Asjaõigus › Omandiasjad

Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kohtukoosseis Tsiviilasja number Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetluse liik Menetlusosalised, nende esindajad

Tallinna Ringkonnakohus 18. jaanuar 2013, Tallinn Kohtunikud Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Iko Nõmm 2-11-45816 R Vi hagi M V vastu korteriomandi vabastamiseks ja üleandmiseks omaniku valdusesse Harju Maakohtu 02.11.2012 otsus M V apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Hageja R V (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx), esindaja adv Veiko Viisileht (e-post [email protected]) Kostja M V (isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx), esindaja riigi õigusabi korras adv Gennadi Kull (e-post gennadikull @gmail.com)

RESOLUTSIOON

Harju Maakohus rahuldas 02.11.2012 otsusega R V hagi M V vastu ning kohustas kostjat vabastama ja andma hageja valdusesse korteriomandi xxxxxxxxx, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxxxxx. Kostja ei nõustunud maakohtu otsusega ja esitas apellatsioonkaebuse. Ühtlasi esitas kostja taotluse jätkata menetlusabi andmist ning vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus, tutvunud M V apellatsioonkaebusega ja taotlusega menetlusabi saamiseks, leidis, et menetlusabi andmiseks ei ole alust, sest puudub TsMS § 181 lg 1 p-st 2 tulenev eeltingimus (kavandatava menetluses osalemise edukus) ning esineb TsMS § 637 lg 1 p-s 6 sätestatud alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks (kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada). TsMS § 181 lg 1 p 2 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. TsMS § 184 lg 4 sätestab, et kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Kohus kontrollib siiski kaebuse menetlusse võtmisel, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt ebamõistlik. Praegusel juhul ei ole ringkonnakohtul alust eeldada, et kostja osalemine apellatsioonimenetluses võiks olla edukas. Kaebuses väljatoodud asjaolud ei võimalda kummutada esimese astme kohtu lahendis tuvastatut ega teha maakohtust erinevat lõppjäreldust. Maakohus kohaldas materiaalõiguse norme ja hindas tõendeid õigesti. Kohus tuvastas vaidlusalused asjaolud õigesti. Kuna kostja ei tõendanud, et tal on vaidlusaluse korteriomandi kasutamiseks või valdamiseks seaduslik alus (asja omanik, kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõigus või võlaõiguslik kokkulepe), kuulus hagi rahuldamisele. AÕS § 80 lg-te 1 ja 2 alusel on hagejal õigus nõuda korteriomandit välja kostja ebaseaduslikust valdusest. Ka sel juhul, kui kostjal oli õigus hageja vara tasuta kasutada, on selline õigus lõppenud. Tähtajatu tasuta kasutamise lepingu võib kasutusse andja üles öelda ja nõuda asja tagastamist igal ajal (VÕS § 393 lg 3). Vähemalt alates hagiavalduse kättesamisest on kostja teadlik, et hageja nõuab oma vara tagastamist (maakohtu varasema otsusega tsiviilasjas nr 2-09-8434 jäeti vaidlusalune korteriomand ja laenukohutused panga ees hageja ainuomandisse). Apellatsioonkaebuses kordab kostja esimese astme kohtu menetluses esitatud väiteid, mille kohta on maakohus oma seisukoha öelnud, tehes seda piisava põhjalikkusega. Kaebuses toodud väidete alusel ei ole ringkonnakohtul võimalik teha maakohtu otsusest erinevat otsust, mistõttu tuleb kaebust hinnata perspektiivituks. Eeltoodud põhjendustel puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlususe võtmiseks õiguslik alus. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10).