2-12-21865/45 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Pärnu Maakohus Paide kohtumaja - lahend.ee

tolmud, karpaalkanalite sündroom, mille on põhjustanud korduvad ühte tüüpi liigutused ning lihaste ja kõõluste kinnituskohtade haigused füüsilisest ülekoormusest. Haiguse tekkimise ja arengu aeg xxxx – 2009. Kutsehaiguste arst on leidnud, et ebasobiv on raske füüsiline töö, koormus kätele-õlavöötmele, korduvad ühetaolised liigutused. Vastunäidustatud on kontakt igasuguste hingamisteid ärritavate ainetega. Töö laudas ebasobiv. Vajab töökorraldust. Soovitav kompleksne taastusravi, sanatoorne ravi, medikamentoosne ravi; - 03.12.2009 arstlik komisjon leidis, et hageja kutsehaigusest põhjustatud töövõimetus on 40%. 29.11.2011 kordusekspertiis määras hageja töövõimekaotuse protsendiks 50%. Järgmine ekspertiis on ette nähtud 2016. - AS V kutsehaigestumise raportis tunnistab tööandja, et kutsehaiguse põhjuseks oli raske füüsiline töö 33 aastat, sundasendid, enamus ajast püsti; kükitamine, käte tõstmine õlgadest kõrgemale 33 aastat. Tervisekontroll toimus kogu tööaja jooksul 2 korda (2006, 2008). Põhjused mis viisid kutsehaiguseni – raske füüsiline töö, raskuste käsitsi teisaldamine (käsikäru 200 kg). Organisatsioonilised abinõud, mis olukorda leevendavad: pidev 8 tunnise tööpäeva tagamine (hageja tööaeg suvel oli 4-10 ja 14-20.30 ning talvel 5-10 ja 15-20), õigeaegne puhkuse ja puhkepäevade saamine kooskõlas töö ja puhkeaja seadusega. Tööandja andmetel riskianalüüs tehtud ja arvestatud ka ohutegureid. Tähelepanu pole pööratud kutsehaigusele – segatüüpi astma. - 26.11.2011 alates on hagejale määratud töövõimetuspension 2076 EEK. Alates 01.12.2010 – 2083 EEK kuus, alates 01.01.2011 – 133.17 eurot kuus ja alates 01.12.2011 – 133.80 eurot kuus. Hageja on seisukohal, et - Õigusvastane tegu, põhjuslik seos: kostja on rikkunud mitmeid tööohutusnõudeid, muuhulgas ei korraldanud hagejale ettenähtud korras tervisekontrolle; ei selgitanud välja ega analüüsinud hageja tööst tulenevaid ohufaktoreid; ei arvestanud riskianalüüsi koostamisel hageja terviseriski hindamisel teavet haiguste, võimalike allergia-või mürgistusnähtude kohta; ei taganud hageja töökeskkonnas normidele vastavat temperatuuri, suhtelist õhuniiskust ja tuuletõmbuseta õhuvahetust; ei teavitanud hagejat teisaldustöödega seotud ohtudest. Hagejale kättesaadavas lüpsja ametialases ohutusjuhendis puudub ergonoomia osa üldse. Kostja on kohutuste täitmata jätmisega rikkunud mitmeid õigusakte, sealhulgas TTOS § 8, § 6 lg 2, § 13 lg 1 p 6,7 ja 14; EV töökaitseseaduse (TkS) § 7 lg 6; Vabariigi Valitsuse määrust nt 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (Määrus nr 144); Vabariigi Valitsuse määruse nr 214 „Tööde loetelu, kus nähakse ette töötajate eelnev ja perioodiline tervise kontrollimine“ (Määrus nr 214) p 4; Sotsiaalministri määrust nr 26 „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (Määrus nr 26) § 3 lg 3. Kostja kui hageja ainsa tööandja vastutusele võtmiseks piisab ühe õigusnormi rikkumisest, mis on põhjuslikus seoses hagejal tekitatud kahjuga. Kuna kostja neid kohustusi ei täitnud, tekkiski hagejal kutsehaigus ehk teisisõnu - kui kostja oleks töötaja tervisekaitset ja ohutust tagavaid õigusnorme täitnud, ei oleks hagejal tervisekahjustusi diagnoositud ning ta töövõime oleks säilinud. - tekkinud kahju ja arvestus: hagejal on diagnoositud kutsehaigus ning sellest põhjustatud kutsealase töövõime kaotus algselt 40%, kordusekspertiisi tulemusena 50%. Vastavalt kohtupraktikale on kutsealase töövõime kaotuse protsendi võrra vähenenud ka sissetulek. Hagejat ei luba töötervishoiu arst üldse laudas töötada. Hageja on kaotanud oma endise töö 100% ulatuses. Kahju hüvitamise eesmärk on asetada kutsehaige võimalikult sarnasesse tingimustesse, kus ta oleks olnud kutsehaiguseta. Nii Ajutise korra kui võlaõigusseaduse (VÕS) järgi tuleb arvestada keskmist palka (12 täiskuu palga alusel) ja viia see vastavusse elukalliduse tõusuga (indekseerida nii palk kui hüvis. Indekseerida võib mitmete näitajate abil. Kahju määratakse kindlaks vastavalt kutsealase töövõime kaotuse protsendile keskmisest palgast. Saadav töövõimetuspension arvatakse maha. - kostja süü kahju tekkimises – kostja ei ole teinud kõike endast olenevat, et hoida ära hagejal tekkinud kahju. Kostja pole täitnud elementaarseid hageja tervise kaitset tagavaid kohustusi. - hageja omasüü arvestamine – pärast 01.07.2002 toimepandud tegude suhtes saab isiku tervise kahjustamise korral kahjuhüvitist vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. Seega – selleks et arvestada hageja süüd, peab kohus olema tuvastanud, et hageja süüaste on tavamäärast (hooletus) kõrgem. Samas tuleb aga arvestada, et hagejal puuduvad meditsiinilised eriteadmised, et tal oleks võimalik olnud tõsikindlalt järeldada endal kutsehaiguse tekkimist. ’

Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja taotles eelkõige hagi läbivaatamata jätmist, kuid esitas hagile ka sisulised vastuväited ning palus hagi jätta rahuldamata. - kostjal puudub õiguslik seos hageja varasemate tööandjatega. Hageja asus xxxx tööle x kolhoosi. Sama kolhoos loetletakse ka Töötervishoiuarsti teatises eelmise tööandjana, kelle juures töötamine võis mõjutada kutsehaigestumist. Esimene äriregistri kanne kostja kohta tehti 02.01.2006. Juhul, kui puudub õiguslik seos kostja ja hageja varasemate tööand-jate vahel, on hagi esitatud osaliselt vale isiku vastu; - kostjale on üle minemata kutsehaigusega seotud kohustused –kolhoosid loeti põllumajandusreformi seaduse (PmS) § 2 alusel ühismajanditeks. Õige on, et kolhoosid lõppesid kas likvideerimisega või reorganiseerimisega. Ühismajandi kohustused tervisekahjustuste hüvitamisel läksid riiklikule sotsiaalkindlustuse organile (PmS § 14 lg 3). Viidatud norm kehtib alates 1992. Seega, isegi kui kostjat pidada kolhoosi reorganiseeritud õigusjärglaseks, läksid kutsehaigusega seotud hüvitise tasumise kohustused reformiseaduse alusel üle riigile; - puudub põhjuslik seos – puuduvad põhjusliku seose asjaolud kostja rikkumise ja kahju vahel. Hilisemate 18.12.2012 ja 14.01.2013 esitatud asjaoludega arvestamine on menetluslikult välistatud asjaoludel, millega kostja põhistas hagi läbivaatamata jätmise taotlust. Isegi kui arvestada hiljem esitatud põhjuslike seose asjaolusid, on teadmata, kuidas sai hageja astma, karpaalkanali sündroomi ning lihaste haiguste kujunemine sõltuda riskianalüüsi tulemuste tutvustamisest, lauda kui töökoha ümberkujundamisest, tööga seotud ohtudest tutvustamisest, lüpsja kehaasendi muutmise võimatusest. Oluline on, et hageja tegi tööd pikka aega, teda oli juhendatud ning hageja pidi väga hästi olema kursis kõige tema töösse puutuvaga. Ebamõistlik oleks järeldada kutsehaiguse kujunemist põhjusel, et tervisekontroll teostati esmakordselt 13.07.2006. Nii siis kui järgneva 31.03.2008 tervisekontrolli otsuse kohaselt võis hageja töötada lüpsjana. Näitamata on ja mõistlikult puudub ka seos kostja võimalike rikkumiste, sh varasema tervisekontrolli teostamata jätmise ning kutsehaiguse vahel; - kostjal puudub süü hageja kutsehaigestumises - kuivõrd kostjal puudus soov ja muus vormis tahe töötervishoiu nõuete eiramiseks või hageja kutsehaiguse põhjustamiseks. Lüpsja töö on raske ning kutsehaigus võib kujuneda sõltumata tööandja tegevusest. Õigem oleks arvestada ka inimese sooga ja ea kasvuga kaasnevat. Üldteadaolevalt on vanemate inimeste tervis põduram ning naised on vastuvõtlikumad karpaalkanalite sündroomile (http://www.itk.ee/ upload/files/Patsiendi-infomaterjal/ITK600_Karpaalkanali_syndroom.pdf). Kostja süü puudumist tõendavad järgmised asjaolud: 1) hagejale tagati tervisekontrolli 2006 ja 2008 (TTOS § 13 lg 1 p 7), st et kostja astus samme Tsiviilasi nr 2-12-21865 tervisekahju ennetamiseks. Mõlemal terviskontrollil otsustas arst, et hageja võib lüpsjana 3 (10)

töötada. Hageja oli aastakümneid töötanud laudas (TTOS § 13 lg 1 p 6) ega nõudnud enda teisele tööle üleviimist väitega, et kostja ei oska oma tööd optimaalselt teostada, töö oleks ülemääraselt raske, töötingimused ja –keskkond halvad vms (TTOS § 14 lg 5 p 5). 2) kostja teostas riskianalüüsid ja selles veendus ka tööinspektor. Analüüsi käigus uuriti eraldi ka töötajate ettepanekuid ja kaebusi. Eraldi küsiti töötajatelt mikrokliima, füüsikaliste ja bioloogiliste ohutegurite, töötajate vaevuste ja kaebuste kohta. See tähendab, et kostja üritas leida küsimusi, millised võivad hageja tervist mõjutada. Seda hoolimata hageja valitud lüpsja tööst, mida vältimatult tehakse laudas, kus kasutatakse puhastuseks kemikaale, millistega seotud riske hinnati (ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded § 2 lg 1 p 1) ja töö on iseenesest raske (TTOS § 5 lg 2, § 9 lg 3, raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded § 3 lg 3, lg 8), loomad on liikuvad ja töövahendite valik piiratud (TTOS § 5 lg 2, § 6 lg 2, töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded § 1 lg 4), loomade tõttu oli ja on tööruumi ümberkujundamine välistatud (TTOS § 4 lg 2, § 6 lg 2, § 9 lg 3). Eelnevale vaatamata võimaldas töö puhkepause, tööajapiiranguid reeglina järgiti ja ületunnitööd tehti vaid kokkuleppel (TLS § 43 lg 1,2); 3) hagejat instrueeriti korduvalt erinevatest tööga seotud riskidest ja see on ka dokumenteeritud; - hageja nõuded on ebaselged ja üllatuslikud – kahju hüvise arvestanud Ajutise korra alusel. 1) Ajutise korra alusel saab kahju hüvitist arvestada üksnes poolte kokkuleppel. Kostja ei nõustu kahju arvestamisega Ajutise korra alusel. Kohus saab kahju arvestada vaid kehtiva seaduse alusel. Ajutine kord on kehtivuse kaotanud määrus. 2) võrrand, mida hageja on hüvise arvestusena esitanud on matemaatiliselt lahendamatu. 3) Hageja nõue on ajaliselt piiramatu, kuigi hageja töövõimekaotus tuvastati perioodiks 30.11.2011 kuni 30.11.2016. Ebaõige ja õigusliku aluseta oleks järeldada, et kostjal esineb hageja ees kohustusi surmani ning hageja pärijate ees ka surma järgselt. Samuti oleks ebaõige nõuda kostjalt hüvitise tasumist, kui hageja peaks kaotama töövõimetuspensioni. 4) hageja jättis kostjale nõude kohtuväliselt esitamata. Hageja on kohtumenetluses esitanud nõude kolmel erineval moel. Hageja jättis kostjale andmata võimaluse selliselt kolmel erineval moel esitatud nõude rahuldamiseks kohtuväliselt. Korrektse nõude õigeagse esitamata jätmisega kasvab võimalik kostja kulu. Selline hageja tegevus on kahju põhjustav ja TsÜS § 138 lg 2 alusel keelatud. Vastuoluliste avalduste tõttu oleks õigem jätta hagi TsÜS § 138 lg 2 ja VÕS § 6 lg 2 alusel rahuldamata isegi kui oleksid täidetud eeldused selle rahuldamiseks.

5.Hageja väitel rikkus rikkus kostja Eesti Vabariigi töökaitseseaduse (edaspidi TkS) § 7 lg 6 ja Vabariigi Valitsuse määrust nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (edaspidi Määrus nr 176) § 3 lg 3, mille kohaselt pidi tagama, et töökeskkonnas oleks normidele vastav temperatuur, suhteline õhuniiskus ja tõmbetuuleta õhuvahetus, selle võimatusel kasutama kaitsevahendeid ning et tööruumid on väliskeskkonnast termoisoleeritud, arvestades sees ruumis tehtava töö laadi. Kostja töökeskkonna tingimusi ei taganud – laudas oli pidev tuuletõmbus, samuti niiske, talvel oli külm. Uurimiskokkuvõtte kohaselt on hageja tööinspektorile avaldanud, et tema töökohas (laut) oli tuuletõmbus ja niiskus, põrandad olid libedad, temperatuur oli talvel madal ja suvel kõrge. Töökeskkonna riskianalüüsist sai tööinspektor teada, et farmitöötajad kaebavad umbse õhu ja mittepiisava õhutempertuutri üle. TkS § 7 lg 6 kohaselt töökeskkonnas peab olema normidele vastav temperatuur. Milline oli hageja töökeskkonna mõttes normile vastav temperatuur ja millise õigusaktiga see sätestatud on, hageja nimetanud ei ole. Samuti pole esitatud konkreetseid andmeid hageja töökeskkonnas esinenud temperatuuride kohta. Seega ei kinnita esitatud tõendid, et kostja töökeskkonna temperatuur ei vastanud normidele. Samuti puuduvad tõendid tuuletõmbuse esinemise kohta hageja töökeskkonnas ning tõendid selles, kas hageja tööruum (tööruumid) olid väliskeskkonnast termoisoleeritud. Tõendeid, mis kinnitaksid tuuletõmbuse esinemist, ei ole. Küll nähtub Uurimiskokkuvõttes kajastatud mõõtmistulemustest, et hageja töökeskkonna mikrokliima parameetrid, õhu niiskus ja õhu liikumise kiirus, olid veidi üle normi - õhuniiskus (mõõdetud 63,1%, norm 40-60%) ja õhu liikumise kiirus (mõõdetud 0,31 m/s, norm 0,5 m/s). Töökeskkonna riskianalüüsist kajastatud farmitöötajate kaebuste põhjal umbse õhu osas, järeldas tööinspektor, et tööandja ei taganud töökohtadel küllaldast õhuvahetust. Uurimiskokkuvõttest ei nähtu, et tööinspektori selline järeldus põhineks mingitel objektiivsetel mõõtmistel või tõenditel. Eeltoodut kogumis hinnates leiab kohus, et esitatud ja uuritud tõendid kogumis ei kinnita, et kostja oleks rikkunud TkS § 7 lg 6 ja Vabariigi Valitsuse määrust nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (edaspidi Määrus nr 176) § 3 lg 3 nõudeid.

7.Hageja väitel rikkus kostja Vabariigi Valitsuse määruse nr 214 „Tööde loetelu, kus nähakse ette töötajate eelnev ja perioodiline tervise kontrollimine“ (edaspidi Määrus nr 214) esimeses peatükis punktis 4 sätestatut. Alates 2003 sätestavad tööandjale kohustuse viia läbi tervisekontrolle Sotsiaalministri määrus nr 74 “Töötajate tervisekontrolli kord“ (edaspidi Määrus nr 74) ja TTOS § 13 lg 1 p 7, mille kohaselt pidi tööandja korraldama õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töölaad, ning kandma sellega seotud kulud. Kostja on viinud läbi tervisekontrolle hageja töötamise perioodil üksnes kahel korral – 2006 ja 2008. Hageja töötas kostja kasuks 33 aastat. Määrus nr 214 esimese peatüki punkt 4 sätestab füüsikaliste mõjurite tõttu tervist kahjustavate tööde loetelu, millistel töötajatele on ette nähtud eelnev ja perioodiline tervise kontrollimine. Millise punktis 4 märgitud mõjuri tõttu peab hageja oma tööd osundatud sätte mõttes tervistkahjustavaks ja ennast sel põhjusel eelnevale ja perioodilisele tervisekontollile kuuluvaks, hagi asjaoludest ei nähtu. Seetõttu pole ka võimalik antud juhul kontrollida, kas kostja osundatud õigusnormi rikkus või mitte. TTOS § 13 lg 1 p 7 kohaselt on tööandja kohustatud korraldama töötajate tervise kontrollimise. Tegemist on üldise nõudega, mille täitmiseks on Sotsiaalminister Määrusega nr 74 kehtestanud töötajate tervisekontrolli korra. Hageja ei ole nimetanud, millise Määruse nr 74 sätte rikkumist ta kostjale ette heidab. Hageja on vaid üldsõnaliselt märkinud, et selle määruse kohaselt pidi tööandja korraldama õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad. Hageja selline sõnastus vastab Määruse nr 74 §-le 1. Nimetatud säte kirjeldab aga vaid määruse reguleerimisala, kuid ei sätesta tööandjale mingeid nõudeid ega kohustusi. Sätet, mis tööandjale mingeid kohustuslikke käitumisviise ei kehtesta, ei saa tööandja ka rikkuda. Eeltoodut arvestades ei ole võimalik tuvastatud, kas kostja rikkus Määrus nr 214 esimese peatüki punkti 4, TTOS § 13 lg 1 p 7 või Määruse nr 74 nõudeid ja jättis täitmata nõuded, millised kehtestati töötaja tervise ja tööohutuse kaitsmiseks.