Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

2-12-43849 12.08.2013 kell 12. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Põlva kohtumajale 24.04.2013. a esitatud hagiavalduse järgi sõlmisid E. E. A. S. ) ja G. V. ) 29.01.2010.a a KÕU Interneti teenuse lepingu, mille alusel kohustus hageja müüma kostjale Interneti teenust ja kostja kohustus tasuma saadud Interneti teenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Arvete nõuetekohaselt tähtpäevaks tasumata jätmisel kohustus kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,06% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja on endale võetud kohtused täitnud ja ta on esitanud kostjale vastavalt lepingule ja kooskõlas osutatud teenustega igakuiselt arved, kus on märgitud maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks. Kostja pole aga hagejale osutatud Interneti teenuse eest tasu maksnud. Kuna kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 376,06 euro väljamõistmist, millest 276,77 eurot on põhivõlg ja 99,29 eurot viivis seisuga 23.04.2013. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist põhinõudelt (267,77 eurot) 0,06% päevas alates hagi esitamisest 24.04.2013 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui summani 177,48 eurot. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 45 euro, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 30 euro ning õigusabikulude – 191,73 euro väljamõistmist ning menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 29.05.2013 (tl 80), kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 74).

2 (5)

2-12-43849 Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 järgi eeldatakse hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale kohtukordniku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostjale emale – T. L. 29.05.2013 (tl 80), kes elab koos kostjaga samas eluruumis (tl 81). TsMS § 315 lg 1 esimene lause sätestab, et menetlusdokumendi võib kätte toimetada ka kohtutäituri, kohtukordniku või vastavalt kohtu kodukorrale selleks pädeva muu kohtuametniku või politseiasutuse või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse või tema asutuse vahendusel, samuti muu isiku vahendusel, kellele kohus teeb kättetoimetamise ülesandeks kokkuleppel. TsMS § 322 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega saab kohus lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks TsMS §-de 315 lg 1 ja 322 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o

3 (5)

2-12-43849 välja mõista põhivõlgnevus - 276,77 eurot – VÕS §-de 76 lg 1 ja 108 lg 1 alusel ning viivis – 99,29 eurot – VÕS §-de 76 lg 1; 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 kolmanda lause alusel. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis põhinõudelt (276,77 eurot) 0,06% päevas alates hagi esitamisest 24.04.2013 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui summani 177,48 eurot. Antud tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt on 436,67 (276,77 + 99,29 + 60,61 [276,77 x 0,06% x 365] ) eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule koos hagiavaldusega ka menetluskulude nimekirja (tl 67), milles on taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv – 45 eurot, hagi esitamisel tasutud riigilõiv – 30 eurot ning õigusabikulu – 191,73 eurot. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses olevast maksekorraldusest (tl 5) nähtub, et hageja on 39 maksekäsu kiirmenetluse avalduse eest tasunud riigilõivu 1755 eurot, mis teeb ühe maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohta keskmiselt (1755 : 39) 45 eurot riigilõivu. Peale selle on hageja hagiavalduse esitamisel 23.04.2013 tasunud riigilõivu 30 eurot (maksekorraldus tl 29) ja 24.04.2013 on hageja täiendavalt tasunud 25 eurot riigilõivu (maksekorraldus tl 71). TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seega on hageja tasunud antud tsiviilasjas kokku 100 eurot riigilõivu.

TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna hagi on esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ja hageja on tasunud riigilõivu hagihinnalt

4 (5)

2-12-43849 soodusmäära järgi, on võimalik kostjalt hageja kasuks välja mõista kogu hagi esitamisel soodusmäära järgi tasutud riigilõiv 75 eurot. Kohus märgib, et hagejal on võimalik nõuda kohtult enam tasutud riigilõivu 25 euro tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. Selleks tuleb tal kohtule esitada vastavasisuline avaldus, kus tal tuleb märkida, kellele ja millisele arvelduskontole tuleb riigilõiv tagastada. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks olnud U. F. OÜ Julianuse Õigusbüroo esitatud arvest (tl 68) lähtuvalt peab hageja maksma Julianuse O. -le 191,73 eurot tasu hageja esindamise eest võlglase G. V. , mis sisaldab käibemaksu 31,96 eurot. Kuna antud hagi hind on 436,37 eurot, siis on TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) § 1 lg 1 alusel võimalik antud asjas lepingulise esindaja kulude katteks teiselt menetlusosaliselt välja mõista maksimaalselt 320 eurot. Seega jäävad hageja nõutavad lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 4 kehtestatud piirmäära sisse. Maakohtu arvates on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus lepingulise esindaja kulude osas selgelt põhjendamatu, sest antud asi pole eriti keerukas ega töömahukas, hageja lepingulise esindaja ülesanded antud asjas on piirdunud vaid hagiavalduse koostamisega ning kohtu menetluses on massiliselt hageja lepingulise esindaja koostatud sarnaseid õigusalaseid dokumente. Peale selle sisaldavad hageja nõutud õigusabikulud käibemaksu, kuid hagejat pole esitatud kohtule TsMS § 174 lg 6 järgi nõutavat kinnitust selle kohta, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa mõnel muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eelneva tõttu vähendab kohus kostjalt väljamõistetavaid hageja õigusabikulusid põhjendatud suuruseni, milleks kohtu arvates on 80 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks kokku 155 (75 + 80) eurot. Menetluskuludelt tuleb arvates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses vastavalt hageja taotlusele (tl 26) TsMS § 177 lg 2 alusel. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.