1.Tühistada Viru Maakohtu 23. oktoobri 2012 määrus ja saata Vadim Zahharovi hagi hooneühistu Zapadnõi-1 vastu varalise kahju hüvitamiseks maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
ASJAOLUD
1.Vadim Zahharov esitas 01. märtsil 2012 hagi hooneühistu Zapadnõi-1 vastu varalise kahju summas 2 500 eurot hüvitamiseks. Viru Maakohtu 08. märtsi 2012 määrusega keelduti V. Zahharovi hagi hooneühistu Zapadnõi-1 vastu varalise kahju hüvitamise nõudes menetlusse võtmisest ja tagastati hagejale hagiavaldus. Maakohus leidis, et hagiavaldust ei olnud tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 371 lg 2 p 1 kohaselt võimalik menetlusse võtta, kuna hagis väidetud asjaoludel ei olnud hageja õiguste rikkumine võimalik. V. Zahharov esitas Viru Maakohtu 08. märtsi 2012 määruse peale määruskaebuse.
2.Tartu Ringkonnakohtu 17. augusti 2012 määrusega tühistati Viru Maakohtu 08. märtsi 2012 määrus ja saadeti asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus leidis, et TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt peab hagiavalduses olema märgitud hageja selgelt väljendatud nõue ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et koos hagiavaldusega esitatud kostja põhikiri ei olnud kehtiv ja kehtiva 20. mai 2007 põhikirja kohaselt ei saanud hageja olla garaažiboksi omanik. Määruskaebusest nähtus, et hageja ei olnud aru saanud, et ta ei ole garaažiboksi omanik. Samas ei olnud hageja vale hinnang tema ja kostja vahelisele õigussuhtele asjaoluks, mis oleks koheselt andnud alust jätta hagi menetlusse võtmata. Nii garaažiboksi omaniku kui hooneühistu liikmena oleks hagejal õigus boksi valdusele. Hageja tugines oma nõudes eelkõige garaažiboksi valdusest ilmajäämisele ja esitas määruskaebuses väite selles, et ta jäi kostja tegevuse tulemusena ilma garaažis olnud mööblist, mis võis samuti olla aluseks hageja kahju hüvitamise nõudele kostja vastu. TsMS § 334 lg 1 ja § 338 lg 1 p 6 mõtte kohaselt peab kohtule esitatud menetlusdokument, sh hagiavaldus, olema selgesti loetav, mis hõlmab ka dokumendi sisulist arusaadavust ja grammatiliselt korrektset keelekasutust. Hageja poolt esitatud hagiavaldus ei olnud esitatud korrektses eesti keeles, mistõttu mitmedki hageja seisukohad ja nende kujunemine ei olnud jälgitavad ning sellise avalduse menetlemine ei olnud võimalik. Maakohus oleks pidanud hagiavalduse ebaselgusele hageja tähelepanu pöörama ja paluma nimetatud puudus kõrvaldada enne asja menetlusse võtmise küsimuse lahendamist. Juba seetõttu on maakohtu keeldumine avalduse menetlusse võtmisest ennatlik. Maakohus ei ole andnud hagejale tähtaega hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks (TsMS § 3401 lg 1), samuti ei selgitanud maakohus hagejale õigusteadmistega isiku (advokaadi) abi kasutamise võimalikkust hagiavalduse koostamisel, sh riigi menetlusabi taotlemise võimalusi. Hagiavalduse käiguta jätmisel oleks maakohus saanud hagejale selgitada hageja ja kostja vahelise õigussuhte olemust ja juhtida hageja tähelepanu asjaolule, et äriregistri teabesüsteemi andmetel ei ole hageja hooneühistu liige. Hooneosa nr XXX osas on äriregistris hooneühistu liikmeks märgitud hooneühistu ise. TsMS § 392 lg 1 sätestab eelmenetluses kohtu kohustuse selgitada välja hageja nõuded ja need õiguslikult kvalifitseerida. Nimetatud ülesanne on kohtul ka hagi menetlusse võtmise otsustamisel. TsMS § 372 lg 3 kohaselt võib kohus hagi menetlusse võtmise otsustamisel küsida kostja seisukohta ja pooled ära kuulata, maakohus pole seda võimalust hagis esinevate ebaselguste kõrvaldamiseks kasutanud. Seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja tagastab asja maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus leidis, et maakohtul tuli anda hagejale tähtaeg hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks, korrektse hagiavalduse esitamiseks ja hageja kahjunõude aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks, sh peab hageja arvestama sellega, et hooneühistu põhikirja p 1.3 kohaselt on kinnisasi XXX ühistu omand, ühistu liikmetel on hoone kindlaksmääratud osade ainukasutusõigus ja äriregistri andmetel ei ole hageja hooneühistu liige. Korrektse hagiavalduse
koostamiseks võis hageja maakohtult taotleda riigi õigusabi. Maakohus tuvastas 07. mai 2012 määrusega, et hageja majanduslik olukord võimaldas talle anda riigipoolset menetlusabi.
3.Viru Maakohtu 13. septembri 2012 määrusega jäeti V. Zahharovi hagiavaldus käiguta ja anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks 20 päeva alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Maakohus leidis, et TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele ka hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Käesoleval juhul ei ole hageja nõue selge. TsMS § 334 lg 1 mõtte kohaselt peab kohtule esitatud menetlusdokument, sh hagiavaldus, olema selgesti loetav, mis hõlmab ka dokumendi sisulist arusaadavust ja grammatiliselt korrektset keelekasutust. Hageja poolt esitatud hagiavaldus ei ole esitatud korrektses eesti keeles, mistõttu mitmed hageja seisukohad ja nende kujunemine ei ole jälgitavad ning seega pole ka nõue üheselt arusaadav, mistõttu sellise hagiavalduse menetlemine ei ole võimalik. Maakohus leidis, et hagejal tuli esitada korrektses eesti keeles selgelt väljendatud nõue. Samuti tuli hagejal täpsustada haginõude aluseks olevaid asjaolusid, muu hulgas arvestama sellega, et hooneühistu põhikirja p 1.3. kohaselt on kinnisasi XXX ühistu omand, ühistu liikmetel on hoone kindlaksmääratud osade ainukasutusõigus ja äriregistri andmetel ei ole hageja hooneühistu liige. Maakohus selgitas, et juhul, kui hageja ei oma piisavalt juriidilisi teadmisi kohtule esitatavate dokumentide vormistamise kohta, soovitab kohus pöörduda korrektselt vormistatud ja keeleliselt õige hagiavalduse koostamiseks juristi või õigusbüroo poole. Kohtule on võimalik esitada ka taotlus riigi õigusabi saamiseks. Nimetatud taotluse näidisvorm asub Justiitsministeeriumi koduleheküljel, aadressil http://www.just.ee/106. Maakohus märkis, et hageja esitas hagiavalduse varalise kahju 2 500 euro väljamõistmiseks. Riigilõivuseaduse kuni 30. juuni 2012 kehtinud redaktsiooni § 57 lg 1 ja lisa 1 alusel kuulus hagilt hinnaga kuni 3 195,58 eurot tasumisele riigilõiv summas 479,33 eurot. Hageja esitas
01.märtsil 2012 koos hagiavaldusega kohtule ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Maakohus märkis, et hagejal tuleb selgitada, kas ta soovib jääda 01. märtsil 2012 esitatud menetlusabi taotluse juurde või tasuda riigilõiv 479,33 eurot. Riigilõiv tasutakse Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr 10220034796011 AS-s SEB Pank, nr 221023778606 AS-s Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, Viru Maakohtu viitenumbriga 2900072136. Tasumisjärgselt tuleb kohtule esitada maksekorraldus või riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et esitatud avalduses esinesid eelpoolnimetatud puudused. Vastavalt TsMS § 3401 lõikele 1 kui menetlusosalise esitatud avaldus või taotlus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Maakohus pidas mõistlikuks tähtajaks hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määruse kättesaamisest alates 20 päeva.
4.V. Zahharov esitas 18. oktoobril 2012 parandatud hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel 20. oktoobril 2010 tsiviilasjas nr 2-06-9695 sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kostja loobus oma hagist. Kostja juhatuse esimees A. Filippov rikkus hagejale kuuluva garaažiboksi nr XXX lukud ning asendas need uutega ning lülitas välja elektri, mistõttu garaažiboks on kaotanud oma väärtuse. Kostja 2007. aasta põhikirja p-de 2.6 ja p 4.1.4 kohaselt saaks hageja kostja liikmena võõrandada liikmelisust ja liikmelisus ei võrdu omandiõigusega. On arusaamatu, kes on kostja garaažibokside omanikuks.
Kui garaažiboksid on kostja vara, siis ei ole selge, miks tasuvad ühistu liikmed ilma üüri- või rendilepinguta osamakseid. Kuna kostja saab tulu garaažibokside rendist, siis ei ole tegemist mittetulundusühistuga ning kostja tegevus on vastuolus tema põhikirjaga. Hageja hinnangul rikub kostja 2007. aasta põhikiri tema õigusi ning on vastuolus asjaõigusseadusega. Hageja on garaažiboksi nr XXX seaduslik valdaja ning kostja ei ole suutnud tõendada vastupidist. Hageja, viidates Narva Linnavalitsuse korraldusele nr 869-k 22. märtsist 2000 ja korraldusele nr 1071-k 20. Novembrist 2002 ning maa ostu-müügilepingule
28.veebruarist 2003, leidis, et ta on ebaseaduslikult oma liikmelisuse kaotanud (väljavõte üldkoosoleku protokollist 14. maist 2004). Kuigi hageja ei ole enam kostja liige, on ta jäänud garaažiboksi omanikuks. Garaažiboksis asub hagejale kuuluv mööbel (väärtusega 300 eurot) ja kostja tegevus on tekitanud olukorra, kus hagejal on jäänud saamata tulu 2 200 euro ulatuses.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohtu 23. oktoobri 2012 määrusega keelduti V. Zahharovi hagiavalduse hooneühistu Zapadnõi-1 vastu menetlusse võtmisest ja tagastati hagejale hagiavaldus, jättes toimikusse koopia. Maakohus, tutvunud hagiavalduse, ringkonnakohtu lahendiga, parandatud hagiavalduse ja nendele lisatud materjalidega, leidis, et tulenevalt TsMS § 3401 lg-st 1 ja TsMS § 3401 lg-st 2 tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. Maakohus märkis, et hageja ei täitnud 13. septembri 2012 puuduste kõrvaldamises määruses toodud nõudmist ega teatanud maakohtule selle täitmiseks seadusliku takistuse esinemist. Hageja esitatud hagiavaldus oli endiselt keeleliselt ebaselge, esitatud seisukohad ja põhjendused ei olnud jälgitavad, mistõttu polnud ka nõue üheselt arusaadav. Hageja poolt algselt esitatud hagis, määruskaebuse tekstis ja uues parandatud hagi tekstis vahetati üksnes tekstilõikude asetust ja paigutust, mitte ei viidud neid loogiliselt mõistetavasse järjestusse. Kuna senist menetluse käiku arvestades ei pidanud hageja ilmselgelt vajalikuks järgida maakohtu poolt antud soovitust hagi esitamisel õigusabi kasutamiseks/taotlemiseks, siis ringkonnakohtu poolt soovitatud eelmenetluses poolte ärakuulamist ei pidanud maakohus antud juhul menetluslikult ökonoomseks. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus V. Zahharovi hagiavalduse hoonestusühistu Zapadnõi-1 vastu menetlusse võtmisest ja tagastas selle hagejale.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.V. Zahharov esitas Viru Maakohtu 23. oktoobri 2012 määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja hagiavalduse menetlusse võtmist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus keeldunud hagiavalduse läbivaatamisest, kuigi määruskaebuse esitaja poolt esitatud nõuded on piisavalt selged. Määruskaebuse esitaja nõuab HÜ-lt Zapadnõi-1 varalise kahju summas 300 eurot ja saamata jäänud tulu summas 2 200 eurot väljamõistmist; 2) ei tunnistatud määruskaebuse esitajat ebaseaduslikuks valdajaks ja ta pikendas garaažiboksi nr XXX valdamist, millest johtuvalt rikkus hooneühistu Zapadnõi-1 määruskaebuse esitaja õigusi (AÕS § 33 lg 2).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Viru Maakohtu 23. oktoobri 2012 määrus tühistada. Ringkonnakohus saadab V. Zahharovi hagi hooneühistu Zapadnõi-1 vastu varalise kahju hüvitamiseks maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
8.Maakohus on 13. septembri 2012 määrusega jätnud hagiavalduse käiguta ning andnud hagejale tähtaja hagiavalduses esinenud järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: 1) hagejal tuleb esitada korrektses eesti keeles selgelt väljendatud nõue; 2) hagejal tuleb täpsustada haginõude aluseks olevaid asjaolusid, arvestades muuhulgas sellega, et hooneühistu põhikirja p 1.3. kohaselt on XXX ühistu omand, ühistu liikmetel on hoone kindlaksmääratud osade ainukasutusõigus ja äriregistri andmetel ei ole hageja hooneühistu liige. Puuduste kõrvaldamiseks esitas hageja maakohtule 18.10.2012 parandatud hagiavalduse (I kd tl 168). Maakohus leidis, et hageja ei ole hagiavalduses 13. septembri 2012 määruses osundatud puudusi kõrvaldanud ja keeldus TsMS § 3401 lg 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest. TsMS § 3401 lg 2 kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Otsustamaks, kas maakohus keeldus õigesti hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 alusel, tuleb eelkõige kindlaks teha, kas hageja poolt esitatud parandatud hagiavaldus vastab hagiavalduse vorminõuetele, s.o kas hageja kõrvaldas hagiavalduses maakohtu poolt märgitud puudused. Iseenesest õige on maakohtu seisukoht, et ka parandatud hagiavaldus on keeleliselt ebakorrektne, kuid ringkonnakohtu arvates on võimalik aru saada, milline on nõue (hagi ese) ja samuti hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ning seetõttu ei saa asuda seisukohale, et parandatud hagiavalduse ei vasta olulises osas hagiavalduse vorminõuetele.
9.Parandatud hagiavalduses taotleb hageja kahju hüvitamist ja hagi alusena on hageja esitanud järgmised asjaolud: ta oli garaažiboksi nr XXX hooneühistus Zapadnõi-1 seaduslik valdaja; nimetatud boksile hageja poolt paigaldatud lukud on kostja juhatuse esimehe A. Filippovi poolt eemaldatud ja paigaldatud on uued lukud; kostja juhatuse esimees on tunginud nimetatud garaažiboksi ja välja lülitanud elektrienergia; hageja on valdusest boksile kostja tegevuse tõttu ilma jäänud ja on seetõttu jäänud ilma tulust 2 200 eurot (garaažiboksi väärtus) ning samuti on ta kostja tegevuse tulemusena ilma jäänud garaažis olnud mööblist, kahest jalgrattast ja kiviplaatidest kokku väärtuses 300 eurot. Juhul, kui kostja vaidleb hagile vastu ja hageja ei tõenda hagi aluseks olevaid asjaolusid (muuhulgas oma seaduslikku valdust, kostja poolt valduse rikkumist ja seeläbi kahju tekitamist, kahju suurus jms faktilisi asjaolusid), siis jääb hagi rahuldamata, kuid see, et hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid, ei anna alust jätta hagiavaldus menetlusse võtmata.
10.Viru Maakohtu 13.11.2012 määrusega anti hageja menetlusabi ja vabastati ta riigilõivu 50 eurot tasumisest. Seega ei ole hageja riigilõivu määruskaebuse esitamisel tasunud ning kohaldamisele ei kuulu TsMS § 150 lg 1 p 5.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.