Tartu Maakohus
Kohtunik
Heiki Kolk
Määruse tegemise aeg ja koht
09. august 2013.a, Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-44498
Tsiviilasi
A. P. hagi M. V. vastu 26224,68 euro nõudes kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: A. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Janar Kuus (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, e-post: [email protected]; [email protected]); Kostja: M. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post [email protected]); Kostja lepinguline esindaja Grete Lüüs (õigusbüroo Melk ja Partnerid OÜ, e-post [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg ja 07.august 2013, Hageja A. P. ; hageja esindaja advokaat Janar Kuus; osalejad Kostja M. V. ; kostja esindaja Grete Lüüs.
I. Kinnitada A. P. ́a ja M. V. vahel alljärgnev kompromiss :
aasta jooksul, tasudes alates november 2013 iga kuu 28 kuupäevaks vähemalt 668,73 (kuussada kuuskümmend kaheksa eurot ja seitsekümmend kolm senti) eurot.
V. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-12-44498 A. P. hagis M. V. vastu võlgnevuse nõudes. 2(4)
VI. Määrus saata riigilõivu tagastamise ja punktide II ja III täitmiseks ja täitmise korraldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (asukoht Turu 2, 51014 Tartu). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. Asjaolud Tartu Maakohtu Võru kohtumaja menetluses on A. P. hagi M. V. vastu 26224,68 euro nõudes. 07.08.2013 toimunud kohtuistungil esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Kompromissi kohaselt tasub kostja hagejale osamaksetena põhivõlgnevuse 22 049, 52 eurot ja viivised 1000 eurot. Kui kostja hilineb osamaksete tasumisega rohkem kui 60 päeva, võib hageja pöörduda kogu võlgnevuse sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Kostja tasub riigituludesse 325 eurot riigilõivu katteks. Hageja palub tagastada pool osaliselt tasutud riigilõivust. Poolte esindajate kulud jäävad poolte endi kanda. Pooled kinnitavad, et on teadlikult menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest ja paluvad menetluse lõpetada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada. Kompromissis taotles hageja poole tasutud riigilõivu tagastamist summas 100 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hagi esitamisel on hageja 01.11.2012 Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011, viitenumber 2900072699 tasunud osaliselt riigilõivu so 200 eurot. Kuna kohus lõpetab menetluse seoses kompromissi sõlmimisega, on põhjendatud hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks ja hagejale kuulub tagastamisele 100 eurot. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled on kompromisslepingus kokku leppinud menetluskulude kandmise, tuleb poolte menetluskulud jätta nende kanda vastavalt nende poolt sõlmitud kompromisslepingule. Pooled on kompromissis kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse välistamises. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse välistanud ja seega ei saa esitada määruskaebust. Menetluse käigus on kohus rahuldanud hageja menetlusabi taotluse ja vabastanud ta osaliselt so 650 euro suuruses summas riigilõivu tasumisest.
3(4)
TsMS § 190 lg 3 esimese lause järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 190 lg 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus märgib, et kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi õigeaegselt ega ei asunud kohustust täitma ka pärast hagi esitamist kohtusse. Seega on õiglane, kui kostjalt tuleb riigituludesse välja mõista pool tasumisele kuulunud riigilõivust so summas 325 eurot. Kohus määrab TsMS § 190 lg 7 alusel kindlaks, et kostjal tuleb nimetatud summa tasuda 2 aasta jooksul. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Kohus selgitab, et juhul, kui kostja ei tasu käeoleva määruse punktis II väljamõistetud summat kindlaksmääratud tähtajal, tuleb tasuda määruse punktis III märgitud viivist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.