Tsiviilasi nr 2-13-18442
Tagaseljaotsus
Kohus Kohtunik
Tartu Maakohus Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese
19. juuli 2013 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
2-13-18442 902,86 eurot OÜ Kaupmehe Järelmaks hagi T. L. vastu võlgnevuse nõudes Hageja OÜ Kaupmehe Järelmaks, registrikood xxxxxxxx, asukoht Rüütli 23, Tartu linn, 51006 Tartumaa, hageja esindaja Alar Kondratjev, Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, registrikood 11652332, asukoht Rüütli 23, Tartu linn, 51006 Tartumaa Kostja T. L. , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kirjalik menetlus
Menetluskulude jaotus
2 (5)
Hageja nõue tuleneb poolte vahel 19.03.2012 sõlmitud järelmaksulepingu nr 1203949/96ta rikkumisest. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale üle taotletava järelmaksu summas 532,50 eurot, millest 514 euro eest soetas kostja 19.03.2012 Klick Eesti AS-le kuuluvast kauplusest järelmaksuga HP 635+ Nikon Coolpix S2600 ja 18,50 eurot kuulus poolte kokkuleppel tasaarveldamisele lepingu sõlmimise tasuga. Kostja oli kohustatud tasuma hagejale lepingujärgseid makseid alates 10.04.2012. Samuti maksma hagejale järelmaksu intressi 17,90% järelmaksu summalt aastas. Pooled leppisid kokku, et lepingule kohaldatakse OÜ Kaupmehe Järelmaks järelmaksulepingute üldtingimusi nr JL ver 2.5. Kostja on korduvalt oma kohustust rikkunud.
3 (5)
võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
4 (5)
TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel vastavalt riigilõivuseadusele 125 eurot (tl 8). Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 teisest lausest tulenevalt, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades avalduse vormi, asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 65 eurot. Kohus, rahuldades hagi ja arvestades TsMS § 162 lg 1,2, 5 ja § 173 lg 1, 4 sätestatut, jätab menetluskulud kostja kanda. Arvestades TsMS §-de 162 lg 5, 1741 lg 3 sätestatut ja menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt tasutud riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulud 65 eurot, kokku seega menetluskulu 190 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.