Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
Tsiviilasi 2-13-29664
Määruse tegemise aeg ja koht
23.08.2013, Tallinn
Kohtukoosseis
Reet Allikvere, Ele Liiv, Imbi Sidok-Toomsalu
Kohtuasi
Osaühingu Vecta Design hagi Euro Ceiling S.R.O. vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.07.2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Osaühingu Vecta Design määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja: Osaühing Vecta Design (registrikood 11249560, Lao 12 - 1, Pärnu), hageja lepinguline esindajad esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov Kostja: Euro Ceiling S.R.O. (asukoht Za Mototechnou 971, Praha 5, 150 00 Tšehhi Vabariik) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1(3)
arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtu kokkuleppe kehtivust. Hageja ei vaidlustanud hagiavalduses 15.10.2009 edasimüügilepingu p-s 9.1 sätestatud vahekohtu kokkuleppe kehtivust. Hageja tõi hagiavalduses välja, et hageja ja kostja vahel 15.10.2009 sõlmitud edasimüügilepingu p-s 9.1 on pooled kokku leppinud kohtualluvuseks Eesti Vabariigi. Lepingu p 9.1 kohaselt käituvad lepingupooled teineteise suhtes usalduslikult ja püüavad vältida konflikte ja vastuolusid ning vaidluste korral lahendada need vastastikusel kokkuleppel läbirääkimiste teel. Kui kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse vaidlus kooskõlas Eesti Vabariigi seadustega või Eesti Vabariigi vahekohtus. Hageja oli seisukohal, et TsMS § 72 lg 2 kohaselt on Harju Maakohus ainupädev asja lahendama. TsMS § 104 lg 1 alusel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe on eraldiseisev rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 32 lg 1 alusel sõlmitud kohaldatava õiguse kokkuleppest, s.t kohaldatava õiguse ja kohtualluvuse kokkuleppe kehtivus ei sõltu teineteisest. TsMS § 717 lg 2 kohaselt vahekohtu kokkuleppe võib sõlmida iseseisva kokkuleppena või lepingu osaks oleva eristatava tingimusena. Pooled leppisid 15.10.2009 edasimüügilepingus kokku kohaldatavas õiguses ja asjaolus, et lepingust tulenevad vaidlused tuleb lahendada Eesti Vabariigi vahekohtus. Kohus leidis, et poolte vahel puudub kokkulepe, et vaidlused lahendatakse Harju Maakohtus ning kohaldatava õiguse ja vahekohtu kokkulepet ei saa nende eraldiseisvusest tulenevalt tõlgendada kui kokkulepet lahendada vaidlus Harju Maakohtus. Määruskaebuse põhjendused Osaühing Vecta Design esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja võtta hagi menetlusse. Maakohtu määrus ei ole põhjendatud. Kokkulepe või vahekohtu klausel peab olema koostatud vastavalt konkreetsele reglemendile, peab olema märgitud vahekohtu liik, kas institutsioon või muu ning arbiterite arv jne. Asjakohane ei ole viide lepingu punktile, kuna pooled ei ole kokku leppinud, millisest vahekohtust käib jutt ja muudest vajalikest tingimustest, kas Ad Hoc või Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Arbitraažikohus. Vastavalt näiteks Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Arbitraažikohtu klausliga – kõik lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Arbitraažikohtus Tallinnas selle Arbitraažikohtu reglemendi alusel. Seda kokkulepet lepingus ei ole. Kuidas pooled saavad seda kokkulepet täita ja kuhu vaidluse lahendamiseks pöörduda, ei ole selge. Lepingu punkt viitega vahekohtule on tühine, kuna ei sisalda kogu vajalikku informatsiooni. Antud juhul kuulub vaidlus lahendamisele maakohtus. Alusetu on kohtu järeldus, et hageja ei vaidlustanud seda vahekohtu klauslit, kuna vaidlustada tuleb kehtivat klauslit. Tühine klausel ei anna pooltele ettekujutust, millises jurisdiktsioonis peab olema vaidlus sisuliselt lahendatud. Kohus ei võtnud arvesse kõiki eeltingimusi asja menetlusse võtmiseks ja tegi rutaka järelduse vaidluse kohtualluvuse kohta. Riigikohus oma lahendis otsustas, et kohus peab analüüsima, kas vahekohtu kokkulepe on kehtiv või mitte. Maakohus seda ei teinud. Menetluse edasine käik Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 09.07.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud määruses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata.
2(3)
Maakohus jättis hagiavalduse põhjendatult TsMS § 371 lg 1 p 8 alusel menetlusse võtmata, kuna pooled on vaidlusaluse lepingu p-s 9.1 kokku leppinud, et lepingust tulenevad vaidlused tuleb lahendada Eesti Vabariigi vahekohtus. Vahekohtu kokkulepe on sõlmitud kooskõlas TsMS §-s 719 sätestatuga. Nimetatud sättest ei tulene, et kokkuleppes peaks sisalduma hageja poolt määruskaebuses nimetatud asjaolud. Ülaltoodu alusel ei anna määruskaebuses toodud väited alust kaevatava määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
Reet Allikvere
Ele Liiv
Imbi Sidok-Toomsalu
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.