Muud › Muud hagiasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

1(5)

2-13-8837 Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt on hageja nõudeks kohustada kostjaid välja andma ebaseaduslikust valdusest hagejale eluruum asukohaga Kooli põik 2A-8 Narva ning välja mõista kostjalt I hageja kasuks üürilepingust tulenev võlgnevus 1585,72 eurot. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks riigilõiv 225 eurot. Hageja väitel on hageja ja kostja I vahel 28. augustil 2003 sõlmitud üürileping eluruumi asukohaga Kooli põik 2A-8 Narva üürileandmiseks. Koos üürnikuga kasutavad eluruumi kostja I perekonnaliikmed, kostja II ja kostja III. Hageja väitel on kostja jätnud täitmata üürilepingust tuleneva kohustuse maksta üüri ja kõrvalkulude eest, mille tõttu on moodustunud üüritasu ja kõrvalkulude võlgnevus kokku 1585,72 eurot. Et kostjal I oli kõrvalkulude võlgnevus, mis ületas kolme kuu kõrvalkulude summa, ütles üürileandja üürilepingu erakorraliselt üles. Kostja I üürilepingu ülesütlemist ei vaidlustanud ja hageja väitel on üürileping lõppenud. Seoses üürilepingu lõppemisega on kostjatel kohustus anda hagejale kui üürileandjale üle eluruumi asukohaga Kooli põik 2A-8 Narva valdus. Hageja väitel ei ole kostjad eluruumi valdust üle andnud, kuna hagejale ei ole üle antud eluruumi võtmeid. Kostja I võttis kohtuistungil hageja nõude välja mõista kostjalt I hageja kasuks üürilepingust tulenev võlgnevus 1585,72 eurot õigeks (t.l.-183). Kostja I võttis kohtuistungil omaks, et üürileping on hageja poolt üles öeldud, ülesütlemist kostja I ei vaidlustanud ja seega on ülesütlemine kehtiv. Kostja I võttis omaks, et valdab korterit. Kostja II kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Kohtuistungil võttis kostja II omaks, et üürileping on hageja poolt üles öeldud. Kostja II teatas, et eluruumis võivad olla tema isiklikud asjad. Kostja III kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud ja teatas, et soovib asja läbivaatamist ilma tema osavõtuta. 2(5)

2-13-8837

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle, et hageja ja kostja I vahel 28. augustil 2003 sõlmitud üürileping eluruumi asukohaga XXX üürileandmiseks. Eluruumi asukohaga XXX omanik on Narva linn, keda esindab hageja kui Narva linna munitsipaalelamufondi volitatud haldaja. Koos üürnikuga valdavad eluruumi kostja I perekonnaliikmed, kostja II ja kostja III. Üürileping on hageja poolt üles öeldud. Üüritasu ja kõrvalkulude võlgnevus moodustab kokku 1585,72 eurot. Kostja I võttis kohtuistungil hageja nõude välja mõista kostjalt I hageja kasuks üürilepingust tulenev võlgnevus 1585,72 eurot õigeks (t.l.-183). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna üürilepingust tuleneva üüritasu ja kõrvalkulude maksmise kohustus kehtib vaid üürniku ehk kostja I osas, leiab kohus, et hageja nõude välja mõista kostjalt I hageja kasuks üürilepingust tulenev võlgnevus 1585,72 eurot osas saab vaidlusalust õigussuhet tuvastada kostja I suhtes eraldi ning seega ei ole selle nõude rahuldamiseks teiste kostjate õigeksvõtt vajalik. Samuti ei puuduta kostja I osas hagi rahuldamine kostja II ja kostja III õigusi ega kohustusi. Kohus rahuldab hageja nõude õigeksvõtuga ja mõistab kostjalt I hageja kasuks välja üürilepingust tuleneva võlgnevuse 1585,72 eurot. Hageja väitel on kostjal I kui üürnikul kõrvalkulude võlgnevus, mis ületab kolme kuu kõrvalkulude summa ja seega ütles üürileandja üürilepingu erakorraliselt üles. Seoses üürilepingu lõppemisega on kostjatel kohustus anda hagejale kui üürileandjale üle eluruumi asukohaga XXX valdus. Hageja väitel ei ole kostjad eluruumi valdust üle andnud ja valdavad eluruumi ebaseaduslikult. Kostjad vastuväiteid hageja nõudele ei esitanud. Hageja nõue on tõendatud kostja I omaksvõtuga, mille kohaselt on üürileping on hageja poolt üles öeldud, ülesütlemine on kehtiv ning kostja II omaksvõtuga, et üürileping on hageja poolt üles öeldud. Samuti on hageja nõue tõendatud üürilepinguga (t.l.-10), mille p 6.4.3. kohaselt võib üürileandja lepingu erakorraliselt üles öelda, kui üürnik ei ole tasunud üüri või muid lepingus nimetatud tasusid kolme kuu jooksul tasumise tähtaja möödumisest; ülesütlemise avaldusega (t.l.-20) ja võlgnevuse arvestusega (t.l.-19) ja kviitungitega (t.l.-124-135 ja 145-146), millest selgub, et üürnikul on võlgnevus, mis ületab kolme kuu kõrvalkulude summa. Korteri valdamine üürniku ja tema perekonnaliikmete poolt on tõendatud kostja I omaksvõtuga, et kostja I valdab korterit; ruumi registreeritud isikute nimekirjaga (t.l.-8), millest nähtub, et kostja I, kostja II ja kostja III on eluruumi asukohaga XXX registreerinud oma elukohana. Kuigi kostja II ja kostja III viibivad kinnipidamisasutuses, ei välista see ruumi valdamist, kuna kostjate asjad võivad olla eluruumis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 313 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige VÕS 3(5)

2-13-8837 §-des 314–319 nimetatud asjaoludel. Lähtuvalt VÕS § 316 lg 1 p 3, üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa. Kohus järeldab, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 33 lg 1 kohaselt on kostjad eluruumi asukohaga XXX otsesed valdajad. Et eluruumi üürileping on üles öeldud ja kostjatel puudub seadusest või lepingust tulenev alus eluruumi valdamiseks, on valdus AÕS § 34 kohaselt ebaseaduslik. Vastavalt AÕS § 80 lg 1, omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kohus leiab, et hageja nõue kohustada kostjaid välja andma ebaseaduslikust valdusest hagejale eluruum asukohaga XXX tuleb rahuldada. Kohus kohustab kostjaid üle andma eluruumi asukohaga XXX valdus SA-le Narva Linnaelamu. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Kostjalt I tuleb välja mõista hageja kasuks üürilepingust tulenev võlgnevus 1585,72 eurot ja kohustada kostjaid üle andma eluruumi asukohaga XXX valdus SA-le Narva Linnaelamu. Hagi hind Hagiavalduses on hageja nõudeks märgitud kohustada kostjaid välja andma ebaseaduslikust valdusest hagejale seoses üürilepingu lõpetamisega eluruum asukohaga XXX ning välja mõista kostjalt I hageja kasuks üürilepingust tulenev võlgnevus 1585,72 eurot. TsMS § 124 lg 1 kohaselt, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga ja vastavalt TsMS § 128, lepingu lõppemise tõttu kinnisasja, ehitise või selle osa valduse väljaandmise üle peetava vaidluse korral on hagihind ühe aasta kasutustasude kogusumma. Lähtuvalt TsMS § 134 lg 1, hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja on märkinud hagiavalduses, et aasta kasutustasude summa on 1014,02 eurot, hageja rahaline nõue on 1585,72 eurot. Hagihind on 1014,02 + 1585,72 = 2599,74 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Lähtuvalt TsMS § 165 lg 1, kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus rahuldas hagi ning kõik menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda, arvestades kostjate menetluses osalemise ulatust. Kostja I on üürilepingu pooleks, kelle poolt lepingu rikkumise tõttu on menetlus alustatud, lisaks üürilepingust tuleneva võlgnevuse nõudele on kostja I vastu suunatud ka asja ebaseaduslikust valdusest väljaandmise nõue. Kostja II ja kostja III on kostja I kui üürniku perekonnaliikmed, kes ei ole üürilepingu poolteks, s.o nendest ei sõltunud üürilepingust tulenevate rahaliste kohustuste 4(5)

2-13-8837 täitmine. Seetõttu leiab kohus, et kostja I peab kandma 50% kõigist menetluskuludest. Kostja II ja kostja III kanda jäävad ülejäänud osa menetluskuludest võrdsetes osades. Kohus leiab, et menetluskuludest 50% tuleb jätta kostja I kanda, 25% kostja II kanda ja 25% kostja III kanda. Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks riigilõiv 225 eurot. Kohus märgib, et vastavalt TSMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus jätab hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks läbivaatamata, kuna menetluskulude rahalist kindlaksmääramist saab nõude vaid peale kohtulahendi jõustumist. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.