu müügihinnalt. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on Nissan Pathfinder 2,5 vahendustasu suuruseks 594,75 eurot s.o 3,9 % (tl 34), Mercedes-Bens E320 CDI Avanrgarde vahendustasu suuruseks 422,50 eurot s.o 3,25% (tl 49), Peugeot Boxer FT 330 2,2 HDI

vahendustasu suuruseks koos kütusekuluga 494 eurot s.o 3,25% (tl 61) ja Peugeot Partner XT 1,6 vahendustasu suuruseks 319,56 eurot s.o 4,93% (tl 73). Lisaks on kostja esitanud kohtule tõendi, millelt nähtub võrdlusena XXXAS-i, XXXAS, XXX OÜ, XXX AS, XXX AS ja OÜ XXX komisjonimüügi hinnakirja autode komisjonimüügi korral (I kd tl 197-200, II kd tl 6-7, II kd tl 12-13). Tasu suuruseks on esimesel viiel juhul märgitud 7%, XXX OÜ ja XXX miinimumtasu suuruseks on 480 eurot ning XXXAS-il 1150 eurot. OÜ XXXkomisjonitasu suuruseks on 5% müügihinnast ja miinimumtasu 500 eurot ( II kd tl 8-9). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt jääb vara vahendustasu määr vahemikku 3,25% kuni 4,93%, mis on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Lisaks märgib kohus, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt kohustusid kostjad esitama oma vastuväidete tõendamiseks tõendeid, tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kostjad kohtule tõendeid esitanud ei ole. VÕS § 197 lg 1 kohaselt juhul, kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud hagejale 12.07.2013 tasaarvestusavalduse, tulenevalt hageja ja kostja vahel 16.08.2008 sõlmitud liisinguleping nr XXX minilaadur CASE 430 võõrandamisest laekunud müügikasumist summas 4884,73 eurot (tl 96-100). Kohus on seisukohal, et antud juhul on VÕS § 197 lg 1 kohaselt tegemist samaliigiliste nõuetega, nõue on muutunud sissenõutavaks ning esitatud on VÕS § 198 kohane tasaarvestusavaldus. Hageja on nimetatud summa ulatuses aktsepteerinud kostja tasaarvestamisnõuet ning vähendanud 15.05.2013 nõude suurust. Seega puudub poolte vahel vaidlus tasaarvestuse toimumise ja tasaarvestatavate summade suuruse osas. Lähtudes 15.05.2013 esitatud nõude täpsustusest ning tsiviilasja esitatud tõenditest on kohus tuvastanud, et liisinguvõtja poolt on hagejale tasumata: • liisinguleping nr XXX Nissan Pathfinder 2,5 - tähtajaks tasumata osamaksed 1359,33eurot (tl 27-29); intressimaksed 122,51 eurot (tl 27-29); osamaksetelt arvestatud viivis 218,29 eurot (tl 27-29); kindlustusmaksed 337,96 eurot (tl 27-30); vara müügiprotsessis täiendavad kulud 594,75 eurot (tl 34). Vara võõrandati hinnaga 15 250 eurot (km-ta, tl 32-33). Vara tagastati hagejale 18.02.2013, tagastamise hetkel vara hindamist ei toimunud (tl 93-94). Kostjad tellisid ise vaidlusaluse sõiduki hindamisakti 08.02.2011 (tl 95). Poolte vahel oli vaidlus Nissan Pathfinder 2,5 turuväärtuse üle, mistõttu esitas hageja kohtule TsMS § 293 lg 1 alusel taotluse ekspertiisi määramiseks. 22.04.2013 kohtumäärusega määras kohus TsMS § 295 lg 1 alusel Nissan Pathfinder 2,5 turuväärtuse kindlakstegemiseks ekspertiisi. Ekspertiisi läbiviimise tegi kohus ülesandeks riiklikult tunnustatud eksperdile Rein X. Kohus on 03.05.2013 koostatud ekspertiisiakti nr 13-161 alusel tuvastanud, et vaidlusaluse vara väärtus oli hagejale üleandmise ajal 19 000 eurot km-ga (maksumäär 20%), s.o 15 833,33 eurot km-ta (tl 168-172). Kuivõrd ekspertiisiaktis vara väärtuseks nimetatud summa kattis täielikult ära hagejale tasumata arvete võlgnevuse summas 2038,09 eurot ja ülesütlemisest tekkinud lisakulude võlgnevuse summas 594,75 eurot ning osaliselt, summas (15833,33(2038,09+594,75)) 13200,49 eurot, liisingueseme jääkmaksumuse, mis oli 15247,56 eurot km-ta, on kostjal kohustus hagejale hüvitada (15247,56–13200,49) 2047,07 eurot, s.o lepingu nr XXX eseme omandamiseks tehtud hüvitamata kulutuste võlgnevus. 2047,07 euro suurusest võlgnevusest tasaarvestab hageja 915,86 eurot liisingulepingu nr XXX eseme müügist saadud 4884,73 euro suuruse müügikasumi arvelt. Tasaarvestamata osa 1131,21 eurot on hagejale tasumata. • liisinguleping nr XXX Mercedes-Bens E320 CDI Avanrgarde -tähtajaks tasumata osamaksed summas 1239,73 eurot (tl 42-44); intressimaksed summas 90,76 eurot (tl 4244); osamaksetelt arvestatud viivis summas 176,16 eurot (tl 42-44); kindlustusmaksed

summas 346,51eurot (tl 42-46). Võõrandamisest saadud 10 833,33 eurot (km-ta, tl 48) kattis täielikult ära hagejale tasumata arvete võlgnevuse summas 1853,16 eurot ja ülesütlemisest tekkinud lisakulude võlgnevuse summas 422,50 eurot ning osaliselt, summas (10833,33-(1853,16+422,50)) 8557,67 eurot, liisingueseme jääkmaksumuse, mis oli 9421,80 eurot käibemaksuta. Kostja kohustus hagejale hüvitama (9421,80– 8557,67) 864,13 eurot, s.o lepingu nr XXX eseme omandamiseks tehtud hüvitamata kulutuste võlgnevus. Võlgnevuse summas 864,13 eurot tasaarvestas hageja liisingulepingu nr XXX eseme müügist saadud 4884,73 euro suuruse müügikasumi arvelt. • liisinguleping nr XXX Peugeot Boxer FT 330 2,2 HDI - tähtajaks tasumata osamaksed summas 907,58 eurot (tl 55-57); intressimaksed summas 190,87 eurot (tl 55-57); tasumata osamaksetelt arvestatud viivis summas 145,83 eurot (tl 55-57); kindlustusmaksed summas 263,07eurot (tl 55-58). Kuivõrd vara võõrandamisest saadud 12 666,67 eurot (km-ta, tl 60) kattis täielikult ära hagejale tasumata arvete võlgnevuse summas 1507,35 eurot ja ülesütlemisest tekkinud lisakulude võlgnevuse summas 494,00 eurot ning osaliselt, summas (12 666,67-(1507,35+494,00)) 10 665,32 eurot, liisingueseme jääkmaksumuse, mis oli 11 869,09 eurot käibemaksuta, oli kostjal kohustus hagejale hüvitada (11 869,09–10 665,32) 1203,77 eurot, so lepingu nr XXX eseme omandamiseks tehtud hüvitamata kulutuste võlgnevus. Võlgnevuse summas 1203,77 eurot tasaarvestas hageja liisingulepingu nr XXX eseme müügist saadud 4884,73 euro suuruse müügikasumi arvelt. • liisinguleping nr XXX Peugeot Partner XT 1,6 - tähtajaks tasumata osamaksed summas 464,27eurot (tl 67-69); intressimaksed summas 100,05 eurot (tl 67-69); osamaksetelt arvestatud viivis summas 69,21eurot (tl 67-69); kindlustusmaksed summas 128,27eurot (tl 67-70). Kuivõrd vara võõrandamisest saadud 5408,33 eurot (km-ta, tl 72) kattis täielikult ära hagejale tasumata arvete võlgnevuse summas 761,80 eurot ja ülesütlemisest tekkinud lisakulude võlgnevuse summas 319,565 eurot ning osaliselt, summas (5408,33-(761,80+319,56)) 4326,97 eurot, liisingueseme jääkmaksumuse, mis oli 6227,94 eurot käibemaksuta, oli kostjal kohustus hagejale hüvitada (6227,94– 4326,97) 1900,97 eurot, so lepingu nr XXX eseme omandamiseks tehtud hüvitamata kulutuste võlgnevus. Võlgnevus summas 1900,97 eurot tasaarvestas hageja liisingulepingu nr XXX eseme müügist saadud 4884,73 euro suuruse müügikasumi arvelt. Kohtu hinnangul on hageja arvutuskäik kooskõlas VÕS § 367 lg-ga 3. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja nõuded lõppenud tasaarvestuse tulemusena liisingulepingute nr: XXX Mercedes-Bens E320 CDI Avanrgarde; XXX Peugeot Boxer FT 330 2,2 HDI ning XXX Peugeot Partner XT 1,6 osas. Liisingulepingust nr XXX Nissan Pathfinder 2,5 on hagejal peale tasaarvestuse toimumist nõue kostjate vastu 1131,21 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja kostjaid teavitanud võlgnevuse olemasolust (tl 35-38, tl 50-51, tl 62-63, tl 74-75). VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Liisingulepingu p 4.8 kohaselt on viivisemääraks 0,25% päevas (tl 13, tl 8, tl 39, tl 52, tl 64). TsMS § 367 kohaselt võib viivise nõude hagiavalduses esitada selliselt, et nõutakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte summaliselt, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on tähtaegselt tasumata osamaksetelt arvestatud viivist liisinguleping nr :XXX Nissan Pathfinder 2,5 summas 218,29 eurot (tl 27-29); XXX MercedesBens E320 CDI Avanrgarde summas 176,16 eurot (tl 42-44); XXX Peugeot Boxer FT 330 2,2 HDI summas 145,83eurot (tl 55-57); Peugeot Partner XT 1,6 summas 69,21eurot (tl 67-69). Kohtule nähtuvalt on viivise arvestuse aluseks olevad arvandmed õiged ja arvestus korrektne. Lisaks on hageja esitanud 15.05.2013 täpsustatud hagiavalduses viivisenõude summas 1131,21 eurot (määras 0,25% päevas), arvutatuna 1131,21 euro suuruselt võlasummalt, s.o hageja poolt vara omandamiseks tehtud hüvitamata kulutuselt, alates 12.07.2011 (01.06.2011 hagiavalduse vastuse kuupäev) kuni hagiavalduse 15.05.2013 täpsustuse esitamiseni. Hagiavalduse 15.05.2013 täpsustuse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas (1131,21x0,25:100x672) 1900,43 eurot. Tulenevalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest vähendab hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõuet ning palub kohtul kostjalt välja mõista viivise võlgnevus summas 1131,21 eurot. VÕS § 145 lg-st 2 tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise eest. Asja materjalidega on tõendatud ning kohus peab põhjendatuks välja mõista kostjatelt solidaarselt võlgnevuse 1131,21 eurot ning viivise 1131,21 eurot, kogusummas 2262,42 eurot. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Antud juhul on hagi hind 2262,42 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.