Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud Hageja sõlmis kostjaga 20.01.2011 järelmaksulepingu nr 1100157/10ta, mille kohaselt andis kostjale üle järelmaksu 402.85 eurot, millest 384.35 eurot kasutas kostja Nordic Digital AS-le kuuluvast kauplusest järelmaksuga esemete ostmiseks ning 18.50 eurot kuulus poolte kokkuleppel tasaarvestamisele lepingu sõlmimise tasuga. Kostja kohustus tasuma hagejale järelmaksu intressi 18,75% järelmaksu summalt aastas. Lepingu kohaselt kuulus järelmaksu püsimaksete tähtaegse tasumata jätmise korral kostjale automaatselt väljastamisele krediit järelmaksu püsimakses sisalduva järelmaksu summa ulatuses ning krediidisummalt kohustus kostja tasuma krediidiintressi 29 % krediidisummast aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja hoiatas 26.07.2011 teatega kostjat lepingu ülesütlemisest ning ütles 22.08.2012 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidisumma 373.86 eurot, sissenõutavaks muutunud järelmaksuintressi 72.59 eurot ja krediidiintressi 50.58 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud vastavalt hageja kehtestatud hinnakirjale kahe hoiatuse ja ühe ülesütlemisavalduse eest kokku 51.12 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 108.42 eurot. Hageja taotleb kostjalt kokkulepitud intressi määras viivise väljamõistmist kuni põhivõla tasumiseni. Kostja esindaja oma kirjalikus vastuses vaidleb hagile vastu. Hageja ei saa nõuda kostjalt lepingu täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel pärast seda, kui on lepingu eelnevalt ise üles öelnud. Hageja ei hinnanud krediidi andmisel piisavalt hästi kostja maksevõimet, mistõttu peab kandma lepingu täitmata jäämise riisikot. Samas tunnistab kostja, et on saanud krediidisumma 402.85 eurot laenuks ja nõustub tagastama võla jäägi 373.86 eurot maksgraafiku alusel. Ebamõislikult suure viivise maksmiseks kostjal kohustus puudub. Kostja taotleb viivise vähendamist enda raske majandusliku olukorra tõttu, mis nähtub ka asjaolust, et temale on määratud riigipoolne õigusabi võlgade ümberkujundamiseks. Kui kohus leiab, et kostja peab siiski viivist maksma, palub ta seda vähendada mõisliku suuruseni. Krediidiintressi nõudeõigus hagejal puudub. Lepingust nähtuvalt väljastati kostjale automaatselt krediit, millega on rikutud VÕS §-s 404 lg 1 sätestatut: tarbija avaldus kohustuse võtmiseks peab olema kirjalikus vormis. Välja on toomata krediidi kulukuse määr. VÕS § 408 lg 4 järgi kohaldub sellisel juhul VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Võla sissenõudmise kulud on tõendamata. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 396 lg 1 kohaselt Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on saanud kostjalt laenu järelmaksuga ostu finantseerimiseks järelmaksulepingu nr 1100157/10ta, 20.01.2011, alusel, millest on tagastamata 373.86 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtusse hagi laenu tagastamiseks pärast laenulepingu ülesütlemist, sest VÕS § 399 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt Laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Kostja on olnud viivituses makse tasumisega kauem kui 3 kuud ning ta ei ole maksnud lepingus kokkulepitud

ulatuses intressi. Hagejal oli seadusest tulenev alus lepingu ülesütlemiseks, mille tagajärjel muutusid kõik kostja kohustused sissenõutavaks. Kostjalt tuleb välja mõista võlg 373.86 eurot. VÕS § 405 lg 1 kohaselt (kuni 01.07.2011 kehtinud redaktsioonis) Krediidilepingute puhul, mille esemeks on asja omandamise, teenuse osutamise või muu lepingueseme finantseerimine, tuleb lepingus käesoleva seaduse § 404 lõigetes 2-4 sätestatud andmete asemel märkida: 1) lepingu esemeks oleva asja, teenuse või muu soorituse kirjeldus; 2) krediidi eest omandatava asja või teenuse hind, kui tasumine toimuks kohe (netohind); 3) krediidi brutosumma, mis tuleb maksta krediidilepingu raames sissemakse, osamaksete, intressi ja muude kuludena; 4) osamaksete arv, suurus ja maksete tegemise tähtajad...; 5) krediidi kulukuse määr aasta kohta; .... VÕS § 408 lg 3 ja 5 kohaselt (kuni 01.05.2013 kehtinud redaktsioonis) Käesoleva seaduse §s 405 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbijale antakse üle asi, talle osutatakse teenus või täidetakse muu kohustus. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul puuduvad andmed käeoleva seaduse § 405 lõike 1 punktis 3 nimetatud krediidi brutosumma, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra kohta, ei või intressi nõuda rohkem käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäärast. Kohtule esitatud järelmaksulepingust (tl 8) ja maksegraafikust (tl 9) nähtuvalt on kostja kui tarbija jaoks välja toodud lepingu esemeks oleva asja kirjeldus, krediidi neto- ja brutosummad. Samas ei ole selge krediidi kulukuse määr aasta kohta. Järelmaksulepingus on märgitud kulukuse määr 36,69 % aastas, kuid ei ole võimalik aru saada, kas kulukuse see määr kehtib järelmaksu või krediidi kohta. Kuivõrd leping on sõlmitud järelmaksuga kauba ostmiseks, tuleb asuda seisukohale, et kostjale kui tarbijale on teatavaks tehtud järelmaksu intressimäära alusel arvestatud krediidi kulukuse määr. Samas ei saa see olla õige, sest krediidi kulukuse määr 18,75 % suuruse aastaintressi puhul ei saa olla 36,69 % aastas. Sellisel juhul ei ole kostjale kui tarbijale teatavaks tehtud õiget lepingu alusel antud krediidi kulukuse määra. Tarbijakrediidilepingu kohustuslikud elemendid on toodud VÕS §-s 404 lõikes 2 (kuni 01.07.2011 kehtinud redaktsioonis): tarbija poolt allkirjastatud tahteavalduses peavad olema märgitud: 1) väljamakstav krediit (krediidi netosumma) või krediidi ülempiir; kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ning intressi ja muude kulude tasumiseks tehtavate maksete kogusumma (krediidi brutosumma)..., 3) krediidi tagasimaksmise tingimused...; 4) intressimäär aasta kohta...;. VÕS § 408 lg 4 kohaselt (kuni 01.05.2013 kehtinud redaktsioonis) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või käesoleva seaduse § 404 lõike 2 punktis 2 nimetatud krediidi brutosumma kohta, loetakse intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär.... Tl 13 olevas taotluses on M. Pärn avaldanud soovi saada järelmaksu võimalust 384.35 euro ulatuses taotluses toodud kauba ostmiseks. M. Pärn ei ole esitanud hagejale tahteavaldust tarbijakrediidi saamiseks VÕS § 404 mõttes ning kohtule esitatud lepingus ei ole krediidi brutosummat arvutatuna 29 % aastaintressilt. Kohus on seisukohal, et järelmaksulepingus nr 1100157/10ta puudub krediidi kulukuse määr aasta kohta sellisena, nagu see on sätestatud VÕS §-s 405 lg 1 p 5 (kuni 01.07.2011 kehtinud redaktsioonis). 36,69 % aastas ei ole õige krediidi kulukuse määr järelmaksu 18,75 % suuruse aastaintressi korral, tegelik kostjale järelmaksuna väljastatud krediidi kulukuse määr on kostjale teadmata. Sellest tulenevalt rakendub VÕS §-s 408 lg 5 sätestatu ning kostja on kohustatud maksma hagejale intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras, so EKP intress+ 7 % aastas. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on seisukohal, et seaduses sätestatud viivise määra vähendamiseks alus puudub. Tl 13 oleva taotluse kohaselt on M. Pärna poolt märgitud tema igakuine sissetulek 500-850 eurot kuus, netosissetulek 600 eurot kuus ning ainsa laenukohustusena õppelaenu tagastus 59.85 eurot kuus.

Kui kostjal oli järelmaksu taotlemise ajal muid täitmata kohustusi, mida ta hagejale ei avaldanud, ei saa hagejat süüdistada vastutustundetus laenuandmises. Kostja ei ole aastate jooksul mitte mingil moel püüdnud vähendada oma võlga kostja ees. Kostja tegeliku majandusliku olukorra kohta käesoleval ajal kohtule tõendeid esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud intressi alates 20.01.2011 kuni järelmaksulepingu ülesütlemiseni 22.08.2011 arvestusega 8,25 % aastas (0,0226% x 214 päeva x 373,86 eurot) 18.08 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on viivise määr samuti VÕS §-s 94 sätestatud määr, kui poolte vahel ei ole kokku lepitud suuremat intressi. Kohus on tuvastanud intressi mära kokkuleppe tühisuse, mistõttu rakendamisele kuulub intressimäär 8,25 % aastas 2011. aasta eest ja 8 % aastas 2012. ja 2013. aasta eest. Kostja võlgneb hagejale viivise alates 23.08.2011 kuni kohtuotsuse tegemise päevani 02.08.2013 summas (0,0219 % x 710 päeva x 373,86 eurot) 58.13 eurot. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist kuni põhivõla tasumiseni. Kohus on seisukohal, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista viivis VÕS §-s 94 sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohus on seisukohal, et hageja nõutud tasu võlateadete ja ülesütlemisteate saatmise eest summas 51.12 eurot on põhjendatud ja kuulub samuti välja mõistmisele. Hageja on saatnud M. Pärnale 2 võlateadet (tl 17, 18) ja ülesütlemisteate. Järelmaksulepingu üldtingimuste p 6.5 kohaselt krediidisaajale lepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt hinnakirjale. VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal... . Tl 19 oleva väljatrüki kohaselt on meeldetuletus- ja hoiatuskirja hind 12.78 eurot ning ülesütlemisavalduse hind 25.56 eurot. Kostja on hageja sellele nõudele vastu vaielnud, kuid ei ole omalt poolt avaldanud, milline on tema arvates õige ja õiglane tasu maksevõlgnikuga tegelemiseks kulutatud aja ja materjalide eest. Kostja omalt poolt ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tema on muret tundnud tekkinud võla pärast ning on selle tõttu hagejaga ühendust võtnud, mistõttu meeldetuletuste saatmist võiks lugeda põhjendamatuks kulutuseks. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 373.86 eurot, intressi 18.08 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 58.13 eurot ja võla sissenõudmisega tekitatud kahju 51.12 eurot, kokku 501.19 eurot. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja menetluskulu on riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 95 eurot. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks taotlust ja tõendeid esitanud, kaotades sellega õiguse taotleda menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist. Hageja nõue 694.59 euro väljamõistmiseks rahuldatakse 501.19 euro, so 72 % ulatuses. Sellest tulenevalt jäävad hageja menetluskulud 28 % ulatuses hageja kanda ja 72 % ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulud on summas 220 eurot, millest 158.40 eurot tuleb välja mõista kostjalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.