2-13-13211/14 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-13-13211 liige XXX (is kood XXX ) tema Rahvastikuregistrijärgsel kodusel aadressil XXX Tallinnas, mis on ka ühtlasi võlgniku eelmiseks asukoha aadressiks, saadetud halduri järelepärimisele vastust ega nõutud võlgniku dokumentatsiooni ei esitanud. Endise juhatuse liikme varasem mobiiltelefoni number käesoleval ajal kasutuses ei ole. Võlgniku registrijärgsel aadressil XXX Tallinnas saadetud ajutise halduri järelepärimine tagastati Eesti Posti poolt märkusega „ei asu“. Võlgniku e-posti aadressile XXX saadetud järelepärimisele tuli küll automaatne vastus „oleme teie kirja kätte saanud, vastame esimesel võimalusel“, kuid kuni käesoleva ajani mingit vastust saabunud ei ole. Vastuseks e-maili aadressile XXX teatas süsteem, et antud aadress ei ole kasutuses. Võlgniku praegune juhatuse liige Eesti Rahvastikuregistris registreeritud ei ole. Äriregistri andmeil on juhatuse praeguse liikme elukoha aadressiks Läti Vabariik, XXX , kuid sellele aadressile 23.05.2013.a. saadetud kirjale vastust ei ole käesoleva ajani tulnud. Internetist leitud Riias elava XXX aadress aga erineb äriregistris näidatud aadressist ja seal näidatud telefoninumber XXX ei vasta. Äriregistrile võlgnik 2012 a majandusaasta aruannet esitanud ei ole. Ajutise halduri arvamus võlgniku varalise seisundi, maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Ajutine haldur võlgnikul reaalset vara rohkem kui 74.94 eurot leidnud ei ole, samas teadaolevaid võlgnevusi on üle 46 740 euro. Majandustegevust võlgnik ei oma ja võlgniku võlad viiviste ja intresside lisandumise tõttu kasvavad. Võlgniku osa omanikuks ning juhatuse liikmeks on Eestis elamis- ja tööluba mitteomav kodanik. Otsustades pangakontodel toimunud rahaliste vahendite liikumise järgi on võlgniku majandustegevus 2012.a. novembrist lõppenud. Pankrotimenetluse kulude katteks võlgnikul piisavalt vara puudub, mistõttu esineb raugemise koosseis juhul, kui kohtu deposiiti ei tasuta pankrotimenetluse kulude katteks raha. Lisaks tavapärastele menetluskuludele tuleb suure tõenäosusega pankrotivara moodustamiseks esitada kohtusse tagasivõitmise ja raha tagasinõudmise hagid varasema juhatuse liikme vastu. Nimelt on võlgniku Swedbanga kontolt selgitusega „Majandusraha“ endisele juhatuse liikmele kantud 25.10.2012.a. 1500 eurot ja 06.11.2012.a. 230 eurot, Danske Pangas olevalt võlgniku kontolt aga 07.11.2012.a. 300 eurot millised summad võivad olla PankS § 113 lg 1 p 3 alusel olla tagasivõidetavad. Lisaks sellele on 15.10.2012.a. kontolt välja võetud sularaha 300 eurot, 16.10.2012.a. 430 eurot, 29.10.2012.a. 200.- eurot, 06.11.2012.a. 4390 eurot ja 08.11.2012.a. 4000 eurot, millised summad võivad olla samuti tagasinõutavad, kui juhatuse liige ei suuda tõendada, et seda raha on kasutatud võlgniku majandustegevuse huvides. Maksejõuetuse põhjuse osas ei saa ajutine haldur praegu seisukohta anda, kuna tal puudub selleks piisav informatsioon endiselt ja praeguselt juhatuse liikmetelt ning raamatupidamisdokumentatsioon. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise taotlus Ajutine haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 260 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja tehtud kulutuste hüvitamiseks 117 eurot ning mõista need ajutise halduri arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX. Tööaruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 14 tundi (tunnitasuga 90 eurot), s.h Maksu- ja Tolliametist, krediidiasutustelt, võlgniku endiselt ja praeguselt

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule.

Ajutise halduri aruande kohaselt on OÜ-l XXX vara 74.94 eurot, rahalisi kohustusi aga 46 740 euro ulatuses. Majandustegevust võlgnik ei oma ja võlgniku võlad viiviste ja intresside lisandumise tõttu kasvavad. Võlgniku osa omanikuks ning juhatuse liikmeks on Eestis elamisja tööluba mitteomav kodanik. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2012.a. novembrist. Pankrotimenetluse kulude katteks võlgnikul piisavalt vara puudub, mistõttu esineb raugemise koosseis juhul, kui kohtu deposiiti ei tasuta pankrotimenetluse kulude katteks raha. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus on kontrollinud, et OÜ XXX pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Kohus leiab, et OÜ XXX pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 23 lg 5 sätestab, et kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. PankrS § 11 lg 2 sätestab, et kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud rahast tagastatakse pärast pankrotimenetluse lõpetamist järelejäänud raha makse teinud isikule. Käesolevas tsiviilasjas on pankrotti välja kuulutamata, raugemisega lõpetatud võlausaldaja avalduse alusel alustatud menetlus. Võlausaldaja on kohtumääruse alusel tasunud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste ettemaksu kokku 2 000 eurot. Ettemaksu võlausaldaja poolt mittetasumisel oleks kohus PankrS § 15 lg 3 p 5 ja p 6 tulenevalt jätnud võlausaldaja avalduse alusel võlgniku ajutise halduri nimetamata ja lõpetanud menetluse. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku Swedbanga kontol on rahalisi vahendeid 74.94 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu ja hüvitatavad kulutused on mõistlikud ning vastavad ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile, mistõttu tuleb need taotletud ulatuses välja mõista ning katta esmalt võlgniku vara arvelt ning ülejäänud osas võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud ettemaksust. Peale ajutisele haldurile määratud summade katmist kohtu deposiidis järele jäänud osa, tagastada selle tasujale. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et OÜ XXX dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige XXX (Läti XXX).