Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu

2-13-3212 13.08.2013 kell 17. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Põlva kohtumajale esitatud hagiavalduse järgi esitas I. S. ) 11.07.2009. a hageja veebikeskkonna www.raha24.ee kaudu laenutaotluse 255,66 euro suuruse tarbimislaenu saamiseks ning hageja rahuldas kostja laenutaotluse ja sõlmis 11.07.2009 kostjaga laenulepingu nr 2101287065. Laenulepingu alusel väljastas hageja taotluse esitamise kuupäeval 11.07.2009. a kostja arveldusarvele tarbimislaenu summas 255,64 eurot ning kostja kohustus saadud laenu tagastama 60 kalendripäeva jooksul kahe osamaksega ja maksma lisaks hagejale lepingutasu ehk intressi 17,52 eurot kahe osamaksega. Kostja pidi nii 10.08.2009 kui ka 09.09.2009 tasuma hagejale osamakse summas 136,58 eurot. Laenulepingust tulenevate osamaksete ettenähtud tähtajaks tasumata jätmisel korral kohustus kostja tasuma tähtajaks laenusummalt viivist 0,75% iga laenusumma tagastamisega viivitatud päeva eest ning laenulepingust tulenevate osamaksete tasumisega viivitamise korral kuus või enam päeva kohustus kostja maksma võlgnevuse menetlemise eest meeldetuletuse tasu 11,31 eurot. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 558,11 euro väljamõistmist, millest 255,64 eurot on põhivõlg, 18 eurot kahju hüvitamise nõue, 17,52 eurot intress, 11,31 eurot võla sissenõudmiseks tehtud kulutused ja 255,64 eurot vähendatud viivis seisuga 19.04.2013. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu - 45 euro, hagi esitamisel täiendavalt tasutud riigilõivu - 55 euro ja õigusabikulude – 37 euro väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 01.06.2013 (tl 54-55), kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 28 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 54-55).

2 (6)

2-13-3212

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 järgi eeldatakse hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad kostjale kätte toimetanud avalikult teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.05.2013 (tl 54-55) ning hagiavalduse ja selle lisad saab lugeda kostja avalikult kättetoimetatuks 01.06.2013. TsMS § 317 lg 1 p 1 sätestab, et menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 5 esimene lause sätestab, et dokument loetakse avalikult kätte toimetuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega saab kohus lugeda menetlusdokumendid kostja kättetoimetatuks TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel 01.06.2013. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o

3 (6)

2-13-3212 VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustrust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 esimene lause sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär. Sama paragrahvi lg 5 teise lause kohaselt võib võlausaldaja sõltumata viivise maksmisest nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hagi on põhivõlgnevuse, intressi, võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste ja viivise osas tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl 24-34) ja õiguslikult põhjendatud VÕS §-de 396 lg 1, 397 lg 1, 402, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 415 lg 1 ja 113 lg 1 järgi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laen – 255,64 eurot – VÕS §-de 396 lg 1; 402; 76 lg 1 ja 108 lg 1 alusel, intress – 17,72 eurot - VÕS §-de 397 lg 1; 402; 76 lg 1 ja 108 lg 1 alusel, võla sissenõudmiseks tehtud kulud – 11,31 eurot – VÕS §-de 76 lg 1; 108 lg 1 ja 113 lg 5 teise lause alusel ning viivis – 255,64 eurot – VÕS §-de 76 lg 1; 415 lg 1 ja 113 lg 1 kolmanda lause alusel. Laenulepingus ette nähtud viivise määr 0,75% tagastamata laenusummalt iga laenusumma tagastamisega viivitatud päeva eest, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi ning seetõttu tühine VÕS § 42 lg 1 järgi. Kuna hageja on hagiavalduses vähendanud nõutavat viivist ning nõuab seda kostjalt tagastamata laenusummaga samas ulatuses, mis teeb viivise määraks 0,1% päevas ja mis on mõistlik viivise määr tarbijaga sõlmitud laenulepingu puhul, kuigi kostja on laenusumma tagastamisega viivitatud kolm ja pool aastat, siis on põhjendatud kostjalt viivise väljamõistmine hagiavalduses nõutud ulatuses. Hageja on nõudnud ka kahju hüvitise 18 euro väljamõistmist kostjalt ning hagiavalduse järgi seisneb hagejale tekitatud kahju Inkassoteenused OÜ-le võlgade sissenõudmise teenuse eest makstud tasus. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kui on tõendatud, et kostja on hagejale lepingu rikkumisega tekitanud kahju. Hagiavaldusele lisatud arvest nr 210113-20 (tl 34) nähtub, et hageja peab hüvitama Inkassokeskus OÜ-le I. S. 15 eurot, millele lisandub käibemaks 3 eurot. Kuna hageja pole kohtule esitatud tõendit, millest nähtub, et hageja pole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, pole käibemaksu väljamõistmine kostjalt põhjendatud. Peale selle pole hageja esitanud kohtule tõendit, millest nähtub, et hageja on Inkassokeskus OÜ-le tasunud I. S. 15 eurot. Samuti ei nähtu Inkassokeskus OÜ arvest, millistele toimingutega seoses peab hageja hüvitama Inkassokeskuses OÜ-le I. S. . Kuna pole tõendatud, et hageja on seoses võla kohtuvälise

4 (6)

2-13-3212 sissenõudmisega kostjalt kandnud täiendavaid kulusid summas 18 eurot, siis tuleb hageja nõue laenulepingu rikkumisega tekitatud kahju 18 euro hüvitamiseks jätta rahuldamata. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 540,11 eurot (255,64 + 17,52 + 11,31 + 255,64). Antud tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 järgi on 558,11 (255,64 + 18 + 17,52 + 11,31 + 255,64) eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna hagi rahuldatakse 540,11 euro ehk 96,8% (540,11: 558,11) ulatuses, tuleb menetluskulud jätta 96,8% ulatuses kostja kanda ja 3,2% ulatuses hageja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja juba hagiavalduses (tl 18), milles on taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv – 45 eurot, hagi esitamisel täiendavalt tasutud riigilõiv – 55 eurot ning õigusabikulu – 37 eurot. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja on kümne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest tasunud riigilõivu 450 eurot (maksekorraldus tl 20), mis teeb ühe maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohta keskmiselt 45 eurot riigilõivu. Peale selle on hageja hagi esitamisel täiendavalt tasunud riigilõivu 55 eurot (maksekorraldus tl 21). Seega on hageja kokku tasunud riigilõivu 100 eurot. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna hagi on esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ja hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu hagihinnalt soodusmäära järgi, on võimalik hageja menetluskuluna riigilõivu mõttes arvestada 100 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

5 (6)

2-13-3212 vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks esindajaks olnud D. J. T. . Kuna antud hagi hind on 558,11 eurot, siis on TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) § 1 lg 1 alusel võimalik antud asjas lepingulise esindaja kulude katteks teiselt menetlusosaliselt välja mõista maksimaalselt 320 eurot. Seega jäävad hageja nõutavad lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 4 kehtestatud piirmäära sisse. Järelikult on hageja õigusabikulude nõue menetluskuluna - 37 eurot - arvestatav. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud 137 (100+37) eurot. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda 96,8% ulatuses, tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 132,62 eurot (96,8% 137-st). Kostja võib nõuda asja lahendanud Põlva kohtumajalt oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostjale tuleb tagaseljaotsus kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel, sest kostja ei ela registris märgitud aadressil (Põlva maakond Valgjärve vald Mügra küla) ja tema viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ning puudub ka võimalus menetlusdokumendi edastamiseks kostja esindajale või kostja volitatud isikule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.