Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu 1(3)

2-12-44459 otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS või kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või kontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (viitenumber 3100057484). Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Eesti Vabariik esitas Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu 1.11.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse O A, G S ja I A vastu võlgnevuse 1736,20 euro nõudes. I A ja O A suhtes koostas kohus 30.05.2013 määrusena maksekäsu (tl 51-52). G S ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning 30.05.2013 määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse Galina Stapel suhtes ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (tl 3-4). Viru Maakohus jättis 12.06.2013 määrusega (tl 15) avalduse käiguta ning määras tähtaja nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamiseks. Hageja põhjendused Hageja esitas 19.06.2013 kohtule hagiavalduse (tl 22-24) G S vastu 1736,20 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu I A ja AS Hansapank vahel sõlmitud õppelaenulepingust nr 08-133425-OL. Lepingu alusel laenas pank I A 30000 krooni (1917,35 eurot) ja laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist on käendusega taganud O A ja kostja G S. Käendusleping G S on sõlmitud 25.09.2008 käendaja vastutuse maksimumsummaga 42000 krooni ehk 2684,29 eurot (tl 29). Laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi ja riik on kohustuse panga eest täitnud. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 21 lg 2 järgi on riigil tekkinud nõudeõigus kostja vastu kogu tema poolt 2(3)

2-12-44459 krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Seisuga 18.06.2013 on hageja nõude suuruseks 1736,20 eurot, mis tuleneb põhivõlast 1608,42 eurot ning intressist 127,78 eurot. Viru Maakohus võttis 28.06.2013 määrusega (tl 61) hagi menetlusse ja andis kostjale hagile vastamiseks 7 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega sai kostja isiklikult kätte 3.07.2013 (tl 66). Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagiavaldusele kirjalikult vastanud ega taotlenud menetlustähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 2 tulenevalt hageja nõusolekut hagi tagaseljaotsusega rahuldamiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagis märgitud asjaolud ja nõuded on faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud ning esitatud hagi tuleb täielikult rahuldada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult. Kõik menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Kohus jätab tsiviilasjas menetluskulud kindlaks määramata. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.