Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Määruse ärakiri menetlusosalistele kätte toimetada. Asjaolud Viru Maakohtu menetlusse saabus 01.03.2012 V Zi hagi Hooneühistu Zapadnõi 1 vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagi alusena on esitatud asjaolud: hageja oli garaažiboksi nr xxxx Zapadnõi-1 seaduslik valdaja, nimetatud boksile hageja poolt paigaldatud lukud on kostja poolt eemaldatud ja on pannud uued, kostja juhatuse esimees on tunginud nimetatud garaažiboksi ja välja lülitanud elektrienergia, hageja on kostja tegevuse tõttu ilma jäänud valdusest nimetatud boksile ja on seetõttu ilma jäänud (kavandatud müügi-) tulust 2200 (boksi väärtus) eurot ja garaažis olnud esemetest väärtuses kokku 300 eurot. Istungijärgselt on hageja 14.05.2013 esitanud avalduse hagi tagasivõtmiseks. See on edastatud kostjale vastamiseks hiljemalt 22.05.2013. Kostja tähtaegselt seisukohta ei esitanud, seejuures ei esitanud ka menetluskulude hüvitamise nõuet. Kostjal oli lepinguline, õigusteadmistega esindaja, kes pidi teadma, et menetluse lõpetamisel määrab kohus TsMS § 173 kohaselt kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse, kui kostja esitab vastava nõude kohtu antud tähtajaks. Kohus leidis, et hagejal on õigus avaldusest loobuda ja seega kuulub taotlus rahuldamisele. Hageja võimalikud menetluskulud jäid hageja kanda. Kostja menetluskulude hüvitamise nõuet ei esitanud. 10.06.2013 esitas kostja kohtule määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt sai kostja 28.05.2013 kohtumääruse kätte 28.05.2013 e-toimiku kaudu. Määruskaebuse esitamis etähtaeg saabub seega 12.06.2013, seega on esitatud tähtaegselt. Kostja on seisukohal, et 28.05.2013 kohtumäärus on ebaseaduslik ja kostja kaebab kohtumääruse edasi täies ulatuses. Kostja on seisukohal, et hageja on väljendanud tahet hagi tagasivõtmiseks mitte hagist loobumiseks. Kohus on lõpetanud tsiviilasja seoses sellega, et hageja loobus hagist, kuid tegelikult hageja ei loobunud vaid võttis hagi tagasi. Hageja on palunud jätta hagi läbivaatamata seoses hagi tagasivõtmisega ning kohus oleks pidanud selliselt ka asja lahendama. Hagi tagasivõtmisel jäetakse hagejale võimalus sama hagi uuesti esitada. Menetluse lõpetamisel hagist loobumisega hageja kaotab võimaluse sama hagi uuesti esitada. Kohus on ebaseaduslikult võtnud hagejalt võimaluse sama hagi uuesti esitada. Kostja esitab määruskaebuse, kuna kostja jaoks hagi läbivaatamata jätmise tagajärjed on paremad, kui hagist loobumise tagajärjed, kuna esimesel juhul hageja kannab kostja menetluskulud tingimusteta ja kostja ei pea selleks esitama eraldiseisvat taotlust. 11.06.2013 kohtumäärusega võttis kohus määruskaebuse menetlusse ning saatis selle hagejale seisukoha võtmiseks. 02.07.2013 saabus tähtaegselt hageja vastus kostja määruskaebusele. Hageja tunnistab määruskaebust osaliselt. Kohtul ei olnud õigust lõpetada menetlust seoses

hagist loobumisega, kuna hageja on esitanud avalduse hagi tagasivõtmiseks. Hageja ei nõustu, et Viru Maakohtule ei ole alust avalduse tagai võtmisest keelduda. Hageja palub lõpetada tsiviilasjas menetluses seoses hagi tagasivõtmisega hageja poolt. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 4 kohaselt kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 424 lg 2 kohaselt hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. TsMS § 424 lg 3 kohaselt kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus toimetatakse kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Kui kostja ei esita vastuväidet avalduse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul, loetakse et ta on nõusoleku andnud. Kohus tutvunud hageja 10.05.2013 avalduse, kostja määruskaebuse ning hageja vastusega määruskaebusele, leiab, et käesoleval juhul on kohus 28.05.2013 tsiviilasjas 2-12-8788 tehtud määruses menetluse lõpetanud ekslikult hagist loobumise alustel, kuivõrd hageja on esitanud kohtule taotluse hagi tagasivõtmiseks mitte hagist loobumiseks. Kostja on määruskaebuses märkinud, et hageja avaldus oli hagi tagasivõtmine. Hageja on kinnitanud kostja seisukoha õigust oma vastuses määruskaebusele ning selgitab, et tema avalduse sisuks oli just hagi tagasivõtmine. Mõlemad menetlusosalised on avaldanud soovi menetlus lõpetada hagi tagasivõtmisega. Seega peab kohus põhjendatuks määruskaebus rahuldada ja 28.05.2013 tsiviilasjas 2-12-8788 tehtud kohtumäärus tühistada ning lõpetada menetlus seoses hagi tagasivõtmisega. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Käesoleval juhul on põhjendatud jätta kostja menetluskulud hageja kanda, kuna hageja on hagi tagasivõtnud. Kuivõrd tegemist on hagi tagasivõtmisega ning kohus jätab hagi läbivaatamata, siis ei ole kohtul kohustust TsMS § 1741 lg 1 alusel menetluskulude jaotust rahaliselt kindlaks määrata ning kohus määrab kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse hageja ja kostja vahel. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 425 lg 1 kohaselt kohus jätab hagi läbivaatamata määrusega. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 426 lg 2 kohaselt kui tagasivõetud hagi esitatakse uuesti, võib kostja jätta hagile vastamata ja menetluses osalemata, kuni on tasutud tema senised menetluskulud, mille hüvitamist ta on nõudnud ja mis on jäetud hageja kanda. Kostja peab menetluskulude tasumata jätmisest kohtule viivitamata teatama. Kohus juhindus: TsMS § 423 lg 1 p 2; 424, 425 lg 1; 426; 174; 661 lg 2

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik Marika Leimann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.