Asjaõigus › Omandiasjad

korduvalt korteriomandit välja üürinud, tehes seda hageja nõusolekuta. Kostja ei tasu hagejale üürimakseid ega korteri kasutamisega seonduvaid kommunaalmakseid. Võlgnevuse tõttu on korteriomandis välja lülitatud 31.01.2010 elekter ning 28.02.2010 kinni keeratud vesi. Lisaks on korteriomand pikema ajavahemiku jooksul olnud koristamata ja must. Asjaolu, et kostja asus kunagi korteriomandit kasutama õiguslikul alusel ei anna alust eelduseks, et nimetatud õigus esineb ka käesoleval ajal. Hageja ja kostja vahel puudub igasugune kokkulepe korteriomandi kasutamise/valdamise kohta. Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud üürilepingut ega muud kasutuslepingut, mis annaks kostjale õiguse korteriomandi kasutamiseks. Ka kostja ise märgib vastuses, et hageja ei ole kostjale kordagi pakkunud üürilepingu sõlmimist. Eeltoodust tulenevalt on täielikult põhjendamatud ja ebaõiged kostja väited VÕS §-de 114 ja 325 nõuete rikkumise kohta. Hageja palub kohustada kostjat vabastama ja andma hageja valdusesse korteriomand aadressil XXX (Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr.

XXX).

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Tõendid: 26.01.2010 kohtuotsus (tagaseljaotsus), kinnistusraamatu väljavõte, kiri, üürileping, tõend võlgnevuse kohta, viiviste arvestus võlgnevuselt, arved ja laekumiste arvestus. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta see rahuldamata, kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Asjas ei saa olla vaidlust asjaolus, et kostja asus korterisse elama seaduslikul alusel. Asja materjalide juurde ei ole lisatud materjale, millest nähtuks, et kostja valdus on tekkinud ebaseaduslikult. Hageja ei ole seaduses kehtestatud korras nõudnud kostjalt korteri kasutamise õiguslike aluste muutmist (üürilepingu sõlmimine jne.). Kostja kasutas ja kasutab jätkuvalt ühisvarana ostetud eluruumi õiguslikul alusel. Teisiti öeldes kasutab kostja eluruumi poolte vaikival kokkuleppel, mis sõlmiti korteriomandi soetamisel. Asjas ei oma tähtsust, et abielusuhete ajal kasutasid korterit ka teised isikud üürilepingu alusel. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks, et ta on õigeaegselt vaidlustanud kostja poolt sõlmitud üürilepinguid, seega on kohatu hageja tuginemine üürilepingutele, milledel ei ole käesolevas kaasuses mingit tõenduslikku jõudu. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata VÕS § 114 ja VÕS § 325 nõuete rikkumise tõttu. Kostja leiab, et hageja nõue ei põhine elulistel vajadustel, vaid on esitatud ettekäändena, millel puudub reaalne vajadus. Hageja ei ole kostjale kordagi pakkunud üürilepingu sõlmimist ning ei ole vastavuses seadusele esitanud taasesitatavas vormis avaldust korteri vabastamiseks. Kostja leiab, et põhjendamatu on hageja viide kommunaalmaksete võlgnevusele. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esile toodud asjaoludega ja uurinud esitatud tõendeid, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud hagiavaldus kuulub rahuldamisele. AÕS § 68 lg 1 alusel on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle, omanikul on õigus asja vallata, kasutada, käsutada ja nõude kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 80 lg 1, 2 alusel on omanikul nõudeõigus igaühe vastu kes õigusliku aluseta tema asja valdab ja tema õigus nõuda omandiõiguse tunnustamist ja asja väljanõudmist kostja ebaseaduslikust valdusest. AÕS § 83 võib valdaja keelduda valduse väljaandmisest, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kohtule esitatud tagaseljaotsusega 26.01.2010 (lk 6jj) nr 2-09-8434 on jagatud hageja ja kostja ühisvara ning hageja omandisse on jäetud korteriomand, mis on kantud Harju Maakohtu 2 (3)

kinnistusosakonna korteriomandi registriossa nr XXX XXX. Märgitud otsus on jõustunud. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt (lk 11jj) on märgitud korteriomandi nr XXX omanik alates kande tegemisest 07.01.2011 R V ehk hageja. Seega kuulub märgitud korteriomand hagejale omandiõigus alusel ning kostja omand viidatud asjale on seoses ühisvara jagamisega ja hageja kasuks korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse kandmisega lõppenud. Eeltoodu alusel ei ole õige kostja väide, et ta kasutab korteriomandit kui ühisomanik AÕS § 68 lg 1 järgi. Kostja väitis, et ta kasutab asja hagejaga vaikival kokkuleppel, kuid hageja ei ole sellist asjaolu omaks võtnud. Seega on kostja selline väide paljasõnaline ja tõendamata. Kostja väide, et hageja pole pakkunud võimalust kostjale sõlmida asja kasutamiseks muud lepingut, sj üürilepingut, ei tähenda, et kostjal oleks alus hagejale kuuluvat asja vallata ja kasutada. Omanikul ehk hagejal on õigus AÕS § 68 lg 1 alusel otsustada, kas ta võimaldab mitteomanikul ehk kostjal asja kasutada või ei. Seega kostja väide, et hageja pole pakkunud talle võimalust sõlmida muud kokkulepet, sh üürilepingut korteriomandi nr XXX kasutamiseks, kinnitab tegelikult seda, et selline asja kasutamise kokkulepe pärast ühisvara jagamist ja hagejale korteriomandi jätmist ja kinnistusraamatusse kandmist, poolte vahel puudub. Kinnistusraamatust ei nähtu, et kostja kasuks oleks kinnisraamatusse kantud mingi piiratud asjaõigus AÕS § 1 lg 1 järgi, mis annaks kostjal õiguse selle piiratud asjaõiguse sisu järgi korteriomandit nr XXX kasutada, vallata. Kuna kostja ei ole asja omanik ja ei ole tõendanud, et tal oleks hagejaga kokkulepe asja kasutamiseks pärast seda, kui hageja sai asja omanikuks, siis on asjakohatud kostja viited VÕS § 114 ja § 325, mis reguleerivad üürisuhtes ehk lepingulises suhetes olevate poolte käitumist kohustuste täitmisel ja üürilepingu ülesütlemisel. Kuna hageja on tõendanud, et tema on vaidlusaluse korteriomandi omanik, kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta kasutab, valdab korteriomandit nr XXX ja kuna kostja pole tõendanud, et tal on viidatud korteriomandi kasutamiseks, valdamiseks seaduslik alus (asja omanik, kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõigus või võlaõiguslik kokkulepe), siis on kostja poolt asja kasutamine ilma hageja nõusolekuta ebaseaduslik. Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda AÕS § 80 lg 1, 2 alusel asja, milleks on korteriomand nr XXX, väljanõudmist kostja ebaseaduslikust valdusest ja kohustada kostjat korteriomand anda hageja valdusse. Nimetatud põhjustel tuleb hageja nõue rahuldada ja kohustada kostjat vabastama korteriomand, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna korteriomandi registriossa nr XXX, asukohaga XXX, Tallinn, ja kohustada kostjat andma viidatud korteriomand nr XXX hageja valdusse. Käesoleva vaidluse lahendamise seiskohalt ei ole olulised poolte väited sellest, kas kostja tasus korteriomandil lasuvaid makse, kas elekter, vesi oli välja lülitatud, kas kostja on üürinud vastavat korteriomandit kolmandatele isikutele, kas seda on üüritud välja siis, kui tegemist oli veel poolte ühisvaraga või mitte, kuna hageja ei ole esitanud rahalisi nõudeid kostja vastu. Samuti ei ole tähtsust asjaolul, kas hageja on vaidlustanud teiste isikutega sõlmitud üürilepinguid, sest käesolev nõue ei ole esitatud kolmandate isikute vastu. Seega ei ole vaja anda hinnangut selliste väidete kohta esitatud tõenditele (Kristiine LOV kiri 03.03.2011, korteri üürileping 22.04.2009, võlgnevuse tõend 12.09.2011 koos viivise arvestusega ja maksetega). Samuti ei oma vaidluses tähtust hageja väited sellest, kas kostjal on võimalik mujal elada või mitte, sest vindikatsiooninõude esitamisel ei oma märgitud väited tähtsust. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagiavalduse jäävad hageja menetluskulud ja kostja menetluskulud kostja kanda. 3 (3)

Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 ja § 126 lg 1 sätestatust. Käesoleval juhul on hagihinnaks 57 000 eurot.

Kohtunik

4 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.