Muud › Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI XXX nõuded ja nende põhjendused XXX on Harju Maakohtule esitanud hagiavalduse XXXOÜ vastu 1 475 euro nõudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007 alusel, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus (edaspidi Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määrus). Avalduse kohaselt saatis XXX29.10.2012 XXXOÜ-le kaubaveolepingu no. T00XXX . XXXOÜ (vedaja) andis nõustumuse lepingule omapoolsete lõplike tegudega 30.10.2012, kui laaditi peale lepingus märgitud kaup. XXXOÜ oli lepingu kohaselt kohustatud kaupa vedama ja XXX(klient) nõustus maksma selle eest 1 480 eurot 30 päeva jooksul peale CMR ja arve saamist. XXXOÜ leidis, et kokku oli lepitud liiga väikeses tasus. XXXnõustus rahuldama kostja nõude ja maksma kostjale 1 755 eurot kauba vedamise eest (275 eurot rohkem algselt kokkulepitust). Samuti oli kohale toomine kokku lepitud 06.11.2012, kuid tegelikult toodi kaup kohale alles 19.11.2012. Lepingu punkti 8 kohaselt peab XXXOÜ maksma trahvi 100 eurot iga päev, mil ollakse viivituses kauba kohale toomisega. XXXnõudis XXXOÜ-lt 1 200 eurot 12 viivituses oldud päeva eest. XXX üritas XXXOÜ-ga jõuda kokkuleppele, kuid XXXOÜ ei nõustunud XXX nõudega ja keeldus maksmast XXX enammakstud 275 eurot ja 1 200 eurot viivituses oldud aja eest. XXX palub kohtul kohustada XXXOÜ-d maksma XXX 1 475 eurot ja jätta menetluskulud XXXOÜ kanda. XXXOÜ vastuväited ja nende põhjendused hagile XXXOÜ vaidles hagile vastu. XXXOÜ ei olnud nõus 275 euro tagasi maksmisega, kuna hinnapakkumine summas 1 480 eurot oli tehtud transportimiseks kolme euroalusele, tegelikult oli autole peale laaditud kaks korda rohkem kaupa-kuus euroalust. Summa 275 eurot on lisatasu täiendava kauba vedamise eest. XXX ei olnud nõus midagi juurde tasuma. Seega oli XXXOÜ sunnitud paluma XXX tasuma vedamise eest enne kauba üleandmist. XXXOÜ pakkus XXX kaks järgmist varianti: kas toimetada kaup nende lattu Vilniuses hinnaga 915 eurot või toimetada kaup Moskvasse uue hinnaga 1 755 eurot. XXX eelistas, et kaup toimetatakse Moskvani. XXXOÜ ei olnud nõus XXX nõudmisega summas 1 200 eurot koorma toimimise viivituse pärast. Enne lepingu saatmist ei küsinud XXX ega nõudnud toimetada koormat konkreetseks kuupäevaks. XXX poolt esitatud leping XXX oli XXXOÜle saadetud tööpäeva lõpu poole-21.10.2012 kell 16.23. XXXOÜ informeeris XXX , et XXXOÜ saadab auto pealelaadimisele järgmise päeva hommikuks, kuid lepingu kinnitamine saadetakse samuti järgmise tööpäeva hommikul. 30.10.2012 hommikul kell 10:54 saadeti XXX lepingu kinnitus lähtudes eelmisest kokkuleppimisest. Selles kinnitatud lepingus märgiti kauba kogus, millele oli tehtud hinnapakkumine, orienteeruvalt tarneaeg, kooskõlastatud tasumisetähtaeg, peale ja mahalaadimisekestvus jmt. XXX arvestas viivituses oldud päevi alates 06.11.2012. 07.11.2012 kell 15:34 sai XXXOÜ informatsiooni, et XXX oli nõus maksma transpordi eest korrigeeritud summa. Samal päeval sai XXXOÜ informatsiooni XXX poolt soovitava tarneaja kohta-12.11.-13.11.2012. 11.11.12.11.2012 öösel piiri ületamisel selgus, et tolliinspektor Venemaa piiril nõuab litsentsi kauba kohta. Vastavalt Rahvusvahelise kaupade autoveolepingute Konventsioonile (CMR

Konventsioonile) art.11 p.1 on vajaliku kaubadokumendi esitamise kohustus tellijal. Kuna XXX ei esitanud õigeaegselt vajalikku dokumenti, tagastas Venemaa toll auto Eestisse, märkides CMR-saatelehel nr. 12691-1 vastava põhjuse-„Tagastamine Eestisse vastavalt Tolli Koodeksile art. 163, lubamise dokumentide puudumise tõttu (litsents). Kaubad väljaviidud täies mahus. 12.11.12“. XXX esitas nõutava dokumendi piiri ületamiseks alles 14.11.2012 kell 16:24. Alles peale selle dokumendi esitamist vormistas Venemaa toll auto piiril ning 16.11.2013 saabus auto Moskva regiooni. Eeltoodust tulenevalt palus XXXOÜ jätta hagiavaldus rahuldamata ja jätta menetluskulud XXX kanda.

VASTUNÕUE

22.03.2013 esitas XXXOÜ kohtule vastunõude. Vastunõude kohaselt teostas XXXOÜ vastavalt lepingule T 00891 vedu marsruudil Hispaania-Venemaa (Moskva regioon). Venemaa piiri ületamisel nõudis tolliinspektor autojuhilt litsentsi veetava kauba kohta. XXX ei esitanud vajalikku dokumenti õigeaegselt XXXOÜ-le. Kuna XXX ei esitanud õigeaegselt vajalikku dokumenti, tagastas Venemaa toll auto Eestisse. XXX esitas nõutava dokumendi alles 14.11.2012 kell 16:24. Seoses auto tagastamisega ning vajaliku dokumendi ootamisega tekkisid XXXOÜ-l kulud summas 374 eurot, mis on lahti kirjutatud arvel 12-1135 (seisuaeg piiril 12.11.-14.11.2012 300 eurot, TIR-raamatu vormistamine Sillamäel 30 eurot ja uus deklareerimine Venemaa piiril 24 eurot). Peale piiri ületamist saabus auto sihtkohta 15.11.2012 kell 19:00 ning registreeris end tolliterminalis 16.11.2012 kell 09:20. Vastavalt sõlmitud veolepingu p 7 oli mahalaadimiseks ettenähtud üks tööpäev. Auto lastakse vabaks 19.11.2012 kell 15:00. Seega oli tekkinud seisuaeg kolm päeva. Vastavalt sõlmitud veolepingu p 7 makstakse iga seisupäeva eest 100 eurot, kokku 300 eurot. XXX oli väljastatud arve 12-1151. Käesolevaga nõuab XXXOÜ XXX arvete 12-1135 ning 12-1151 tasumist summas 674 eurot. XXXOÜ palus kohtul vastunõue rahuldada ja jätta menetluskulud XXX kanda. XXX vastus vastunõudele Kohtumaterjalid on XXX kätte toimetatud 06.04.2013 aadressil XXX (tl 103). XXX kohtule vastuväiteid vastunõude osas esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele ja vastunõue tuleb rahuldada. Käesolev menetlus on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus (edaspidi Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määrus). Tulenevalt Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määruse artiklist 19 kui käesolevas määruses ei ole ette nähtud teisti, kohaldatakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlemisel selle liikmesriigi menetlusõigust, kus menetlust läbi viiakse. Kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole, siis tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sättest menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: • XXX ja XXXOÜ vahel oli sõlmitud ühekordne veoseleping nr. XXX . Vastavalt veoselepingule teostas XXXOÜ kaubavedu marsruudil Hispaania-Venemaa. Lepingu kohaselt oli koormaks kolm euroalust. Lepingu järgi toimus koorma pealelaadimine

30.10.2012 ja mahalaadimine pidi toimuma orienteeruvalt 05.11.-06.11.2012 (tl 12, 20-21, 43); • 11.11.-12.11.2012 selgus piiri ületamisel, et tolliinspektor Venemaa piiril nõuab XXXOÜ-lt dokumente litsentsi olemasolu kohta seoses kauba üle piiri transportimisega (tl 67-68, 87-88); • Kuna XXXOÜ-l puudusid nõutavad dokumendid, tagastas Venemaa toll auto Eestisse, märkides CMR-saatelehel nr. 12691-1 vastava põhjuse-„Tagastamine Eestisse vastavalt Tolli Koodeksile art. 163, lubamise dokumentide puudumise tõttu (litsents). Kaubad väljaviidud täies mahus. 12.11.12“ (tl 51, 52, 87, 88); • XXX esitas nõutava dokumendi piiri ületamiseks 14.11.2012 kell 16:24. Alles peale selle dokumendi esitamist vormistas Venemaa toll auto piiril ning 16.11.2013 saabus auto saabus Moskva regiooni. Peale piiri ületamist saabus auto sihtkohta 15.11.2012 kell 19:00 ning registreeris end tolliterminalis 16.11.2012 kell 09:20 (tl 69, 70, 71). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. XXX on kohtule esitanud XXX OÜ vastu 1 475 euro suuruse nõude, millest 275 eurot on enammakstud tasu XXXOÜ-le ja 1 200 eurot on viivituses oldud päevade arv. XXX oli seisukohal, et ühekordne veoselepingu sõlmimisel lepiti kokku, et XXX maksab XXXOÜ-le tasu 1 480 eurot. XXXOÜ XXX seisukohaga ei nõustunud ja leidis, et 275 eurot oli lisatasu täiendava kauba vedamise eest, kuna tegelikult laaditi autole peale vedamiseks kaks korda rohkem kaupa. Samuti ei nõustunud XXXOÜ 1 200 euro suuruse nõudega, kuna poolte vahel ei olnud kokkulepet selle kohta, milliseks kuupäevaks pidi koorem sihtkohta jõudma. Ühekordse veoselepingu kohaselt oli koormaks kolm euroalust. Asja materjalidest nähtuvalt oli hinnapakkumine summas 1 480 eurot tehtud transportimiseks kolme euroaluse suhtes (tl 54-55, 77), kuid autole oli peale laaditud kaks korda rohkem kaupa (kuus euroalust). Seega oli 275 euro näol tegemist lisatasuga täiendava kauba vedamise eest. Kuna XXX ei olnud nõus juurde maksma, palus XXXOÜ XXX tasuda vedamise eest enne kauba üleandmist. XXX pakuti võimalust toimetada kaup XXX lattu Vilniuses hinnaga 915 eurot (tl 41, 79) või Moskvasse hinnaga 1 755 eurot. XXX soovis, et kaup toimetatakse Moskvasse (tl 42, 80). Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas on tõendamist leidnud asjaolu, et XXXOÜ vedas veoselepingus märgitud kogusest suuremat koormat. Nimetatud asjaolule ei ole XXX vastu vaielnud, sest pooled olid eelnevalt jõudnud kokkuleppele, et XXX tasub XXXOÜ-le lisatasu 275 eurot enne kauba üleandmist ja kaup toimetatakse Moskvasse. Samuti sisaldab ka veoseleping kokkulepet, mille kohaselt kauba koguse ning kaalu mittevastavuse ilmnemisel tehtud hinnapakkumise puhul on XXXOÜ-l õigus ühepoolselt muuta hinda vastavalt tegelikule kauba kaalule (tl 82). XXXOÜ oli seisukohal, et enne lepingu saatmist ei küsinud ega nõudnud XXX toimetada koormat konkreetseks kuupäevaks. Asja materjalidest nähtuvalt edastati veoseleping XXXOÜ-le 29.10.2012 kell 16.23 (tl 44). XXXOÜ teavitas XXX , et XXXOÜ saadab auto peale laadimisele järgmise päeva hommikuks ning lepingu kinnitus saadetakse samuti järgmise tööpäeva hommikul, so 30.10.2012 (tl 45, 81). 30.10.2012 kell 10:54 saadeti XXX lepingu kinnitus lähtudes eelnevalt kokkulepitust (tl 46, 82-83, 47). XXXOÜ poolt edastatud lepingu kinnituses oli märgitud kauba kogus, millele oli tehtud hinnapakkumine, orienteeruv tarneaeg, kooskõlastatud tasumise tähtaeg, peale- ja mahalaadimise kestvus jne. Lähtudes eeltoodust on tõendatud asjaolu, et XXXOÜ edastas XXX veoselepingu kinnituse lepingu täitmise kohta 30.10.2012 kell 10:54.

Veoselepingu punktis 8 on sätestatud saabumise ajad pealelaadimis- ja mahalaadimiskohtadesse ning tellija kohustus maksta trahvi 100 eurot iga päeva eest, mil ollakse viivituses laadimisega või kauba kohaletoimetamisega (tl 12, 83). XXX on arvestanud viivituses oldud päevi alates 06.11.2012. 07.11.2012 kell 15:34 sai XXXOÜ teavet selle kohta, et XXX oli nõus maksma transpordi eest korrigeeritud summa (tl 48, 84). Samal päeval so 07.11.2012 sai XXXOÜ informatsiooni XXX poolt soovitava tarneaja kohta, milleks oli 12.11.-13.11.2012 (tl 49, 85). Kohus on seisukohal, et kuigi veoselepingus oli kokku lepitud, et mahalaadimine pidi toimuma orienteeruvalt 05.11.06.11.2012, on XXX hilisemalt muutnud tarneaega ja määranud uueks tarneajaks vahemiku 12.11.-13.11.2012. Veoselepingu punkti 14 kohaselt kohaldatakse ühekordsele veoselepingule nr. XXX CMR Konventsiooni ning TIR Konventsiooni (tl 12, 83). Rahvusvahelise kaupade autoveolepingute konventsiooni (CMR konventsioon) artikli 11 punkti 1 kohaselt on saatja kohustatud tolli- ja muudeks toiminguteks, mis tuleb sooritada enne kauba väljaandmist saajale, saatedokumendile lisama vajalikud dokumendid või andma need vedaja käsutusse ja teatama talle kõik vajalikud andmed. CMR konventsiooni sama artikli punkti 2 kohaselt ei ole vedaja kohustatud kontrollima nende dokumentide ja andmete õigsust või täielikkust. Saatja vastutab vedaja ees mis tahes kahjude eest, mis on põhjustatud nende dokumentide ja andmete puudumisest, ebatäiuslikkusest või ebatäpsustest, välja arvatud vedajapoolse ebaõige toimingu või hooletuse korral. 11.11.-12.11.2012 öösel piiri ületamisel selgus, et tolliinspektor Venemaa piiril nõuab litsentsi kauba kohta (tl 50, 86, 51, 87, 52, 88). Kuna XXX ei esitanud õigeaegselt vajalikke dokumente, tagastas Venemaa toll auto Eestisse, märkides CMR-saatelehel nr. 12691-1 vastava põhjuse -„Tagastamine Eestisse vastavalt Tolli Koodeksile art. 163, lubamise dokumentide puudumise tõttu (litsents). Kaubad väljaviidud täies mahus. 12.11.12“. XXX esitas nõutava dokumendi piiri ületamiseks 14.11.2012 kell 16:24 (tl 53). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et XXX nõue trahvi osas summas 1 200 eurot seoses kauba hilinenult kohaletoimetamisega ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata, kuna pooled leppisid kokku uues kauba tarnetähtajas, milleks oli 12.11.-13.11.2012. Lisaks jättis XXX XXXOÜ-le õigeaegselt esitamata vajalikud dokumendid piiri ületamiseks, millest tulenevalt viibis samuti kauba kohale toimetamine. Piiri ületamiseks vajalike dokumentide esitamise kohustus oli CMR konventsiooni artikli punkti 1 ja 2 kohaselt XXX . Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et XXX nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. XXXOÜ on kohtule esitanud vastunõude summas 674 eurot. Vastunõude kohaselt teostas XXXOÜ vastavalt lepingule T 00891 vedu marsruudil Hispaania-Venemaa (Moskva regioon). Venemaa piiri ületamisel nõudis tolliinspektor autojuhilt litsentsi veetava kauba kohta. Kuna XXX ei esitanud õigeaegselt vajalikku dokumenti, tagastas Venemaa toll auto Eestisse. XXX esitas nõutava dokumendi alles 14.11.2012 kell 16:24. Seoses auto tagastamisega ning vajaliku dokumendi ootamisega tekkisid XXXOÜ-l kulud summas 674 eurot. XXXOÜ nõue on eeltoodust tulenevalt 674 eurot, millest: • 374 eurot on seisuaeg piiril 12.11.2012-14.11.2012 (summas 300 eurot), TIR-raamatu vormistamine Sillamäel (summas 50 eurot) ja uus deklareerimine Venemaa piiril (summas 24 eurot) ning

300 eurot on sihtkohta saabumine 15.11.2012 kell 19:00 (tl 70), registreerimine tolliterminalis 16.11.2012 kell 09:20 (tl 71), auto vabaks laskmine 19.11.2012 kell 15:00 (tl 70). Samuti on kostja hagejale esitanud ka arved nr 12-1135 summas 374 eurot (tl 72-73) ja nr 121151 summas 300 eurot (tl 74-75). XXX vastuväiteid XXXOÜ nõude osas esitanud ei ole. •

Veoselepingu punkti 7 kohaselt on pealelaadimiseks/mahalaadimiseks ning tolli vormistamiseks ette nähtud 2 tundi EL-i territooriumil ning 1 tööpäev Vene Föderatsiooni territooriumil. Täiendava seisuaja eest maksab tellija vedaja nõudmisel 100 eurot ööpäevas seisuajalehe esitamisel Vene Föderatsiooni territooriumil ning 15 eurot tunnist Euroopa Liidus (tl 12, 83). Eeltoodud tõendeid hinnates leiab kohus, et XXX kuulub väljamõistmisele 674 eurot XXXOÜ kasuks. XXX menetluskuluks on nõudelt tasutud riigilõiv 200 eurot. XXXOÜ menetluskuluks on nõudelt tasutud riigilõiv 125 eurot. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määruse artikli 16 kohaselt kannab menetluse kulud kaotaja pool. Kohus ei mõista siiski võitnud poole kasuks välja kulusid, mis on tehtud vajaduseta või on nõuet arvestades ebaproportsionaalsed. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud täies ulatuses XXX kanda. XXX kuulub välja mõistmisele XXXOÜ kasuks menetluskuluna riigilõiv 125 eurot. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab vastaspoolele, et Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määruse artikkel 18 sätestab kohtuotsuse läbivaatamise miinimumnõuded, mille esimese lõike kohaselt: vastaspoolel on õigus esitada taotlus Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raames tehtud kohtuotsuse läbivaatamiseks päritoluliikmesriigi pädevale kohtule, kui: a) i) nõudevorm või kohtukutse on talle kätte toimetatud ilma määruse (EÜ) nr 805/2004 artiklis 14 sätestatud vastuvõtuteatiseta; ning ii) kättetoimetamine ei toimunud piisavalt aegsasti, et võimaldada vastaspoolel temast olenemata põhjustel oma kaitset korraldada, või b) vastaspoolt takistasid nõude vaidlustamisel vääramatu jõud või temast sõltumatud erakorralised asjaolud, tingimusel, et vastaspool tegutseb mõlemal juhul viivitamata. Kui kohus otsustab, et läbivaatamine on õigustatud ühel lõikes 1 sätestatud põhjustest, on Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud kohtuotsus tühine (artikkel 18 lg 2 teine lause).

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.