Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrata ajutise pankrotihalduri Mari Männiko tasuks 720 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning teostatud kulutuste hüvituseks 50 eurot, mis kanda Advokaadibüroo LEXTAL arveldusarvele XXXXXXXXXXX. Riigi vahenditest hüvitada ajutise pankrotihalduri Mari Männiko tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ning kanda hüvitis Mari Männiko arveldusarvele

XXXXXXXXXXX.

I OÜ (likvideerimisel) esitas 11.05.2013 pankrotiavalduse. Võlgniku tegevusalaks oli rahvusvahelise autotranspordi teenuse ja ekspedeerimisteenuste osutamine. Maksejõuetuse põhjuseks on juhatuse liikmete rasked juhtimisvead. Võlgnikul on kohustusi 2 331 250,78 euro ulatuses, vara puudub. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada pankrot. 29.05.2013 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 0,84 eurot, kohustusi on 2 722 420,20 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga, kuid see ei ole üheselt tuvastatud. Võlgniku endise juhatuse liikme tegevus võis olla suunatud tahtlikule võlgniku maksejõuetuse kaasatoomisele. Tagasivõitmise võimalusi ei ole haldur tuvastatud. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 720 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, ning teostatud kulutuste hüvituseks 50 eurot, summad maksta välja Advokaadibüroo LEXTAL arveldusarvele. Tasust 397 eurot palub ajutine haldur hüvitada riigi vahenditest ning maksta summa välja Mari Männiko arveldusarvele. 26.06.2013 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde, leidis, et maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu ning maksejõuetuse tekkimise aeg on kevad 2009. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde, selgitas, et maksejõuetuse põhjuseks oli endise juhatuse liikme tegevus, kes omastas võlgniku vara. Võlgnik nõustus ajutise halduri aruandega. 28.06.2013 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 eurot ning avaldas 28.06.2013 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Võlgnikul on vara 0,84 eurot ja kohustusi on 2 722 420,20 euro ulatuses. Kohustuste maht ületab oluliselt võlgniku vara mahtu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus kuriteo tunnustega tegu. 27.03.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-12-12306 on võlgniku endine juhatuse liige HK süüdi tunnistatud omastamises suures ulatuses. Kohtuotsusest nähtuvalt on HK erinevate äriühingute (sh võlgniku) juhatuse liikmena sõlminud kasutusrendilepingud sõidukitele, lõpetanud alates 13.04.2009 liisingmaksete tasumise ning vaatamata liisinguandja poolsele lepingute ülesütlemisele ning liisingesemete tagasinõudmisele, on HK jätnud liisinguesemed tagastamata, pöörates need ebaseaduslikult võlgniku kasuks. Liisinguandjal on võlgniku vastu liisinglepingutest tulenev nõue summas 2 314 094,19 eurot. Kohus leiab, et HK on tahtlikult põhjustanud võlgniku maksejõuetuse kuriteo tunnustega teoga. Tuginedes ajutise halduri seisukohale, peab kohus maksejõuetuse tekkimise ajaks kevad 2009.

Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.