Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht 19.08.2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilasja number
2-12-29299
Tsiviilasi
AS-i XXXhagi OÜ XXXvastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
13009,71 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), esindaja juhatuse liige XXX, lepinguline esindaja XXX e- post: XXX, XXX) Kostja: OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX; e- post: XXX)
Menetluse liik
Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Enno Heringson ja advokaat Kalju Hanni (Advokaadibüroo Ahas & Heringson GLO, Maakri 23a, 10145 Tallinn; e- post: [email protected], [email protected]) Kirjalik menetlus 20.05.2013 (varasemalt suuline menetlus)
I Hagi rahuldada osaliselt. 1.1.Välja mõista XXXOÜ-lt XXXAS-i kasuks põhivõlga (üüri ja kõrvalkulude katteks) kokku 7728,86 eurot, viivist 10.07.2012 seisuga 733,84 eurot ja alates 27.07.2012 viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras 7728,86 eurolt kuni võla tasumiseni. 1.2 Jätta ülalviidatud nõuete osas XXXAS-i menetluskulud 98,32% ulatuses XXXOÜ kanda ja XXXOÜ menetluskulud 1,68% ulatuses XXXAS-i kanda. II Lõpetada menetluses osaliselt, so XXXAS-i nõudes XXXOÜ vastu kahju hüvitamiseks 3793 eurot ja jätta selles osas XXXOÜ ja XXXAS –i menetluskulud XXXAS –i kanda. Edasikaebamise kord, tähtaeg Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse
üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused Hageja ja kostja (end. nimega XXXOÜ) vahel oli alates 2009. aasta juulist sõlmitud tähtajatu rendileping, mille alusel kasutas kostja hagejale kuuluvaid ruume XXXalevikus paiknevas töökojas. Kostja kasutas ruume oma põhitegevusalaks (marmorist ja graniidist pindade ja erinevate elementide valmistamiseks). Kostja kohustuseks oli tasuda igakuiselt üür 319,56 eurot ja kõrvalkulusid püsisummana 159,78 eurot (+käibemaks). Osa tasumisele kuuluvaid rendi ja kõrvalkulude arveid pooled tasaarveldasid, osa maksis kostja ülekandega ja osa sularahas. Kostja jäi rahaliste kohustuste täitmisega raskustesse ja märtsis 2012 lahkus kostja etteteatamata enda kasutuses olnud ruumidest, jättes ruumid koristamata ning seadmete paigaldamiseks mõeldud vundamendi eemaldamata. Selle tõttu pidi hageja kandma kulusid ehk hagejale tekkis kahju, kuna tegi need kulud ise. Hageja palub kostjalt välja mõista rendi ja kõrvalkulude võlgnevus perioodi 31.11.201028.02.2012 eest ja rendivõlgnevus 2012.a. märtsi eest 7861,10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 10.07.2012 746,38 eurot, ning edaspidise viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja loobus kahju hüvitamise nõudest 3793 eurot (04.03.2013, lk 164). Tõendid: tasaarvestamise aktid, e-kirjavahetus kostjaga, fotod 19.04.2012, arved perioodil 31.12.2010-31.03.2012, ostu- ja müügireskontro väljavõtte, hageja seadusliku esindaja passi koopia, pangakonto väljavõte, leping Kostja arvamus Kostja vaidleb hageja nõudele täies ulatuses vastu. Poolte vahel ei ole kunagi olnud kokkulepet, millega kostja oleks võtnud endale kohustuse tasuda igakuiselt renti 319,56 eurot ja kõrvalkulude eest 159,78 eurot. Poolte vahel oli kokkulepe, et EAS-ist (XXX) saadava toetuse rahuldamise korral annab hageja vaidlusaluses hoones asuvad ruumid kostjale määramata ajaks tasuta kasutusse. Tarbitud teenuse eest tasumine toimuks tasaarveldamisena kostja poolt osutatud teenustega (kivimaterjalide lõikumine). Ning lisaks juhul, kui hageja selliseid teenuseid ei vaja, tasub kostja enda poolt tarbitud kommunaalteenuste (elekter, vesi) eest ja mitte fikseeritud tasuna. Kostja kolis ta vaidlusalustest 2 (6)
ruumidest välja mitte märts 2012 vaid 09.02.2012. Hageja ei ole oma väiteid tõendanud, esitatud tõendid väiteid ei tõenda. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Hageja kahjunõue on tõendamata, põhjendamata. Kostja ei saanud lahkudes ruume koristada, kuna hageja oli ruumides välja lülitanud elektri. Tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused Vaidlus puudus selles, et pooled sõlmisid suulise ja tähtajatu lepingu (kostja endine ärinimi XXXOÜ) 2009. aasta juulis ja selle alusel asus kostja kasutama hagejale kuuluvaid ruume ärilisel eesmärgil XXXalevikus paiknevas töökojas. Vaidlus on selle üle, kas ruumide kasutamise leping oli tasuline; st kas selle eest pidi kostja maksma tasu ja kõrvakulusid, sj viimast kindlas ulatuses. Hageja poolt kohtule esitatud e-kirjaga on kostja saatnud hagejale 20.05.2011 omapoolsete nõuete kohta arved, enda raamatupidamise ostureskontro väljavõtte, tasaarvestusaktid 11.05.11
Seega kinnitavad hageja poolt kohtule esitatud arved nr 101799, nr 110132, nr 110427, nr 110589, nr 110787, nr 110958, nr 111182, nr 111387, nr 111596, nr 111827, nr 112020, nr 112314, nr 112454, nr 101447 ning kostja ostureskontro väljavõtted, mille kostja on ise hagejale saldode võrdlemiseks saatnud, kostja tasaarvestusakt 12.12.2011 ja sularaha üleandmise kviitung seda, et ruumide kasutamise eest nõudis hageja kostjalt nii tasu kui kõrvalkulusid. Mitte ühestki tasaarvestusaktist, mille kostja on saatnud hagejale, ei nähtu, et kostja oleks viidanud hageja arvete ebakorrektsusele, selles sisalduvate kohustuste ulatuse alusetusesse (et ei pea tasu ega kulusid maksma või et oleks valearvestus). Seega leiab kohus ülalviidatu hageja esitatud arvete, kostja ostureskontro väljavõtetega, tasaarvestusaktidega, sularaha kviitungiga, et tegelikult aktsepteeris kostja hageja poolt asja kasutamise eest nõutavat tasu maksmise kohustust igakuiselt 319,56 eurot ja igakuiselt kindlas summas kõrvalkulude maksmise kohustust 159,78 euro, millele lisandub käibemaks. Õige on iseenesest kostja väide, et arve esitamisest ei teki õigusi ka kohustusi pooltele, küll aga ei ole usutav, et kostja oleks mitme aasta vältel nõustunud hageja poolt saadetavate selliste arvetega (lk 53-66, 31.10.10-29.02.12, lk 11 22.10.2010), mis kajastaksid kostja alusetuid kohustusi hageja ees ilma, et kostja oleks kordagi juhtinud hageja tähelepanu võimalikele ebaõigetele kohustustele arvetes. Veelgi enam ei nähtu aktist 12.12.11 (lk 14), milles kostja tasaarvestas osa oma nõude hageja arvest nr 101447 tuleneva nelja kuu üüri ja kõrvalkulude nõudega ning hiljem tasus selle eest veel sularahas ja panga ülekandega (hageja konto väljavõte lk 13), et märgitud nõudest oleks tasaarvestatud või makstud üksnes mõne kohustuse /hageja nõue eest/ (näiteks üksnes kõrvalkulude eest). Eeltoodu alusel ja ülaviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja on tõendanud, et poolte vahel oli sõlmitud asja tasulise kasutamise kokkulepe selliselt, et kostja pidi tasuma igakuiselt hagejale asja kasutamise eest tasu 319,56 eurot ja ka kindlas summas kõrvalkulusid 159,78 eurot. Nende tõenditega on hageja lükanud ümber kostja väited asja tasuta kasutamise kokkleppest ja kokkuleppest selle kohta, et kostja pidi maksma kõrvalkulude eest tarbitud ulatuses. Seda, et kostja osutas hagejale teenust, et pooltel oli lepingulised suhted ja et kostja tasaarvestas omapoolsed nõuded hageja nõuetega, ei ole hageja eitanud; küll aga ei tähenda märgitu seda, et pooltel poleks olnud kokkuleppe koos kostja kohustusega maksta igakuiselt üüri ja kindlas ulatuses kõrvalkulusid XXXalevikus paiknevas töökoja kasutamise eest. Mis puudutab hageja väited, et kostja lubas ka võlgnevused hagejale 29.04.11 e-kirjaga (lk 15) tasuda, siis ei nähtu sellest kirjast konkreetselt, millise võlgnevuse tasumisest jutt käib nagu väitis kostja ja nagu puudutaks see pooltevahelise muu teenuse võlga. Küll aga ei ole kostja tõendanud selle muu võla olemasolu (väidetavalt jäi kolmas isik võlgu kostjale teenuse eest, mille tõttu käi kostja omakorda võlgu hagejale) hageja ees. Seetõttu leiab kohus, et viidatud kiri kui kaudne tõend kinnitab siiski pooltevahelisest üürisuhtest tulenevat võlga. Hageja esitatud ja kostja saadetud kiri 21.11.2010 (lk 167) on siiski saadetud võimaliku võla olemasolu kohta varem kui hagetava nõude perioodi (31.11.2010 alates, vt lk 5). Siin nõustub kohus kostjaga, et märgitud kiri ei kinnita kuidagi hilisema hagetava võla olemasolu ja selle tunnistamist kostja poolt, ent ei tähenda, et pooltel poleks olnud asja üürileping koos kindlas suuruses kõrvalkulude tasumise kohustusega. 4 (6)
Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et poolte vahel on sõlmitud mainitud äriruumide üürileping VÕS § 271 ja 292 lg 1, mille kohaselt peab kostja tasuma hagejale asja kasutamise eest igakuiselt tasu ja kindlas summas kõrvakulusid. Kuna kohus tuvastas ülalpool märgitud tõendite alusel, et kostjal oli kohustus maksta üüri ja kõrvalkulusid, ei ole vaja anda hinnangut hageja müügireskonto väljavõttele (lk 35-36) ja kostja arveile (lk 202), saldo ühtivuse kinnitusele (lk 111). Hageja väitis, et kostja lahkus ootamatult ruumidest 2012.a. märtsis ilma etteteatamata. Kostja väitis, et lahkus ruumidest 09.02.2012. Seda, et pooled oleksid kookoskõlas VÕS § 309 lg 1 II lause, § 311 lg 1,§ 312 lg 1 korraliselt 3 -kuulise etteteatamisetähtajaga või erakorraliselt § 313 lg 3 etteteatamistähtaega järgimata ning § 325 lg 1 sätestatud kirjalikus vormis üürilepingu üles öelnud, ei ole kumbki pool väitnud. Seega on kostjal kohustus VÕS § 76 lg 1 alusel lepingut täita vastavalt kokkulepitule ja tasuda asja kasutamise tasu (üüri) 2012.a. märtsi ja veebruarikuu kuu eest VÕS § 271 järgi. Kostja väitis, et ta kasutas asja ka veebruaris 2012 (lahkus 09.02.2012), seega oli kostjal kõrvalkulude tasumise kohustus VÕS § 292 lg 1. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kasutas tarbis kõrvalkulusid kogu 2012.a. veebruarikuu vältel. Kuna kõrvalkulud on tasu VÕS § 292 lg 2 järgi eelkõige asja kasutamisega seotud muu teenuse eest (antud juhul elekter, vesi), on kohtu arvates põhjendatud kostja kõrvakulude ulatus 2012.a. veebruarikuu 9 päeva eest 59,20 eurot (159,78 eurot + käibemaks 20%, /29 p * 9), st 132,24 euro võrra vähem võrreldes kuutasuga. Hageja nõuab kostjalt tasumata üüri, kõrvalkulusid ajavahemiku 31.11.2010-28.02.2012 eest ja 2012.a. märtsikuu renti kokku 7861,10 eurot, millest kõrvalkulud on kokku 2492,10 eurot. Selle arvestuse suurust ei ole kostja iseseenest vaidlustanud. Kohus leidis, et põhjendamata kõrvalkulude osa oli 132,24 eurot (2012.a. veebruarikuu osa). Seega on lepingu ja VÕS § 271 ja § 292 lg 1 järgi kostja kohustuste ulatus perioodil 31.11.2010-28.02.2012 üüri ja kõrvalkulude ning 2012.a. märtsikuu üüri eest kokku 7728,86 eurot (7861,10 eurot – 132,24 eurot). Kostja ei ole väitnud, et viidatud aja eest oleks kostja kohustus täidetud. Seega rikub kostja siiani lepingust ja VÕS §271 ja 292 lg 1 tulenevat üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustust VÕS § 100 mõttes, olles seega viivituses (kohustuse täitmata jätmine, viivitamine, osaline täitmata jätmine on kohustuse rikkumine). Seega on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist ja viivist VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1 p1, 6, § 113 lg 1 II lause ja § 271 ja 292 lg 1 järgi Kostja viivisearvestust kui sellist ei ole vaidlustanud. Hageja nõuab viivist 746,38 eurot seisuga 10.07.2012 ja alates hagi esitamisest põhivõlalt kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kuna põhivõlg on tegelikult väiksem kui hageja poolt nõutav ja moodustab 98,32% (7728,86/ 7861,10*100 eurot), on selle osa ulatuses väiksem ka viivis. Seega on põhjendatud viivis 10.07.2012 seisuga 733,84 eurot (98,32% 746,38-st). Kooskõlas TsMS § 367 tuleb kostjalt 27.07.2012 (hagi esitamisest alates) välja mõista viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras 7728,86 eurolt kuni võla tasumiseni. 5 (6)
Eeltoodu alusel on hageja nõue osaliselt tõendatud ja põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlga (üüri ja kõrvalkulude katteks) kokku 7728,86 eurot, viivist 10.07.2012 seisuga 733,84 eurot ja alates 27.07.2012 viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras 7728,86 eurolt kuni võla tasumiseni. Kuna hageja loobus kahjunõudest, siis ei anna kohus hinnangut kahjunõude väidetele ja vastuväidetele (kas kostjal oli kohustus koristada pärast lahkamist ruume, kas seda oli võimalik teha, kas hageja tegi takistusi, kas kahju ulatus on põhjendatud ja tõendatud), kas kahju nõue esitati kostjale viivitamatult ning selle kohta esitatud tõenditele (fotod, leping 03-04-2012, hageja seadusliku esindaja passi väljavõte). Menetluse lõpetamine, menetluskulude jaotus Hageja loobus kahju nõudest 3793 eurot (04.03.2013, lk 164), seega tuleb selles osas TsMS § 442 lg 5, § 428 lg 1 p 3 järgi menetlus osaliselt lõpetada. Menetluskulud jäävad seetõttu kahjunõudes TsMS § 168 lg 4 lause I poole järgi kostja ja hageja menetluskulud hageja kanda. Osas, millega kohus hagi osaliselt rahuldas, jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 98,32% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 1,68% hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus koos kulu tõendavate dokumentidega esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest.
Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1, 133 lg 1, 2 järgi mille kohaselt on käesoleva tsiviilasja hind 13009,71 eurot (7861,10+746,38+3793+7,75%*7861,10). /digitaalne allkiri/ Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.