X Xi hagi X X vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 007/2012/88208
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.02.2013 võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X Xi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx) Kostja X X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
määrus
hagi
menetlusse
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 06.02.2013 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.04.02.2013 esitas X X (hageja) hagi X X (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 007/2012/88208. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule hagi tagamise taotluse, milles palus täitemenetlus peatada.
Hagiavalduse ja sellele lisatud tõendite kohaselt on kostja avalduse ja Harju Maakohtu 29.10.2010 otsuse alusel alustatud täiteasjas nr 007/2012/88208 täitemenetlust. Maakohtu 29.10.2010 otsus on jõustunud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisega. Nimetatud kohtuotsuse täitmise tagamiseks on tsiviilasjas nr 2-10-1402 Harju Maakohtu 15.02.2010 määrusega seatud hagejale kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxx) kohtulik hüpoteek summas 50 000 krooni kostja kasuks.
3.Täiteasjas nr 007/2012/88208 on hageja esitanud kohtutäiturile avalduse vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks, kuid kohtutäitur on tähtaja pikendamisest keeldunud.
4.Tsiviilasjas nr 2-12-52572 on hageja esitanud kostja vastu hagi kahju hüvitamiseks. Hageja hinnangul katab kahju hüvitamise nõude rahuldamise korral hüvitis täiteasja nr 007/2012/88208 raames sissenõutava summa. Vastavat hagiavaldust kohus veel menetlusse võtnud ei ole.
Esimese astme kohtu määrus
5.06.02.2013 määrusega keeldus Harju Maakohus hageja hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 007/2012/88208 menetlusse võtmisest.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
8.Hagiavalduses ei ole hageja välja toonud ühtegi alust, mis viitaks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise võimalusele. Täitedokumendiks on jõustunud kohtulahend, mille täitmise tagamiseks on hageja kinnisasjale seatud kohtulik hüpoteek. Hageja ei väida, et sissenõutav nõue oleks rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja on küll viidanud, et on esitanud tsiviilasjas nr 2-12-52572 sissenõudja vastu kahju hüvitamise hagi, mille rahuldamisel oleks võimalik sissenõutav summa tasaarvestada, kuid kehtivat tasaarvestust tehtud ei ole. Kui hageja soovib esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, peavad sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alused esinema juba hagiavalduse esitamise ajal. Kohus ei saa tunnistada lubamatuks sundtäitmist, kuna on potentsiaalne võimalus, et tulevikus võib hagejal tekkida alus nõude tasaarvestamiseks.
9.Kohus selgitab hagejale, et täitemenetluse pikendamist on võimalik nõuda iseseisva hagita menetluse raames TMS § 45 sätestatud alustel ja korras. Juhul, kui võlgnik leiab, et kohtutäituri tegevus täitedokumendi täitmisel ei ole õiguspärane (näiteks kui hageja leiab, et vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamata jätmine oli mingil põhjusel ebaseaduslik), võib võlgnik esitada kaebuse vastavalt TMS §-des 217 ja 218 sätestatule.
10.Arvestades eeltoodut keeldub kohus TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna hagiavalduses kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
11.Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse TsMS § 372 lg 6 alusel, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses. Määruskaebus
12.01.03.2013 esitas hageja määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega võtta hageja hagiavaldus menetlusse või tühistada maakohtu määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks määruse teinud maakohtule.
13.Harju Maakohus on 19.03.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-6145 rahuldanud hageja hagiavalduse 2/3 ulatuses, millega tunnistati AS-i Swedbank laenulepingute ülesütlemine tühiseks, mis oli ka keelumärke ja käesolevas asjas kostja kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi aluseks. Seega toob võlgnevuse sissenõudmine kohtuliku hüpoteegi rahuldamisel hagejale kaasa olukorra, mille aluse äralangemise korral ei saa hagejat enam asetada samasse olukorda, milles ta oli enne seda. Samuti tekitab selline toiming alusetut materiaalset ja moraalset kahju hagejale.
14.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta
täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja esitas hagiavalduse faktilistes asjaoludes fakti, et on esitanud 10.12.2012. hagiavalduse kostja vastu kahju saamiseks tsiviilasjas nr 2-12-52572. Kahjunõude rahuldamise korral katab see täiteasja nõude.
15.Hageja on seisukohal, et maakohus on valesti kohaldanud materiaalõiguse normi, täpsemalt TsMS § 371 lg 2 p 1 ja TMS § 221 lg 1. Hageja hinnangul tuleb alati lähtuda preventsioonist, mitte hilisemast kompensatsioonist. Kohtul ei saa olla ühegi tõendi osas ettemääratud jõudu. Preventsioonist lähtuvalt, toetudes faktilistele asjaoludele, on kohtul õigus võtta hagiavaldus menetlusse, ja peatada menetlus kuni õiguskindluse saavutamiseni tsiviilasjas nr 2-12-52572, mida saab hageja taotleda ka eraldi. Miski ei välista, et kahjunõue rahuldatakse, mis on käesolevas asjas tasaarveldamise aluseks. Hagejal oli õigus esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks kuni 04.02.2013, sest kohtutäitur on täiteotsuses määranud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise tähtajaks 30 päeva alates täiteotsuse saamisest.
16.Hageja leiab, et Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 10 sisalduv sotsiaalriigi ja inimväärikuse printsiip kaalub üles sellest tuleneva õiguskindluse põhimõtte juhul kui tegemist on hageja koduga, mille arvelt soovib kostja oma nõuet täita, keeldudes maksegraafiku sõlmimisest. Edasine menetluse käik
17.Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
19.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti kohaldanud TsMS § 371 lg 2 p-i 1 ja TMS § 221 lg-t 1 ning leidnud, et hageja ei ole välja toonud ühtegi alust, millest võiks tuleneda vaidlusaluse täitemenetluse lubamatus. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et TMS § 221 lg 1 ei võimalda tunnistada sundtäitmist lubamatuks oletuslikel põhjendusel s.h veel lahendamata õigusvaidluse tulemuse osas võlgniku poolt tehtavale prognoosile tuginedes, mille järgi võib võlgnikul tulevikus tekkida alus täidetava nõude tasaarvestamiseks. Vastupidine käsitlus oleks vastuolus täitemenetluse eesmärgiga, milleks on sissenõudja rahuldatud nõude täitmine ehk õiguskaitse ja õiguskindluse põhimõtte efektiivne tagamine. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole täitemenetluses sissenõutavat nõuet tasaarvestatud, puudub TMS § 221 lg-s 1 silmas peetud alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg 6 järgi vajalikuks maakohtu määruse motiive pikemalt korrata.
20.Kuivõrd hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistel asjaoludel ei ole eeltoodu põhjal võimalik, keeldus maakohus TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel õigesti hagiavalduse menetlusse võtmisest.
Iko Nõmm
Tiit Kollom
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.