Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hageja loobub hagist ja palub hagi menetluse lõpetada, võttes arvesse 01.03.2013 koostatud ekspertiisiaktis toodud tulemusi. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivust 798,90 euro tagastamist Tanel Kuusiku arvelduskontole (tl 166-167).

KOHTU PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED

TsMS § 206 lg 1 kohaselt on hagejal õigus loobuda hagist. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kostja ei ole vaielnud hageja hagist loobumise avaldusele vastu (tl 175). Kohus leiab, et hageja loobumine hagist, sest hagejal on selline menetlusõigus ning asja menetlus tuleb otsust tegemata lõpetada. Hageja eest on Tanel Kuusik tasunud hagiavalduse esitamise eest Rahandusministeeriumi kontole 10010047562015, viitenumber 2900072699, riigilõivu hagis V. K. vs AS Vaiest 1597,79 eurot (tl 6). TsMS § 150 lg 2 p 2, lg 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas asjas menetluse ning kuna hageja on esitanud avalduse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks, tuleb kohtumääruse jõustumisel hageja taotlusel tagastada Tanel Kuusiku arvelduskontole pool hagimenetluses tasutud riigilõivust 798,90 eurot. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna asja materjalidest nähtuvalt hageja ei loobu hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, jätab kohus TsMS § 168 lg 4 alusel kostja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude

2 (5)

rahalise suuruse. Enne määruse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja OÜ Vaiest menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud õigusabikuludena menetluskulusid kolme Advokaadibüroo Aivar Pilv arve alusel kokku 663,17 eurot. Kostja on esitanud koopiad arvetest ja arvete aluseks olevad spetsifikatsioonid (tl 177-182). Hageja palub, kuna kostja OÜ Vaiest on käibemaksukohuslane, jätta käibemaksu osas menetluskulud kostjale hüvitamata. Arvel 20120180 märgitud töömaht kostja vastuse koostamisel 1 h 24 m on, arvestades vastuse sisulise osa mahtu ühel lehel, ebaproportsionaalne. Samuti palub hageja jätta hüvitamata menetluskulu, milline on seotud põhjendamatu menetluskulu kiirendamise taotluse esitamisega 24.05.2013.a. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata asja keerukust, menetlusele kulunud aega ja piirmäärasid, kuid samuti kulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määruse nr 137 § 1 lg 1 võimaldab 15 977,91 eurose tsiviilasja hinna korral teistelt menetlusosalistelt esindaja kuludena sisse nõuda maksimaalselt 6400 eurot, milline summa on nähtud ette kõigi kohtuastmete peale kokku. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-112-09 leidnud, et õigusabikulude kohta tuleb esitada dokument, millest nähtuks õigusabikulude osutamisele kulutatud aeg ning tehtud toimingud. Kostja esindaja on menetluskulude nimekirjas näidanud õigusabi osutamiseks tehtud toimingud, samuti toimingute mahu ja nendeks kulunud aja. Kostja on kohtule menetluskulude avalduses kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-12-1319 kohtumenetlusega. Kostja taotleb õigusabikulude hüvitamist kolme Advokaadibüroo Aivar Pilv poolt esitatud arve alusel. Arvetele on lisatud arvete kirjeldused, millest nähtuvad hageja esindaja poolt osutatud õigusabi teenused ja nendeks kulunud aeg. Arve nr 20120180 (tl 177-178), 20.02.2012 on esitatud õigusabi osutamise eest 3 h kokku summas 432 eurot (ilma käibemaksuta 360 eurot). Arve kirjeldus: 10.02.2012 vastuse koostamine hagile 1 h 24 m, 13.02.2012 kostja vastuse täiendamine ja nõupidamine 22 m; 07.03.2012 vastuse koostamine hageja 28.02.2012 taotlusele 18 m; 11.12.2012 telefonikõne kliendiga 10 m, 17.02.2012 ettevalmistus kohtuistungiks 12 m, 17.12.2012 esindaja sõiduaeg Tartu-Võru-Tartu 2 h. Hageja on esitanud vastuväited hageja esindaja töötundide ajakulule kostja vastuse koostamisel. Kostja vastus on kohtule esitatud kolmel lehel (tl 82-84), millele on lisatud tõend 1 lehel. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks kostja vastuse koostamisel ja nõupidamisel kokku 1h ja 30 m ja ülejäänud vastuse koostamisel hageja 28.02.2012 taotlusele, telefonikõnele kliendiga ja kohtuistungiks ettevalmistumise esimesele osale kokku 40 m. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja esindaja esialgsele tunnitasule 120 eurot, mis on ka kohtu arvates põhjendatud. Riigikohus on 3. juuni 2013. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 märkinud, et TsMS §-d 174 ja 175 ning Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 kehtestatud kord lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohta ei sätesta, 3 (5)

millist liiki esindajakulud teiselt menetlusosaliselt välja mõistetakse. Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind. Kolleegium leidis viidatud tsiviilasjas tehtud määruses, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu advokatuuriseaduse § 60 tähenduses). Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Selles määruses märkis kolleegium ka seda, et esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist ei ole võimalik nõuda teiselt poolelt ka advokatuuriseaduse ega poole ja tema esindaja sõlmitud kliendilepingu alusel. Advokatuuriseadus ega kliendileping ei reguleeri menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmist. Seega ei saa kohus lugeda põhjendatuks kostja esindaja sõiduaja hüvitise väljamõistmist hagejalt. Riigikohus on oma 3.juuni 2013.a. määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 selgitanud, et menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta. Kuna kostja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane, kuid ta ei ole kinnitanud, et ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ei kuulu käesolevas asjas hagejalt väljamõistmisele ka kostja esindaja menetluskuludelt arvutatud käibemaks ning. kohus loeb arves nr 20120180 märgitud õigusabikulust kostja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks 2 h ja 10 m eest 260 eurot. Arve nr 20121459 (tl 179-180), 18.12.2012 on esitatud kokku summas 162,17 eurot (ilma käibemaksuta 135,14 eurot); sh 17.12.2013 õigusabi osutamise eest ettevalmistus kohtuistungiks, nõupidamine kliendiga ja kliendi esindus kohtuistungil kokku 58 m, tunnitasu 115 eurot; töölähetuskulu sõidukuluna kulutatud kütuse eest 23,97 eurot. Kohtuistung 17.12.2012 kestis protokolli kohaselt (tl 100-101) 30 m. Hageja ei ole arvele esitanud vastuväiteid. Kohus loeb kostja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks nimetatud arve alusel tunnitasuga 115 EUR/h ajakulu 58 m ulatuses summas 111,17 eurot ja sõidukulud 23,97 eurot, kokku 135,14 eurot. Arve nr 20130667 (tl 181-182), 29.maist 2013 on esitatud kokku summas 69 eurot (ilma käibemaksuta 57,50 eurot). Arve kirjeldus õigusabi tunnitasu 115 eurot alusel: 06.03.2013 ekspertiisiaktiga tutvumine 6 m ja 24.05.2013 taotluse koostamine menetluse kiirendamiseks 24 m. TsMS § 3331 lg 1 kohaselt, kui tsiviilasi on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sealhulgas ei määra õigel ajal kohtuistungit, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul, võib kohtumenetluse pool kohtult taotleda kohtumenetluse kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu tarvituselevõtmist. Kohus nõustub kostjaga, et hagi on kohtu menetluses olnud üle aasta, ja hageja esindajaga, et selle aja jooksul on peale kirjalikku eelmenetlust toimunud kohtu eelistung, määratud ja teostatud 4 (5)

märtsis 2013.a. käekirjaekspertiis, mistõttu ei saa lugeda, et kohus ei ole mõistliku aja jooksul vajalikke menetlustoiminguid läbi viinud. Kohus loeb arves 20130667 märgitud kostja esindaja õigusabikulust põhjendatuks ja vajalikuks tutvumise eest ekspertiisiaktiga tunnihinnaga 115 eurot 6 m , s.o. 11,50 eurot. Seega loeb kohus kostja esindaja põhjendatud ja vajaliku õigusabikuluna nimetatud arvete alusel tasu ning sõidukulude hüvitamise 260+ 135,14 +11,50= 406,64 eurot. Kohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja suhteliselt keskmist keerukusaste, kostja esindaja poolt tehtud toiminguid ja menetlusdokumentide mahtu, on põhjendatud kohaldada kostja esindaja poolt õigusabi osutamisel arvetes märgitud tunnihinda, mida hageja ei ole ka vaidlustanud. Arvestades eeltoodut ja seda, et kostja esindaja kulud on alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäära, loeb kohus kohtu poolt tuvastatud asjaoludel kostja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks kokku koos esindaja sõidukuludega 406,64 eurot, mis tuleb hagejalt välja mõista. TsMS § 178 lg 2 kohaselt saab menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.