Lex Inkasso OÜ hagi Mirtest Pluss OÜ vastu võlgnevuse nõudes (e-post:
(e-post:
80 000 EEK s.o. 5112,93 eurot
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi tervikuna rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
3.Mõista hagejalt kostja kasuks välja ekspertiisikulu summas 1800 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
1.Kohtuotsuse võivad menetlusosalised edasi kaevata apellatsioonkaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule. Kaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 26.12.2013. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Kui märge puudub, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses.
2.Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-10-17899
I HAGINÕUE, VASTUVÄITED JA POOLTE TÕENDID
I A HAGEJA NÕUE JA TÕENDID
3.Hageja esitas Viru Maakohtule 25.08.2010.a. hagiavalduse kostja, OÜ Mirtest Pluss vastu, 80 000 EEK põhivõla ja 11 172 EEK viiviste ning kahju summas 4800 EEK nõudes. Hageja on esitanud viivisearvestuse (I kd tlk 13 pöördel)
4.Hageja tõendid: 4.1 Nõude loovutamise leping 09.04.2010.a. (I kd tlk 9-12) 4.2 Osaühingu osa ostu-müügileping 30.09.2009.a. (I kd tlk 15-18) 4.3 M. K. SEB-panga konto väljavõte perioodist 01.03.2009-08.09.2010.a. (I kd tlk 13)
I B KOSTJA VASTUVÄITED JA TÕENDID
5.Kostja hagi ei tunnista ning oma 15.03.2013.a. vastuses hagiavaldusele esitanud vastuväited haginõudele. Kostja on seisukohal, et hageja esitas müügilepingu sõlmimisel teadvalt valeandmeid, rikkudes sellega tahtlikult lepingu punkti 2.11. Müügilepingu esemeks olnud äriühing oli müügihetkel maksejõuetu ning väärtusetu. Selle tulemusena on Müüjad tekitanud kostjale varalist kahju. Kostja leiab, et tal on õigus kohustuse täitmisest keelduda tulenevalt VÕS 101 lg 1 p 2. Kostja on teavitanud Marina Kurbatovat kohustustest keeldumisest. Kostja selgitas 30.06.-20111.a. kohtuistungil, et ta sai lepingu rikkumisest teada alles 01.02.2010.a. kui müüja, M. K. esitasn OÜ-le Kadastiku apteek osaühingu põhivara hulka kuulunud korteri ostu-müügilepingu, millelt olid tasumata kõik maksud. Ostumüügileping puudus firma raamatupidamisdokumendit hulgast ning seda kajastati alles 2010.a. majandusaasta aruandes, mille tulemusena firmal tekkis maksuvõlg. Kostja sõnul oli korteri ostuhinnaks märgitud 80 000 krooni. Müüdud korteriomandi keskmine turuhind seisuga 12.03.2009.a oli vähemalt 600000 Eesti krooni. Kuna korteriomandi ostjad olid Osaühinguga KADASTIKU APTEEK seotud isikud Tulumaksuseaduse §8 mõistes ja võõrandamistehing oli teostatud alandatud hinnaga, mis tõlgendatakse Tulumaksuseaduse § 48 alusel erisoodustusena, tekkis Osaühingul
KADASTIKU
APTEEK
kohustus ülalnimetatud võõrandamistehingut õigeks deklareerimiseks, millist kohustust Müüjad enne Müügilepingu sõlmimist ei olnud täitnud. Kostja poolt märtsis 2009.a. teostatud deklareemise tulemusena tekkis OÜ-l KADASTIKU APTEEK maksukohustus Maksu- ja Tolliameti ees, üldsummas 355443 Eesti krooni, mis sisaldab tulumaksu erisoodustustelt 138228 Eesti krooni ja sotsiaalmaksu erisoodustustelt 217215 Eesti krooni. Kostja väidab, et juhul tal oleks olnud teave maksuvõla kohta enne Osaühingu KADASTIKU APTEEK osa ostmist ülalnimetatud võõrandamistehingu kohta, ei oleks ta Müügilepingut sõlminud, kuna tegemist on maksejõuetu äriühinguga. VÕS §112 lg 1 kohaselt, kui võtab lepingupool vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kostja on võtnud vastu osaühingu osa müügilepingu mittekohase täitmise (müüja on varjanud lepingu eseme tegelikku väärtust). Kostja leiab, et tal on õigus nõuda Osaühingu KADASTIKU APTEEK osade müügihinna alandamist.
6.Kostja tõendid: 6.1 Maksuameti tõend arvestusliku intressi kohta (I kd tlk 29-31) 6.2 Osaühingu KADASTIKU APTEEK maksudeklaratsioon TSD 2009.a märts (I kd tlk 64-65) 6.3 21.07.2011.a avaldus müügihinna alandamiseks nr 2884 (I kd tlk 66-69).
II MENETLUSE KÄIK
7.Hageja esitas Viru Maakohtule 25.08.2010.a. hagiavalduse kostja, OÜ Mirtest Pluss vastu, 80 000 EEK põhivõla ja 11 172 EEK viiviste ning kahju summas 4800 EEK nõudes.
2-10-17899
8.Antud tsiviilasjas on toimunud 4 kohtuistungit: 30.06.2011.a; 19.09.2011.a. 05.11.2012.a; 18.07.2013.a.
9.Kohus on 16.11.2012.a. määrusega rahuldanud kostja taotluse ekspertiisi teostamiseks. 11.02.2013.a. on kohus määranud ekspertiisi. Kohus on täiendavalt kogunud ekspertiisi teostamiseks tõendeid, kohustades menetlusosalisi esitama eksperdi nõutud äriühingu dokumentatsiooni. Ekspertiisiakt koos lisadega on kohtule esitatud 15.04.2013.a (II kd tlk 2-117)
III KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 11.1 M. K., H. B.ja M. P., (edaspidi müüjad) sõlmisid 30.03.2009.a. osaühingu osa müügilepingu, mis on tõestatud Narva notari Tatjana Boitsova asendaja J. P. poolt ning registreeritud notari ametitoimingute raamatus registrinumbri 3187 all (edaspidi Müügileping). Müüjad müüsid kostjale osaühingu KADASTIKU APTEEK (registrikood 10176088) osa, nimiväärtusega 350000 Eesti krooni. Nimetatud lepingu punkti 3.1 kohaselt, oli vastuhagis hageja kohustatud müüjatele tasuma 300000 Eesti krooni, tasumise korraks märgiti Mall Parts’ile 52000 Eesti krooni, M. Kurbatova’le 185500 Eesti krooni ja Helgi Bobrova’le 62500 Eesti krooni. 11.2 Kostja on müügilepingust tulenevalt tasunud 105 000 (ükssada viis tuhat) krooni, tasumata on 80 0000 (kaheksakümmend tuhat) krooni. 11.3 M.Kurbatova loovutas 09.04.2010.a. notariaalse lepinguga oma nõude summas 80 000 krooni kostja vastu OÜ-le Lex Inkasso. 11.4 Kostja ei ole täitnud Müügilepingujärgseid, lepingu punktis 3. toodud kohustust müügihinna tasumiseks. 11.5 Müügileping on kehtiv ning selle kehtivust ei ole pooled vaidlustanud. 11.6 Kostja on esitanud 21.07.2011.a avalduse osaühingu KADASTIKU APTEEK osa müügihinna vähendamiseks kuni 1 (ühe) Eesti kroonini või 6 (kuue) eurosendini. Hinna alandamine on tehtud notariaalselt tõestatud 3 avaldusega, mis oli saadetud kõikidele müüjatele ning Hagejale, kes sai avalduse kätte hiljemalt 06.11.2010.a.
12.Kohus on seisukohal, et asja lahendamiseks on käesolevas vaidluses vajalik tuvastada: Kas kostjal on õigus esitada müügilepingust tulenevaid vastuväiteid hagejale; kas kostjal on õigus kohustuse täitmisest keelduda; Kas kostjal on õigus ja hinda alandada; kas hinna alandamise avaldus vastab seaduse nõuetele; Milline on lepingu täitmise kohane ja mittekohane väärtus; kas kostjal vastuväide kuulub rahuldamisele käesolevas menetluses ning kas vastuväite rahuldamine välistab haginõude rahuldamise.
13.Esmalt vaatleb kohus, kas kostjal on olemas õigus vastuväidet esitamiseks kohustuse täitmisele. 13.1 Kohus tuvastas, et hageja nõue põhineb müügilepingul, milles osanikele kuulub OÜ Kqadastiku apteek osa nimiväärtusega 350 000 krooni. Müügilepingu täitmise kord on kindlaks määratud erinevatele müüjatele rahasumma tasumisega. Kuna osa väärtus ei ole jagatud müüjate vahel, on tegemist sama kohustusega, mille täitmine on lepingu punktis 3 jagatud osadeks. Seega on tegemist osavõlausaldajatega VÕS § 71 mõttes .
2-10-17899 13.2 Edasi määratleb kohus, kas tulenevalt Võlaõigusseadusest on kostjal õigus esitada vastuväiteid nõude loovutamise korral ühe osavõlausaldaja vastu. Kohus on seisukohal, et tulenevalt VÕS § 171 lg 1 võib võlgnik uue võlausaldaja vastu esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Hageja on veendumusel, et võlgniku puudub õigus vastuväidete esitamiseks tema vastu, ning vastuväited koos kahjunõudega tuleks esitada nõude loovutajate, mite hageja vastu. 13.3 Kohus leiab, et vastuväidete esitamise õigus on võlgnikul olemas, sõltumata nõude osalisest loovutamisest uuele võlausaldajale. Kohus tugineb VÕS § 171 lg 1 ning viitab lisaks Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-35-05, mille punktis 17 on Riigikohus selgitanud: Seetõttu võib võlgnik VÕS § 171 lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal, esitada ka neid vastuväiteid, mis tulenevad nõude loovutamisest. Vastuväiteid nõude loovutamisele saab lugeda VÕS § 171 lg 1 järgi vastuväideteks uue võlausaldaja vastu, sest nõude loovutamise tühisuse korral (nt vorminõuete rikkumise tõttu) ei ole uus võlausaldaja materiaalõiguslikult õigustatud võlgnikult kohustuse täitmist nõudma. 13.4 Seega on kohus veendumusel, et käesolevas menetluses oli võlgnikul õigus nõude loovutamise korral esitada kõiki Müügilepingust tulenevaid vastuväiteid uue võlausaldaja suhtes.
14.Kohus analüüsib, kas kostjal oli õigus omapoolsest lepingu täitmisest keelduda.
14.1.Kostja on kohustuse täitmisele algusest peale esitanud vastuväite VÕS § 101 lg 1 p 2 tulenevalt.
14.2.Kostja põhjendab oma keeldumist asjaoluga, hageja on kohustust rikkunud, jättes kostja teavitamata lepingu eseme puudustest, mistõttu kostjal on õigus oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda). Hageja seda õigust ei tunnista ning on seisukohal, et kostja vastuväited ei puuduta hagejat vaid peaksid olema suunatud kolmandate isikute vastu kahjunõudena. 14.1 Kohus on peale müügilepingu sätete ja kostja poolt esitatud tõendite ning ekspertiisiakti analüüsimist veendunud seisukohal, et müügilepingu eseme näol oli tegemist puudustega esemega. Müügilepingu p.2.11 kinnitab, et OÜ aruanded on koostatud lähtudes raamatupidamisseadustest ja heast raamatupidamistavast ja Ostjale esitatud dokumentatsioon kajastab kõiki OÜ varasid ja kohustusi, OÜ poolt ei ole antud garantiisid ning tagatisi ning OÜ varal ei ole kolmandate isikute ees koormatisi ega muid piiranguid, mis ei ole ostjale esitatud dokumentides kajastatud. Samuti kinnitab Müüja lepingu punktis 2.6. et OÜ suhtes ei ole algatatud ega käimas pankrotimenetlust, smauti ei ole OÜ-d maksejõuetuks kuulutatud. Kohus on seisukohal, et kuigi formaaselt ei olnud maksejõuetusmenetlust algatatud, oli äriühing maksejõuetu ning selle osanike otsustuspädevuses oli tulenevalt ÄS § 176 p 3 pankrotiavalduse esitamine. 14.2 Eeltoodust tulenevalt on kohus on seisukohal, et OÜ Kadastiku Apteek maksejõuetuse varjamine osa müügitehingu ajal on hagejate poolt tahtlik lepingu rikkumine Kohus on seisukohal, et kostja kohustusest täitmise keeldumise näol on tegemist kujundusõigusena kasutatava õiguskaitsevahendiga, mida kostja on õigustatud kasutama, ning sellisel juhul ei saa teine poole kujundusõiguse alusel kasutatava õiguskaitsevahendi kasutamist takistada. Kohus on seisukohal, et kostjal oli tulenevalt VÕS § 101 lg1 p2 õigus omapoolsest kohustuse täitmisest keelduda.
15.Edasi lahendab kohus küsimust, kas kostjal poolt esitatud hinna alandamise avaldus vastab seaduse nõuetele.
2-10-17899 15.1 Kohus tuvastas, et võlgnik on 21.07.2011.a esitanud VÕS § 112 lg 2 kohaselt esitanud notariaalselt tõendatud vormis avaldus müügihinna alandamiseks nr 2884 (I kd tlk 6669). 15.2 Hageja on selle avalduse suhtes avaldanud korduvalt seisukohta, et kostja ei saa temale esitada vastuväidet ega hinna teha alandamise taotlust, kuna see ei puuduta hagejale loovutatud nõuet. Hageja arvates saab kostja avalduse teha üksnes kolmandatele isikutele s.o loovutajatele. Mingeid sisulisi vastuväiteid hageja hinna alandamise nõudele ei esita. 15.3 Kohus leiab, et hageja vastuväited ei ole kohased, sest kostjal oli õiguslik alus hinna avaldamise avalduse esitamiseks. Tulenevalt VÕS § 112 lg 2 juhul kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda. Kohus tuvastas, et Kostja oli vastu võtnud OÜ Kadastiku Apteek osa, mille väärtus Lepingu p. kohaselt pidi olema 350 000 (kolmsada viiskümmend tuhat) EEK. Müügilepingu 2.11 tulenevalt kajastab ostjale (kostjale) esitatud dokumentatsioon kõiki osaühingu varasid ja kohustusi. Müügilepingu punktist 2.8 tulenevalt on osaühingu osanike koosoleku varasemad otsused hoiul osaühingu asukohas ja nendega on võimalik seal tutvuda. 15.4 Kohus tuvastas kostja selgituste ja kohtule esitatud maksedeklaratsioonidest nähtuvalt, et pärast Osaühingu osa müügilepingu sõlmimist, tuvastas vastuhagis hageja, et Osaühingu KADASTIKU APTEEK osanike varasemad otsused ja dokumentatsioon ei kajastanud võõrandamistehingut (Hüpoteegi kustutamise kinnistamisavalduse, korteriomandi müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse (tõestatud 12.03.2009.aastal Narva notar T. B. poolt ja registreeritud notari amentitoimingute raamatus registrinumber 2533), millega Osaühingu KADASTIKU APTEEKmüüs enese põhivaraks oleva kuuluva korteriomandi, mille reaalosaks on mitteeluruum, aadressil xxx (kinnistusregistriosa nr 1730609) oma osanikele M.P.’ile, M. K.ja H. B.’le 80000 Eesti krooni eest. Võõrandamislepingu ärakirja sai vastuhagis hageja kätte juba pärast Osaühingu osa müügilepingu sõlmimist Narva notar T. B. büroost. Kostja hinnangul, moodustas nimetatud korteriomandi keskmine turuhind seisuga 12.03.2009.a vähemalt 600000 Eesti krooni. Kuna korteriomandi ostjad olid Osaühinguga KADASTIKU APTEEK seotud isikud Tulumaksuseaduse §8 mõistes ja võõrandamistehing oli teostatud alandatud hinnaga, mis tõlgendatakse Tulumaksuseaduse § 48 alusel erisoodustusena, tekkis Osaühingul KADASTIKU APTEEK kohustus ülalnimetatud võõrandamistehingut õigeks deklareerimiseks. Deklareemise tulemusel tekkis Osaühingul KADASTIKU APTEEK maksukohustus Maksu- ja Tolliameti ees, üldsummas 355443 Eesti krooni, mis sisaldab tulumaksu erisoodustustelt 138228 Eesti krooni ja sotsiaalmaksu erisoodustustelt 217215 Eesti krooni (tõendatakse põhihagis kostja 25.07.2011.a seisukoha lisaga 1). 15.5 Kohus määras osaühingu osa ja tehingu täitmise väärtuste kindlaksmääramiseks kostja taotluse alusel kohtuliku ekspertiisi. Kohus lähtub ekspert T. R. vastusest, mis on antud 15.04.2013.a ekspertiisiaktis (II kd tlk 2-117) alljärgnevale küsimusele: „Mis on Osaühingu KADASTIKU APTEEK osade kui lepingu (Osaühingu osa müügileping, mis on sõlmitud 30.03.2009.a, tõestatud Narva notari T. B. asendaja J. P. poolt ja registreeritud notari ametitoimingute raamatus registrinumbri 3187 all) eseme väärtus koos puudustega, mis on kirjeldatud 21.07.2011.a avalduses müügihinna alandamiseks, mis tõestatud Narva notari S. N.'i poolt ja registreeritud notari ametitoimingute raamatus registrinumbri 2884 all (mittekohase täitmise väärtus)“ Ekspert vastas esitatud küsimusele alljärgnevalt (II kd tlk 40) „Seisuga 30.03.2009 puudus ettevõttel põhivara,millest tulenevalt puuudusid ettevõttel põhivahendid majandustegevuseks ning tulu genereerimiseks. Ettevõtte on alates 2005ndast aastast olnud püsivalt kahjumis. Finantsaruannete analüüsi (ekspertarvamuse lisa 1 tabel 1) kohaselt puudusid ettevõttel vabad finantsvahendid vajalike investeeringute tegemiseks ning käibevahendid maksete ja ettemaksete teostamiseks. Tulenevalt eelnimetatud
2-10-17899 asjaoludest puudus ettevõttel jätkuväärtus, mistõttu ettevõtte osa väärtuse hindamisel ei ole diskonteeritud rahavoogude meetod rakendatav. Kadastiku Apteek OÜ (reg.kood 10176088, Narva) omandisse kuulus alates 23.07.2003 kuni 24.03.2009 korteriomand nr 1730609, milline oli ettevõtte bilansi aktivas (varad) kajastatud põhivarana jääkmaksumusega 358 277 krooni. Alates 24.03.2009.a registriosa II jakku omanikena sisse kantud H. B. (isikukood xxx) 1/5 kaasomandist, M. P. (isikukood xxx) 1/5 kaasomandist, M. K. (isikukood xxx) 3/5 kaasomandist. Menetlusdokumendid "Avaldusmüügihinna alandamiseks" sisalduva info kohaselt oli korteriomandi nr 1730609 müügihinnaks 80 000 krooni. Korteriomand on müüdud oluliselt alla selle hinnangulist turuväärtust 660 000 krooni väärtuse kuupäeval 12.03.2009 (kinnistamisavalduse kuupäev). Maksuvõlgade arvestamiseks on likvideerimisbilansis korteriomand kajastatud neto müügihinnas summas 647 000 krooni. Likvideerimisbilansis seisuga 30.03.2009 on seadusest tulenevalt maksevõlgadena kajastatud tulenevad tulu- ja sotsiaalmaks erisoodustuselt summas kokku 355 443 krooni. Seisuga 30.03.2009 ületasid ettevõtte kohustused 1 132 926 krooni oluliselt ettevõtte varasid summas 531 852 krooni. Ettevõtte omakapital oli negatiivne summas -601 074 krooni. Ettevõtte seisundiks oli püsiv maksejõuetus. Ettevõttel puudus müügiväärtus.“ Kohus, lähtudes eriteadmistega eksperdi seisukohast, tuvastas et kostjale müüdud osaühingu osa oli väärtusetu, ning OÜ Kadastiku Apteek oli seetõttu püsiva maksejõuetuse olukorras. 15.6 Kuna kohus juba tuvastas kohtuotsuse punktis 14, et OÜ Kadastiku Apteek maksejõuetuse varjamine osa müügitehingu ajal on hagejate poolt tahtlik lepingu rikkumine, on kohus on seisukohal, et selline müüjapoolne rikkumine toob ostjale kaasa VÕS § 112 lg 1 toodud õiguse alandada müügitehingu hinda. Seega oli kostja poolt vastuväites toodud hinna alandamise avalduse esitamine õiguspärane ja põhjendatud.
16.Kohus, tuginedes VÕS § 112 lg 1 määrab kostja taotlusel kindlaks kohase ja mittekohase täitmise väärtuse. Selle juures arvestab kohus poolte poolt esitatut ning tugineb ekspertiisiakti toodud eksperdi arvamusele. Kohus tuvastas, et lepigu mittekohase täitmise väärtus on 0 (null) eurot, kuna firma on püsiva maksejõuetuse olukorras ja seega väärtusetu. Kohase täitmise väärtus on 324 000 (kolmsada kakskümmend neli tuhat) eurot. Järelikult, alandatud hind on võrdeline mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusse, s.o. alandatud hind on 324000*0= 0 krooni. Kohus tuvastas, et kostja lepingujärgne kohustus müüjapoolse lepingu mittekohase täitmise tõttu hageja ees ka pärast nõdue loovutamist on 0 (null) krooni.
17.Edasi vaatleb kohus, kas kostja vastuväide kuulub rahuldamisele käesolevas menetluses ning kas vastuväite rahuldamine välistab haginõude rahuldamise. Kohus on seisukohal, et eeltoodud põhjendustest nähtuvalt on kostja vastuväited müügilepingu täitmisele põhjendatud ning kaalukad ja välistavad hagi rahuldamise täielikult. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb seetõttu tervikuna jätta rahuldamata.
18.Kostja on vastuväidetes käsitlenud aegumise küsimust. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole esitanud aegumise kohaldamise taotlust kostja vastuväidetele, ei saa kohus aegumise küsimust analüüsida ega kohaldada. (TsÜS § 143). Menetluskulude jaotus ja riigilõiv
1.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1, märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
2-10-17899
2.TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik kohtukulud tervikuna jätta hageja kanda
3.Hagejalt tuleb välja mõista kostja poolt kohtu deposiiti tasutud ekspertiisitasu 1800 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.