2-12-3980
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse tegemise aeg ja koht
2.augustil 2013.a. Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-3980
Tsiviilasi
AS MiniCredit hagi T. T. vastu 442,57 euro ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
217,29 eurot
Pooled ja nende esindajad
hageja
AS MiniCredit (registrikood 11551909,
asukoht Viru väljak 2 Tallinn Harjumaa, esindaja Ingrid Nook); kostja T. T.
(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht
xxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx) Kohtuistungi aeg
kirjalik menetlus
rahuldada AS Minicredit hagi T. T. vastu osaliselt. Välja mõista T. T. lt AS MiniCredit kasuks 241 (kakssada nelikümmend üks) eurot ja 25 senti. Menetluskulude jaotus AS Minicredit poolt menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõiv jätta T. T. kanda ning muud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt on pooled pärast laenu sooviva isiku registreerimist, laenutaotluse esitamist ja isiku identifitseerimist sõlminud laenulepingu, mille alusel on hageja kostjale 30. detsembril 2008 üle kandnud tema poolt taotletud laenusumma 3000 krooni kostja poolt taotletud perioodiks 15 päevaks. Laenusumma ja intresside tasumise tähtajaks oli 14. jaanuar 2009. Kostja oma kohustusi tähtaegselt ei täitnud, laenu tähtaegselt ei tagastanud ega teatanud hagejale kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.1.1.3 sätestab, et laenu puhul 3000 krooni on intressi summa 60% laenu summast aastas, millele lisanduvad muud kulud, mida ei arvata krediidikulukuse määra hulka ehk laenu õigeaegsel tagasi maksmisel ühe osamaksena on osamakse suurus 3525 krooni ja intressi ning muude kulude kogusumma kolmekümne päevaseks perioodiks on 525 krooni. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 7.4 kohaselt võib laenuandja edastada laenusaajale meeldetuletuse laenu maksmise kohta laenutaotluses märgitud posti, e-posti aadressile ja/või SMS-i teel laenusaaja poolt laenutaotluses märgitud mobiiltelefoni numbrile. Meeldetuletusega edastatakse laenusaajale laenuandja pangarekvisiidid, tagastamisele kuuluva laenusumma suurust, tähtaega, viitenumbrit jms. Tagastamisele kuuluva laenu suuruse ja tagastamise tähtaja meeldetuletuse mittesaamine ei vabasta laenusaajat lepingust tulenevate kohustuste tähtaegse täitmise kohustusest. Samuti ei vastuta laenuandja aadressimuutusest tuleneva meeldetuletuse mittekättesaamise eest laenusaaja poolt. Pooled on kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu tähtaegselt, siis kohustub laenusaaja tasuma laenuandja nõudel võlgnevuse menetlemise eest tasu laenuandja hinnakirja kohaselt, mille järgi on iga väljastatud meeldetuletuse (mis on saadetud sms-ga, e-postiga või tavapostiga) tasu 200 krooni. Käesoleval juhul on hageja saatnud kostjale kaks meeldetuletust 29. jaanuaril 2009, kuid sellest hoolimata pole kostja oma kohustusi täitnud, mistõttu kuulub kostjalt väljamõistmisele ka vastav summa 400 krooni. Pooled olid lepingu p 9.1 kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 0,75% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas. Kostjal oli kohustus saadud rahasumma tagastada 14. jaanuar 2009. Kuna kostja seda ei teinud, siis oli tema viivisvõlgnevus seisuga 26. jaanuar 2012 24 862,50 krooni. Samas lähtuvalt kohtupraktikast ei nõua hageja kostjalt viivist suuremas summas kui on tema käesolev põhinõue s.o. 191.73 eurot. Kuivõrd kostja ei ole oma kohustust nõuetekohaselt täitnud ning teinud mitte mingeid tegusid selleks, et võlgnevust likvideerida või vähendada, peab hageja kostja edasiseks distsiplineerimiseks otstarbekaks kohaldada TsMS § 367 sätestatud võimalust ning taotleda lisaks eeltoodule kohtuotsuses ka viiviste väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest (26.jaanuar 2012) kuni põhinõude täieliku täitmiseni lepingus sätestatud viivisemääras 0,75% päevas võlgnetavalt laenusummalt. Neil asjaoludel palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnetav laenusumma 191.73 eurot, intress 33,55 eurot, viivised summas 191.73 eurot ja meeldetuletuste tasu summas 25.56 eurot ning viivised alates hagiavalduse esitamisest so. 27.jaanuarist 2012.a. kuni põhinõude täieliku täitmiseni lepingus sätestatud viivisemääras 0,75% päevas võlgnetavalt laenusummalt (tl 3-8). Hageja vähendab oma nõuet võlgnetava laenusumma 191,73 euro võrra, kuna kostja on põhinõude menetluse ajal täitnud ja ei nõua täiendavalt viiviste väljamõistmist TsMS § 367 alusel (tl 56-58).
2 (5)
Kostja ei tunnista nõuet, kuna see on aegunud. Võla tagasimaksmise tähtaeg möödus 15.01.2009, mistõttu TsÜS § 146 lg 1 kohaselt möödus nõude esitamise tähtaeg 15.01.2012, hagi on esitatud kohtusse 27.01.2012.a. (tl 37). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
Pooled on nõus asja lahendamisega TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses (tl 7, 37). Tartu Maakohtu 2.mai 2013.a. määrusega määrati pooltele tähtaeg 10 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest, mille jooksul on pooltel võimalik kohtule esitada avaldusi ja dokumente (tl 49). Hageja on kohtumääruse kätte saanud 02.05.2013 (tl 51), kostja 03.05.2013 (tl 53). Hageja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul esitanud kohtule avaldusi ja dokumente; kostja on esitanud maksekorralduse, millest nähtuvalt on ta 01.03.2012 tasunud Credit Inkasso OÜ põhivõla 191,73 eurot (tl 54). Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud koopiad laenutaotlusest, isikusamasuse tuvastamise ankeedist ja laenulepingu tingimustest (tl 10-22); SQL tulemuse meeldetuletuste saatmise kohta 29.01.2009.a. (tl 23), maksekorralduse koopia, mille kohaselt on kostja tasunud 17.08.2009 võlga 500 krooni (tl 42), maksegraafiku (tl 43), mille kohaselt olid pooled 14.08.2009 sõlminud laenu tasumise maksegraafiku, mille sõlmimise tasu oli 350 krooni ja kostja kohustus igakuiselt tasuma alates 18.08.2009-18.03.2011 500 krooni ning 18.04.2011 354 krooni. Kostja on esitanud hagi aegumise vastuväite (tl 37), mistõttu võtab kohus kõigepealt seisukoha kostja taotluse suhtes hageja nõude aegumise kohta. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Poolte vahel ei ole vaidlust, et pooltevahelisest laenulepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks 15.01.2009.a. Seega algas tasu aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 kohaselt 2009.a. lõppemisest ja kestis TsÜS § 146 lg 1 järgi 2012.a. lõpuni. Kuna hagi on esitatud kohtule 27.01.2012 ei ole hageja nõue aegunud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 kohaselt võivad lepingupoolte kohustused olla kindlaks määratud lepingus või on sätestatud seaduses. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Võlausaldajal on õigus VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ning nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist, arvates kohustuse
3 (5)
sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse (alates 15.04.2013 kaheksa) protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel ei ole vaidlust, et pooled on sõlminud laenulepingu, mille kohaselt kanti kostjale üle 3000 krooni, s.o.191,73 eurot. Maksekorraldusest (tl 54) nähtuvalt on kostja selle laenu tasunud alles hagi menetluse ajal 01.03.2012.a. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.1.1.3 sätestab (tl 16), et laenu puhul 3000 krooni on intressi summa 60% laenu summast aastas, millele lisanduvad muud kulud, mida ei arvata krediidikulukuse määra hulka ehk laenu õigeaegsel tagasi maksmisel ühe osamaksena on osamakse suurus 3525 krooni ja intressi ning muude kulude kogusumma viieteistkümne päevaseks perioodiks on 525 krooni. Pooled on lepingu p 9.1 kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 0,75% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas. Hageja on esitanud viiviste arvestuse võla sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamise päevani, mille kohaselt on arvutatud viivis 24 862,50 krooni, s.o.1589 eurot, kuid hageja vähendab viiviste nõuet mõistlikkuse printsiibil põhinõude suuruseni 191,73 eurole. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt esitatud intresside ja viiviste arvestusele ja kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid ka selle kohta, et ta on intressid ja viivised hagejale tasunud. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et tema poolt kohustuse mittetäitmine on vabandatav. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui maksmisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisu. Kostja ei ole taotlenud viiviste suuruse vähendamist. Viiviste suuruse alandamine on kohtu diskreditsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Viivitusintressi eesmärgiks on võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele, tagatisfunktsioon on võlausaldaja huvi tagatud kohustuse täitmise vastu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega on kostja ülesanne tõendada, et viivised on ebamõistlikult suured, kuid kostja ei ole seda tõendanud. Viiviste tasumine oli poolte sõlmitud lepingus ette nähtud võlgniku poolt rahalise kohustuse rikkumise juhuks. Asja materjalidest nähtub, et hageja on hagi esitamisel juba kokkulepitud viiviste suurust rohkem kui kümnekordselt vähendanud ja see ei ületa põhivõla suurust.
4 (5)
Eelnimetatud tõendite alusel loeb kohus tõendatuks hageja poolt esitatud intresside 525 eurot, s.o.33,55 eurot ja viiviste 191,73 eurot nõuded kostja vastu. Pooled on lepingu p 7.4 kohaselt kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu tähtaegselt, siis kohustub laenusaaja tasuma laenuandja nõudel võlgnevuse menetlemise eest tasu laenuandja hinnakirja kohaselt, mille järgi on iga väljastatud meeldetuletuse (mis on saadetud SMS-ga, epostiga või tavapostiga) tasu 200 krooni. Väljavõttest (tl 23) nähtuvalt on hageja kostjale saatnud kaks meeldetuletust, millist asjaolu ei ole ka kostja vaidlustanud. Seega lepingu p 7.4 järgi on meeldetuletuste saatmise tasu kokku 400 krooni, s.o. 25,56 eurot. Samas nähtub hageja poolt esitatud maksekorraldusest (tl 42), et kostja on tasunud 17.08.2009 500 krooni. Kohus nõustub hagejaga, et asja materjalidest nähtuvalt kohustus kostja 14.08.2009 sõlmitud maksegraafiku sõlmimise eest tasuma 350 krooni hiljemalt 24.08.2009.a., kuid kuna kostja tasus 500 krooni, siis tuleb ülejäänud kostja poolt tasutud 150 krooni, s.o. 9,59 eurot, arvestada sama kokkulepitud maksegraafiku p 4 järgi, mille kohaselt loeti makstuks esimeses järjekorras menetluskulud, menetluskulude katteks. Kuna meeldetuletuste saatmine võlgnikule on laenu menetluskulu tuleb 9,59 eurot, mis on kostja poolt tasutud 17.08.2009, lugeda meeldetuletuste eest, mis olid saadetud hageja poolt kostjale 29.01.2009, osaliseks tasumiseks ja meeldetuletuste saatmise eest jääb kostjal veel tasuda 25,56-9,59= 15,97 eurot. Neil asjaoludel kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intresside 33,55 eurot, viiviste 191,73 eurot ja meeldetuletuste saatmise 15,97 eurot võlgnevus kokku 241,25 eurot. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, arvestades, et kostja on pärast hagi esitamist menetluse vältel põhivõla tasunud, jätab TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu kostja kanda ning muud menetluskulud jätta poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksuul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/
Roomet Sõnna Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.