Kohtulahend

Kostja on seisukohal, et hageja näidatud õigusabikulud on ülepaisutatud. Käesolev menetlus toimus ainult esimeses kohtuastmes ning tegemist ei olnud keeruka vaidlusega, mis nõudnuks ühes büroos mitme töötaja kaasamist. Menetluses toimus ainult üks istung ning menetluse ajal on hageja lepingulise esindaja poolt koostatud kaks dokumenti – hagi ja seisukoht kostja vastusele. Kostja leiab samuti, et menetlus ei olnud õiguslikult keerukas.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on tähtaegne. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega ning menetlusosaliste väidete ja vastuväidetega seoses menetluskulude kindlaksmääramisega, leiab, et XXX menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses hagi esitamisel tasutud riigilõivuga. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on XXX käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamiselt 10 osamaksena, kokku 4154,26 eurot. Osamaksete tasumist tõendavad maksekorraldused on lisatud menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele. TsMS § 174 lg 4 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Seega tuleb kostjal tasutud riigilõiv summas 4154,26 eurot hagejale Harju Maakohtu 02.11.2012 otsusest tuleneva menetluskulude jaotuse alusel hüvitada. Hageja palus kostjalt välja mõista ka lepingulise esindaja kulud 4307,06 eurot. Kohtule esitatud arvetelt nähtuvalt kasutas hageja esindaja teenust, mis kulus mh nõupidamisteks, asjaolude analüüsimiseks, vajaminevate materjalide/tõendite nimekirja koostamiseks, telefonivestlusteks kliendiga, e-kirjavahetuse pidamiseks, hagiavalduse koostamiseks ja täiendamiseks, kohtumäärustega tutvumiseks, menetlusabi taotluse koostamiseks, lisade komplekteerimiseks ja edastamiseks, taotluse koostamiseks hagiavalduses ja hagi tagamise avalduses esineva puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamiseks ning hagi tagamise taotluse terviktekstide esitamiseks, määruskaebuse koostamiseks, täiendamiseks ja edastamiseks, kostja vastusega tutvumiseks, analüüsimiseks ja kliendile edastamiseks, kostja vastuse täpsustusega tutvumiseks, kohtu kirjaga ja menetlusdokumentidega tutvumiseks, hageja seisukohtade koostamiseks, taotluse koostamiseks, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks, suhtlemiseks kohtuga. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu hagiavalduse ning hagi tagamise taotluse koostamiseks ja täiendamiseks (arve nr 934) ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kõnealusele arvele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt on hageja esindaja kulutanud aega hagiavalduse, hagi tagamise taotluse koostamiseks ja täiendamiseks kokku 5 tundi 48 minutit. Kohtutoimikust nähtuvalt on kohtule

esitatud hagi (tlk 1 – 5) sisuliselt 4 lk pikk ning kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud ajakulu sellise dokumendi koostamiseks 4 tundi. Seega ei pea kohus antud arve alusel põhjendatuks mõista kostjalt välja tasu hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamise ja täiendamise eest 1 tunni ja 48 minuti ulatuses. Samuti ei pea kohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu seoses menetlusabi taotluse koostamisega ning puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamise taotluse koostamisega ja hagi ning hagi tagamise taotluse terviktekstide esitamisega (arve nr 1182). Kõnealusele arvele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt on hageja esindaja kulutanud aega menetlusabi taotluse ja tähtaja pikendamise taotluse koostamisele kokku 2,5 tundi. Kohtutoimikust nähtuvalt on menetlusabi taotlus (I kd, tlk 40 – 42) sisuliselt 1,5 lk pikk. Tähtaja pikendamise taotlus (I kd, tlk 65) koosneb sisuliselt neljast lausest. Kohtutoimikust nähtuvalt on hagi ja hagi tagamise taotluse terviktekst (tlk I kd, 64 – 73) kohtule edastatud e-posti teel, mis ei ole iseenesest kuigi aega nõudev toiming. Kohtu hinnangul on eespool nimetatud dokumentide koostamise ja kohtule edastamise mõistlik ja põhjendatud ajakulu 1,5 tundi. Seega ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja tasu menetlusabi taotluse koostamise ning puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamise taotluse koostamise ja hagi ning hagi tagamise taotluse terviktekstide edastamise eest 1 tunni ulatuses. Samuti ei nõustu kohus samal arvel kajastatud määruskaebuse koostamisele ja täiendamisele kulunud ajaga kokku 3 tunni ulatuses. Kohtutoimikust nähtuvalt on määruskaebus (I kd, tlk 119 – 122) sisuliselt ca 2 lk pikk ning sellise dokumendi koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks on kohtu hinnangul maksimaalselt 2 tundi. Seega ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja tasu määruskaebuse koostamise ja täiendamise eest 1 tunni ulatuses. Kokku ei pea kohus antud arve alusel põhjendatuks mõista kostjalt välja 2 tunni eest (1h+1h). Kohus ei pea põhjendatuks arvel nr 419 kajastatud esindaja ajakulu seoses kostja vastusega ja selle täpsustusega tutvumisele, analüüsimisele ja kliendile edastamisega kokku 1 tunni ja 18 minuti ulatuses. Kostja 24.03.2012 vastus (I kd, tlk 234 – 235) on sisuliselt 1,5 lehekülge pikk ning kostja vastuse täpsustus (I kd tlk 241) koosneb tegelikult kõigest neljast lausest. Kohtu hinnangul tuleb vastavate dokumentidega tutvumise, analüüsimise ja kliendile edastamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakulu vähendada 45 minuti võrra. Seega ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja tasu kostja vastuse ja selle täpsustusega tutvumise, analüüsimise ja kliendile edastamise eest 33 minuti ulatuses. Kohus ei pea põhjendatuks arvel nr 496 kajastatud esindaja ajakulu seoses kostja vastusega tutvumise, hageja seisukoha koostamisega ja täiendamisega (sh büroosisene nõupidamine, kooskõlastamine kliendiga) ning kohtule ja vastaspoolele edastamisega kokku 6 tunni ja 24 minuti ulatuses. Kohtutoimikust nähtub, et hageja 25.04.2012 seisukoht (I kd, tlk 252 – 255) on sisuliselt 2,5 lehekülge pikk. Kõnealune seisukoht on nii kohtule kui vastaspoolele edastatud elektrooniliselt, mis iseenesest ei ole samuti aeganõudev toiming. Kohtu hinnangul on sellise dokumendi koostamise ja edastamise (koos kõigi eelnimetatud kaasnevate toimingutega) mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 3,5 tundi. Seega ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja tasu seoses nimetatud toimingutega kokku 2 tunni ja 54 minuti ulatuses. Kokku vähendab kohus eelnimetatud arvete alusel hageja lepingulise esindaja ajakulu 7 h ja 15 minuti võrra, mis nimetatud arvete tunnitasu (käibemaksuga 138.05 eurot) arvestades vastab 1000.86 eurole. Samuti ei pea kohus põhjendatuks arvel nr 1201743 kajastatud lepingulise esindaja ajakulu 0,3h minutit 10.01.2013 kohtuga suhtlemiseks ja päringu tegemiseks seoses menetluse hetkeseisuga ning venimise põhjustega ning kliendi teavitamiseks. Kohtutoimikust ei nähtu, et hageja esindaja oleks kõnealusel kuupäeval päringuga kohtu poole pöördunud. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus antud arve tunnihinda arvestades põhjendatuks mõista kostjalt välja tasu seoses kohtuga suhtlemisega ja päringu tegemisega 41,40 euro (0,3h) ulatuses.

Kokku vähendab kohus hageja põhjendatud ja vajalikku esindaja kulu 1042.26 euro võrra (1000.86 + 41.40). Ülejäänud hageja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikeks kuludeks 3264.80 eurot (taotletav summa 4307.06 eurot – taotluse rahuldamata jääv osa 1042.26 eurot). Käesoleva tsiviilasja menetluses oli hagihind 57 000 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille hagihind on kuni 57 500 eurot, maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja kulu 15 350 eurot. Hageja kasuks väljamõistetav lepingulise esindaja kulu on seega vastavuses seaduse alusel kehtestatud piirmääradega. Lähtuvalt eeltoodust kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab kostjat hagejale hüvitama menetluskulusid kokku summas 7419.06 eurot (riigilõiv 4154,26 eurot + lepingulise esindaja kulu 3264.80 eurot). Hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 1042.44 eurot (taotletav summa 8461.50 eurot – taotluse rahuldatud osa 7419.06 eurot) TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohus selgitab, et kuna käesolevas määruses nimetatud summad ületavad 200 eurot, on määrus kaevatav. Ühtlasi selgitab kohus kostjale, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on formaalne menetlus, mis põhineb põhiasjas tehtud kohtulahendil (käesoleval juhul Harju Maakohtu 02.11.2012 otsusel). Kohus peab menetluskulude kindlaksmääramisel peab lähtuma kõnealuses otsuses kindlaks määratud menetluskulude jaotusest. Menetluskuluse kindlaksmääramise menetluse raames kohus Harju Maakohtu 02.11.2012 otsust muuta ei saa, kuivõrd tulenevalt TsMS § 178 lg 1 menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.