Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-13-1269 jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Põlva kohtumajale esitatud hagiavalduse järgi sõlmisid SMS Laen AS ja A. L. (kostja) 05.03.2009 interneti vahendusel lepingu nr 211365 ning samal päeval käis kostja tuvastamas enda isikut. 05.03.2009 esitas kostja SMS Laen AS-ile laenutaotluse ning hageja rahuldas kostja laenutaotluse ja kandis 05.03.2009 kostja pangakontole laenu summas 191,73 eurot ning kostja kohustus tagastama hagejale laenusumma ja maksma intressi 35,5 eurot hiljemalt 20.03.2009. Laenusumma ettenähtud tähtajaks tagastamata jätmisel kohustus kostja tasuma tähtajaks tagastama laenusummalt viivist 0,5% päevas. Kuna kostja ei tagastanud laenusummat hoolimata korduvatest meeldetuletustest, loovutas SMS Laen AS 01.12.2010 sõlmitud nõudeõiguste loovutamise lepingu nr 011210 alusel oma nõude kostja vastu summas 635 eurot E. L. I. AS-ile (hageja) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid ning SMS Laen AS teavitas kostjat 15.03.2012 teate saatmisega nõude loovutamise kohta. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 453,61 euro väljamõistmist, millest 191,73 eurot on põhivõlg, 35,15 eurot intress, 191,73 eurot viivis ja 35 eurot võla sissenõudmise kulud. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu - 45,90 euro, hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud riigilõivu - 29,10 euro ja teadaande avaldamise eest Ametlikes Teadaannetes tasutud riigilõivu – 6,39 euro - väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 18.06.2013 (tl 58), kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 54).

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 järgi eeldatakse hageja

2-13-1269 nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostjale isiklikult 18.06.2013 (tl 58). TsMS § 312 lg 1 sätestab, et menetlusdokumendi võib saajale kätte toimetada postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel tähitult väljastusteatega või lihtkirjana. TsMS § 313 lg 1 sätestab, et dokumendi kättetoimetamist tõendab dokumendi tähitult saatmise korral väljastusteade, mis tuleb viivitamata kohtule tagastada. Seega on hagiavaldus ja selle lisad kostjale kätte toimetatud TsMS §-de 312 lg 1 ja 313 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja nõusolekul rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 9. juuliks 2013) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 punkti 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustrust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 esimene lause sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär. Hageja on saanud nõude kostja vastu nõude loovutamisega SMS Laen AS poolt ja SMS Laen AS teatas 12.03.2012 kostjale nõude loovutamisest hagejale. Hageja on saanud nõude kostja vastu nõude loovutamisega AS Sampo Pank poolt (tl 12) ja AS Sampo Pank teatas 12.05.2011 kostjale nõude loovutamisest hagejale (tl 14).

2-13-1269 VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Nõudeõiguste loovutamise lepingust (tl 38) ja teatest nõude loovutamise kohta (tl 36) nähtub, et 01.12.2010 sõlmisid E. L. I. AS ja SMS Laen AS nõudeõiguste loovutamise lepingu, mille alusel loovutas SMS Laen AS oma nõude kostja vastu summas 635 eurot E. L. I. AS-ile koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatest nõude loovutamise kohta (tl 36) nähtub, et 15.03.2012 saatis SMS Laen AS kostjale kirjaliku teatise, milles teatas, et loovutas laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu E. L. I. AS-ile. Kuna senine võlausaldaja teatas kostjale, et on nõude tema vastu loovutanud uuele võlausaldajale, saab lugeda nõude loovutamise toimunuks kostja suhtes VÕS § 170 alusel. Kuna nõue kostja vastu on loovutatud, võib uus võlausaldaja E. L. I. AS (hageja) nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist senise võlausaldaja SMS Laen AS asemel VÕS § 164 lg 2 alusel. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl 25-40) ja õiguslikult põhjendatud VÕS §-de 164 lg 2, 396 lg 1, 402, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 415 lg 1 ja 113 lg 1 järgi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus – 191,73 eurot – VÕS §-de 164 lg 2; 396 lg 1; 402; 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel, intress – 35,15 eurot – VÕS §-de 164 lg 2; 396 lg 1; 397 lg 1; 402; 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel, viivis - 191,73 eurot - VÕS §-de 164 lg 2; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ning 415 lg 1 ja 113 lg 1 kolmanda lause alusel ja võla sissenõudmise kulud – 35 eurot – VÕS §-de 164 lg 2; 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel.

Antud tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 järgi on 453,61 (191,73 + 35,15 + 191,73 + 35) eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule 13.08.2013 menetluskulude nimekirja, milles taotleb kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: nõude esitamiseks ülekantud riigilõiv – kokku 75 eurot ning teate avaldamise eest Ametlikes Teadaannetes tasutud riigilõiv 6,39 eurot. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

2-13-1269 TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse lõpus olevast maksekorraldusest (tl 4-5) nähtub, et hageja on 10.01.2013 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest kostja vastu tasunud riigilõivu 45,90 eurot. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud täiendavalt riigilõivu 29,10 eurot ( maksekorraldus tl 23). TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna hagi on esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ja hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu hagihinnalt soodusmäära järgi, on võimalik kostjalt välja mõista kogu hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivu katteks välja mõista 75 eurot. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks tasunud riigilõivu 6,39 eurot teate avaldamiseks Ametlikes Teadaannetes. Seega puudub alus kostjalt antud riigilõivu (6,39 eurot) väljamõistmiseks. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.