Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Asjaolud

Esimese astme kohtu määrus 8. mai 2013. a. määrusega rahuldas Harju Maakohus hagi tagamise taotluse. Kohus määras seada käsutuskeeldu nähtavaks tegevad keelumärked hageja kasuks IT WGB OÜ-le kuuluvatele vaidlusalustele kinnisasjadele (registriosad nr. 23530801; 23530901; 23531001 ja 23531201). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg. 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg. 1 p. 2 kohaselt on hagi tagamise üheks abinõuks kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse. TsMS § 378 lg. 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. PankrS § 116 lg. 4 järgi võib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud alustel tagasivõitmise nõude esitada ka isiku vastu, kes on võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglaselt omandanud kasutusõiguse või muu õiguse tagasivõidetavale esemele. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on IT WGB OÜ omandanud vaidlusalused korteriomandid Dalex Systems OÜ-lt, kes omandas korteriomandid Danv-Pi OÜ-lt (võlgnik). Seega PankrS § 116 tähenduses on IT WGB OÜ isikuks, kes on poole eriõigusjärglaselt (Dalex Systems OÜ-lt) omandanud õiguse tagasivõidetavale esemele. Võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglase vastu võib esitada tagasivõitmise nõude, kui eriõigusjärglasele olid omandamise ajal teada võlgniku tehingu või toimingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud või eriõigusjärglane omandas saadu tasuta. Kohtule esitatud asjaolude kohaselt on korteriomandite võõrandamisega kahjustatud võlgniku võlausaldajate huve. Dalex Systems OÜ pidi võlgnikule tasuma korteriomandite ostuhinna, kuid pankrotihalduri poolt kontrollitud andmetest ja asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks korteriomandite eest tasunud, mistõttu võib tegemist olla rahatu tehinguga (kinke iseloomuga). Hageja hinnangul oli nimetatu teadlik võlgniku maksejõuetusest ja võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamisest. Lepingu sõlmimise ajaks oli OÜ Legalitas teavitanud tehingut tõestanud notarit sellest, et võlgnik ei suuda oma kohustusi kolmandate isikute ees täita. Võlausaldaja palus lükata tehingute tõestamine edasi. Kõnealuste asjaolude kohta oli kantud märkus lepingu p. 1. 13 ning Dalex Systems OÜ-le lepingu poolena pidid nii võlausaldaja taotlus kui ka selle aluseks olevad asjaolud teada olema. Nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid on hagi tagamise avalduses piisavalt põhistatud. Kohus saab hagiavalduses ja hagi tagamise avalduses väljatoodud asjaolud või nende puudumise tuvastada alles asja sisulisel lahendamisel, kuid hagis ja hagi tagamise avalduses väljatoodud asjaolude tegelikkusele vastavuse korral võib hageja nõue olla põhjendatud. Seega on hagejal õigustatud huvi hagi tagamise korras korteriomanditele käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. Tagasivõitmise hagi peamiseks eesmärgiks on saada pankrotivarasse tagasi võõrandatud ese, mistõttu on sellise eemärgi efektiivne saavutamine võimalik üksnes käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmisega kinnistusraamatusse. Keelumärge keelab vastavalt oma sisule omandi käsutamise täielikult või osaliselt (asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg. 1 p. 3). Arvestades, et tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud lepingu alusel üleantu tagastamine toimub PankrS §-s 119 sätestatud korras, ei tule eelistada vähem koormavat kohtulikku hüpoteeki, vaid asjaolusid arvestades on otstarbekaks hagi tagamise abinõuna kohaldada käsutuskeeldu nähtavaks tegevate keelumärgete kandmist kinnistusraamatusse. Kohtulikku hüpoteeki oleks otstarbekas seada, kui hagejal oleks kostja vastu rahaline nõue. Praegusel juhul võib hagi tagamata jätmisega kaasneda oluline oht

kohtulahendi täitmisele – kui Dalex Systems OÜ vaidlusalused korteriomandid võõrandab, ei ole võimalik PankrS §-s 119 sätestatud korras lepingu alusel üleantu tagastamine. Hageja esitas kohtule tõendid, millest nähtub, et seisuga 27. november 2012. a. on aadressiga Majaka 54 avaldatud nelja korteriomandi müügikuulutused. Samuti, et vaidlusaluseid korteriomandeid on korduvalt võõrandatud. Esitatud dokumentide põhjal võib olla vaidlusaluste korteriomandite võõrandamine tõenäoline. Vaidlusaluste korteriomandite võõrandamine raskendaks kohtuotsuse täitmist või teeks selle võimatuks. Seega kohaldatav abinõu on põhjendatud ja käsutuskeeldu nähtavaks tegevate keelumärgete kandmine kinnistusraamatusse koormab kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Määruskaebus Kostja IT WGB OÜ palub maakohtu määruse tühistada. Maakohus rikkus otsust tehes TsMS § 378 lõikes 4 sätestatud nõudeid, kuna hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Pankrotimenetluses tehingute tagasivõitmise eesmärgiks ei ole mitte asja tagasisaamine, vaid asja müügist saadud raha tagasivõitmine pankrotipessa. Seega on hageja nõue siiski rahaline nõue ning kuivõrd kohus oma põhjendustes tugineb asjaolule, et otstarbekam on kohtulikku hüpoteeki seada rahalistele nõuetele, siis jääb arusaamatuks, miks on kohus otsustanud valida kõikidest võimalikest hagi tagamise abinõudest just kõige raskema abinõu, seda enam, et määruse põhjendused ning seisukoht on vastuolulised ning keelumärgete seadmine ei ole selles asjas kindlasti otstarbekam. Hageja ei ole põhistanud hagiavaldust ega taotlust. Kohtule on esitatud paljasõnalised väited ja faktid, mis ei vasta tegelikkusele. Seega puudus vajadus hagi tagamiseks, eriti veel niivõrd äärmusliku valikuga. Kohtu seisukoht on seda üllatavam, et kohus on oma määruses märkinud, et kohus saab hagiavalduses ja hagi tagamise avalduses väljatoodud asjaolud või nende puudumise tuvastada alles asja sisulisel lahendamisel. Hageja väide, et Dalex Systems OÜ pidi võlgnikule tasuma korteriomandite ostuhinna, kuid pankrotihalduri poolt võlgniku pankrotimenetluses kontrollitud andmetest ja asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks korteriomandite eest tasunud, ei vasta tõele. Kostja tasus tehingu eest kohapeal notari juuresolekul ning notari juuresolekul loeti raha üle; sularaha üle andmata ei oleks tehingut toimunud. Seda fakti saab kinnitada ka notar. On kahetsusväärne, et sularaha liikumist kajastavaid raamatupidamise dokumente ei ole pankrotihaldur suutnud leida või kätte saada juhatuse liikmelt. Samuti on pankrotihaldur moonutanud oluliselt notariaalses lepingus sisalduvat punkti seoses OÜ-ga Legalitas. Hageja väitel oli viimane teavitanud tehingut tõestanud notarit sellest, et võlgnik ei suuda oma kohustusi kolmandate isikute ees täita. Tegemist on kellegi paljasõnalise subjektiivse arvamusega, mida väiteks nimetada oleks kohatu ning seda ei ole võimalik omistada teistele isikutele. Samuti on määruskaebuse esitajale arusaamatu, miks on haldur nimetatud asjaolu üle tähtsustanud, sest kui korteriomand ostetakse, siis raha saajaks on võlgnik, mitte vastupidi. Siinjuures on kohane viidata pankrotihalduri ebaõigele väitele, justkui oleks korteriomandid soetatud oluliselt alla turuhinna. Korteriomandid olid tühjad, lõpuni viimistlemata korterid, mistõttu ei saa väita, et tegemist oli alla turuhinna soetatud korteritega. Ei ole ühtegi alust, mis annaks võimaldaks rakendada PankrS § 116 lõiget 2. Paljasõnaline on hageja väide, justkui oleks korterite otsene valdus hoolimata korteriomandite omanike vahetusest pankrotivõlgniku endisel juhatuse liikmel A D ja temaga seotud isikutel. OÜ Danv-Pi juhatuse liikme vahetus toimus juba aastal 2009, mil muutus ka OÜ Danv-Pi osanike ring ning pärast seda ei ole A D ettevõttega mingit seost. Samuti ei oma ta mingit seost kostjatega. Pankrotihaldur on pahatahtlikult eksitanud kohut ebaõigete

alusetute väidetega. Asjaolu, et võlgniku juhatuse liige A Vlt ei ole pankrotihalduri väitel kursis võlgniku majandustegevusega ning et tal ei ole mingisugust taasesitatavat informatsiooni võlgniku majandustegevuse kohta, ei saa süüks panna määruskaebuse esitajale ning ei ole aluseks enam kui aasta tagasi sõlmitud lepingu tagasivõtmiseks. Hageja seisukoht Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Kostja ei ole põhjendanud, milles seisneb keelumärgete seadmisel kostja huvide ülemäärane kahjustamine. Kostja seisukoht Dalex Systems OÜ toetab määruskaebuse väiteid ja leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, ringkonnakohus järgib kooskõlas TsMS § 659 ja § 654 lõikega 6 määruse põhjendust ega korda seda. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et põhjendatud ei ole väide, nagu ei oleks pankrotimenetluses esitatud tagasivõitmise hagi eesmärgiks mitte asja tagasisaamine, vaid asja müügist saadud raha laekumine pankrotipessa. Vara tagasivõitmise eesmärgid on sätestatud PankrS §-s 119 ning selle lg. 1 kohaselt on tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud tehingu teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Üksnes tagasivõidetud tehingu alusel saadu või hävimise või kahjustumise korral, samuti juhul, kui saadu väljaandmine on muul põhjusel võimatu, peab teine pool hüvitama saadu väärtuse või selle vähenemise, kui ta teadis või pidi teadma tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest (§ 119 lg. 3). Seega on tagasivõitmise eesmärgiks ennekõike tagastada pankrotivarasse asjad, mis tagasivõidetud tehingu alusel on võlgniku varast välja läinud. Maakohus leidis õigesti, et niisuguse hagi tagamise kohaseks abinõuks on TsMS § 378 lg. 1 punktis 2 sätestatud abinõu, sest üksnes niisugune abinõu tagab võimaluse vaidlusaluste tehingute alusel kostjate poolt saadud kinnisasjade tagastamiseks pankrotivarasse. Asja tagasisaamiseks esitatud hagi ei ole käsitletav raha nõudmiseks esitatud hagina, nagu määruskaebuses on alusetult leitud, seega ei saa kerkida ka küsimust keelumärke asemel kohtuliku hüpoteegi seadmisest, sest hüpoteegi olemusest tulenevalt annab see hüpoteegipidajale üksnes kinnisasja müügiõiguse ning kinnisasja arvel, millele hüpoteek on seatud, on võimalik rahuldada üksnes rahanõudeid (AÕS § 325 lg. 1 ja § 346 lg. 1). Maakohus leidis õigesti ka seda, et hagiavalduses hagi alusena esitatud asjaolude põhjendatuse ja tõendatuse üle saab ta otsustada asja sisulise lahendamise käigus, mitte hagi tagamise vajaduse üle otsustades. Samas eeldab otsustamine selle üle, kas taotletav hagi tagamine võimaldab hagi rahuldava otsuse täitmise lihtsustamist (mis on TsMS § 377 lg. 1 järgi hagi tagamise eesmärgiks) esitatud hagile teatud esmase hinnangu andmist. Seejuures on hagi tagamine võimalik üksnes siis, kui hagiavalduses esiletoodud asjaolud võimaldavad uskuda hagejal kostja vastu hagis väidetud nõudeõiguse olemasolu. See omakorda eeldab nõudele ja selle aluseks olevatele asjaoludele esmase hinnangu andmist ulatuses, mis võimaldab hagejal nõude olemasolu eeldada. Seejuures ei hinnata hageja väidete usaldusväärsust ega nende tõendamiseks esitatud tõendeid ega tuvastata hagi lahendamiseks

vajalikke asjaolusid. Hagi tagamiseks on vajalik vaid teatud usutavus nõude olemasolu kohta. Üksnes taolise esialgse hinnangu ongi maakohus hagile ja selle asjaoludele andnud ning ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata neid asjaolusid maakohtust erinevalt.

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.