hageja XXXaktsiaselts (registrikood XXX asukoht XXX); hageja esindaja Ferenc Koso (OK Incure osaühing, e-post: [email protected]); kostja osaühing XXX(registrikood XXX, asukoht XXX); kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjatelt osaühingult XXXja XXXhageja XXXaktsiaseltsi kasuks solidaarselt välja põhivõlgnevus 2 230.21 eurot (kaks tuhat kakssada kolmkümmend eurot ja 21 senti) ja viivised 177.82 eurot (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 82 senti).
3.Mõista kostjalt osaühingult XXXhageja XXXaktsiaseltsi kasuks välja kahju 299.49 eurot (kakssada üheksakümmend üheksa eurot ja 49 senti).
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 56% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ning 44% ulatuses hageja kanda tulenevalt hagi osalise rahuldamise määrast.
2-13-12149
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.
1.XXXaktsiaselts esitas 15.03.2013 Harju Maakohtule hagi osaühingu XXXja XXXvastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostjad solidaarvõlgnikud ning hagiga nõuab hageja põhivõlgnevuse 4 159.57 euro, viiviste 338.63 euro ja kahju 299.49 euro välja mõistmist kostjalt. Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kostjad esitasid 08.05.2013 menetluse peatamise taotlused, mille kohus jättis 12.06.2013 määrusega rahuldamata. Kohus määras 13.06.2013 kohtumäärusega asja lahendamise kirjalikus menetluses ning lahendi tegemise kuupäevaks 05.07.2013.
II Hageja nõue
2.XXXaktsiaselts esitas 15.03.2013 Harju Maakohtule hagi osaühingu XXXja XXXvastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostjad solidaarvõlgnikud ning hagiga nõuab hageja põhivõlgnevuse 4 159.57 euro, viiviste 338.63 euro ja kahju 299.49 euro välja mõistmist kostjalt. Hageja ja kostja osaühing XXXsõlmisid 24.08.2012 krediiditingimustega müügilepingu nr XXX (tl 6-7), mille kohaselt hageja müüb ja kostja ostab lepingus ette nähtud tingimustel hageja käest kaupu. Hageja ja kostja XXXsõlmisid 02.10.2012 käenduslepingu (tl 19-20), millega kostja XXXkohustub vastutama hageja ja osaühingu XXXvahel 24.08.2012 sõlmitud krediiditingimustega müügilepingust nr XXX tulenevate kohustuste eest solidaarselt osaühinguga XXX. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks määrati 9 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostjal osaühingul XXX tasumata hagejale kaupade müügi eest arvesaatelehtede nr 1212.006973, 121201.097727, 121207.033433, 1212.007009, 1212.007019, 121207.033513, 121207.033623, 1212.007223, 121207.034437, 121201.101062, 121207.034746 ja 121201.103306 (tl 9-17, 62-64) alusel kokku 4 159.57 eurot. Kokku on hagiavalduses esitatud nõue 12 tasumata arve-saatelehe alusel. Hagiavalduse kohaselt on hagejal lepingu punkti 4.3 kohaselt õigus nõuda viivist ükskõik millise makse tähtajaks tasumata jätmisel 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hagi aluseks olevate arve-saatelehtede maksetingimus oli 21 päeva, mille kohaselt arvesaatelehtedel kajastatud kauba müügi eest tuli tasuda vastavalt 18.12.2012 summas 910.08 eurot, 19.12.2012 summas 1 858.09 eurot, 20.12.2012 summas 448.57 eurot, 26.12.2012 summas 579.36 eurot, 28.12.2012 summas 310.79 eurot ja 03.01.2013 summas 52.68 eurot, kokku 4 159.57 eurot. Hageja on esitanud lepingujärgse viivisemääraga arvestatud nõude arve tasumise tähtaegadest kuni 13.02.2013 (tl 18), mille kohaselt on nõutud tasumisega viivitamise eest viivist kokku summas 338.63 eurot.
2-13-12149
Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude summas 299.49 eurot (tl 59), kuna kostja osaühingu XXX poolse kohustuse rikkumise tõttu tekkisid hagejal kohtuvälise menetlusega kaasnevad kulud. Hagiavalduses on välja toodud, et hagejal ei oleks tekkinud kohtuvälise menetluse lisakulutust, kui kostjad oleks oma kohustused täitnud nõuetekohaselt, mistõttu on kostja osaühingu XXX kohustuse rikkumine ning kohtuvälise menetluse kulud põhjuslikus seoses. Hagiavalduse kohaselt on nõue esitatud solidaarselt osaühingu XXX ja XXX vastu tulenevalt 24.08.2012 krediiditingimustega müügilepingust nr XXX ja 02.10.2012 käenduslepingust.
III Kostja osaühingu XXX vastuväited
Kostja vaidleb hagile vastu.
Kostja osaühing XXX on seisukohal, et arve-saatelehe nr 1212.007009 summas 46.81 eurot on allkirjastanud keegi teine, kui osaühingu XXX juhatuse liige XXX, mistõttu on tõendamata, et kostja XXX oleks nimetatud kaupa tellinud või vastu võtnud. Kostja osaühing XXX leiab, et nõude sissenõudmise ning kohtuvälise menetlusega seotud kulud on põhjendamata, kostjatele ei saa tuleneda kohustusi hageja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingust ning kostjaid ei ole teavitatud hageja kavatsusest sõlmida võlgnevuse sissenõudmiseks leping kolmanda isikuga. Kostja osaühing XXX leiab, et hageja kannab ise endale kahju tekitamise riski. Kostja osaühing XXX leiab, et esitatud ei ole põhistust selle kohta, milliseid toiminguid tehti, et selle tulemusena on esitatud kahju hüvitamise nõue. Kostja osaühingu XXX hinnangul on kahju hüvitamise nõue ebamõistlik ja põhjendamata. Kostja osaühing XXX ei ole hageja 06.06.2013 seisukohale ja täiendavatele tõenditele kohtu poolt määratud tähtajaks 21.06.2013 seisukohta esitanud.
IV Kostja XXX vastuväited
Kostja vaidleb hagile vastu.
Kostja XXX on seisukohal, et arve-saatelehe nr 1212.007009 summas 46.81 eurot on allkirjastanud keegi teine, kui osaühingu XXX juhatuse liige XXX, mistõttu on tõendamata, et kostja XXX oleks nimetatud kaupa tellinud või vastu võtnud. Kostja XXX leiab, et hageja poolt esitatud arve-saatelehtedel nr 121201.097727, 121207.033433, 121207.033513, 121207.033623, 121207.034437, 121201.101062, 121207.034746 ja 121201.103306 olev allkiri ei tähenda enamat kui seda, et kostja I on arve kätte saanud ning hageja nõue ülejäänud arvete osas on tõendamata. Kostja leiab, viidates Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-144-09 punktile 11, et arve allkirjastamine ei tähenda seda, et hageja on kaubad faktiliselt kostjale osaühingule XXX üle andnud või et kostja osaühing XXX on neid kaupu tellinud. Kostja XXX leiab, et kui hageja ei esita arve-saatelehtede aluseks olevaid tellimuste esitamisi ning täiendavaid poolte kohustuste täitmise tõendeid, ei ole hageja nõue põhjendatud.
2-13-12149
Kostja XXX on 02.07.2013 vastuses välja toonud, et hagiavalduses märgitud nõude põhiosast 1 929.36 euro suurune nõue on hageja poolt jäetud täielikult tõendamata ning nõuetekohaselt põhistamata. Hageja poolt alles 06.06.2013 seisukohale lisatud arved nr 1212.006973 põhisummas 26.49 eurot, arve nr 1212.007019 põhisummas 1 780.62 eurot ja arve nr 1212.007223 põhisummas 122.25 eurot ei ole üldse kostja XXX osaühingu volitatud esindaja poolt allkirjastatud. Kostja XXX leiab, et nõude sissenõudmise ning kohtuvälise menetlusega seotud kulud on põhjendamata, kostjatele ei saa tuleneda kohustusi hageja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingust ning kostjaid ei ole teavitatud hageja kavatsusest sõlmida võlgnevuse sissenõudmiseks leping kolmanda isikuga. Kostja XXX leiab, et hageja kannab ise endale kahju tekitamise riski. Kostja XXX leiab, et esitatud ei ole põhistust selle kohta, milliseid toiminguid tehti, et selle tulemusena on esitatud kahju hüvitamise nõue. Kostja XXX hinnangul on kahju hüvitamise nõue ebamõistlik ja põhjendamata. Kostja XXX on oma 08.05.2013 vastuses teinud avalduse 02.10.2012 sõlmitud käenduslepingu ülesütlemiseks, millega jäävad püsima vaid kuni ülesütlemiseni sissenõutavaks muutunud hageja nõuded osaühingu XXX vastu.
V Kohtu põhjendused
5.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 144 p 4 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude
2-13-12149
hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste väited ning tutvunud asjas esitatud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.XXX aktsiaselts esitas 15.03.2013 Harju Maakohtule hagi osaühingu XXX ja XXX vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostjad solidaarvõlgnikud ning hagiga nõuab hageja põhivõlgnevuse 4 159.57 euro, viiviste 338.63 euro ja kahju 299.49 euro välja mõistmist kostjalt. Hageja ja kostja osaühing XXX sõlmisid 24.08.2012 krediiditingimustega müügilepingu nr XXX (tl 6-7), mille kohaselt hageja müüb ja kostja ostab lepingus ette nähtud tingimustel hageja käest kaupu. Lepingu punkti 4.2 kohaselt kostja tasub kauba eest kauba vastuvõtmise päeval või hageja poolt esitatud arve-saatelehtede või arvete alusel arve-saatelehel või arvel näidatud tähtpäevaks, kui pooled ei ole kirjalikult kokku leppinud teisiti. Hageja ja kostja XXX sõlmisid 02.10.2012 käenduslepingu (tl 19-20), millega kostja XXX kohustub vastutama hageja ja osaühingu XXX vahel 24.08.2012 sõlmitud krediiditingimustega müügilepingust nr XXX tulenevate kohustuste eest solidaarselt osaühinguga XXX. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks määrati 9 000 eurot. Kohus leiab, et kostjad osaühing XXX ja XXX on solidaarvõlgnikud 02.10.2012 käenduslepingu ning VÕS § 145 lg 1 alusel.
Põhinõue
7.Hagiavalduse kohaselt on kostja osaühingu XXX põhinõude võlgnevus tekkinud 24.08.2012 krediiditingimustega müügilepingu nr XXX alusel hagejale kaupade müügi eest tasumata arvesaatelehtede nr 1212.006973, 121201.097727, 121207.033433, 1212.007009, 1212.007019, 121207.033513, 121207.033623, 1212.007223, 121207.034437, 121201.101062, 121207.034746 ja 121201.103306 (tl 9-17, 62-64) alusel kokku summas 4 159.57 eurot. Nõue on 12 tasumata arve-saatelehe eest. Arve-saateleht nr 1212.007009
8.Kostjad osaühing XXX ja XXX on seisukohal, et arve-saatelehe nr 1212.007009 summas 46.81 eurot on allkirjastanud keegi teine, kui osaühingu XXX juhatuse liige XXX, mistõttu on tõendamata, et kostja XXX oleks nimetatud kaupa tellinud või vastu võtnud. Hageja on esitanud oma 06.06.2013 vastusega osaühingu XXX poolt 27.08.2012 koostatud volikirja (tl 58), mille alusel on XXX aktsiaseltsilt kauba tellimise ja vastu võtmise õigus XXX ja XXX. Hageja on selgitanud, et arve nr 1212.007009 arve-saatelehe on allkirjastanud volitatud isik XXX. Kostjad ei ole hageja 06.06.2013 seisukohale täiendavat vastust esitanud ega vastu vaielnud hageja väitele, et arve-saateleht nr 1212.007009 oli allkirjastatud kostja osaühingu XXXvolitatud esindaja XXX poolt.
2-13-12149
Kauba vastuvõtmiseks ja tellimiseks oli volitatud nii XXXkui XXX(tl 58). Kohtule esitatud materjalide põhjal on igal osaühingule XXXesitatud arve-saatelehel märgitud kauba vastuvõtmiseks volitatud isikuna XXX. Kohus leiab, et asjaolu, et kõikidele arvetele on märgitud kauba vastuvõtjaks XXX, kuid tegelikkuses on ühe arve-saatelehel toodud kauba vastu võtnud XXX, ei tõenda seda, et kostja osaühing XXX ei ole kaupa tellinud ja vastu võtnud. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et arve-saatelehe nr 1212.007009 alusel on kaup üle antud kostja osaühingu XXX poolt volitatud isikule. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja on põhjendanud arve-saateleht nr 1212.007009 allkirjastaja isikuga seonduvaid asjaolusid ning kohtu hinnangul on tõendatud kostja osaühingu XXX poolt kauba vastuvõtmine vastava arve-saateleht alusel. Kohus leiab, et hageja nõue arvesaateleht nr 1212.007009 alusel summas 46.81 eurot tuleb rahuldada. Arve-saatelehed nr 121201.097727, 121207.033433, 121207.033513, 121207.034437, 121201.101062, 121207.034746 ja 121201.103306
121207.033623,
9.Kostja XXX leiab, et hageja poolt esitatud arve-saatelehtedel nr 121201.097727, 121207.033433, 121207.033513, 121207.033623, 121207.034437, 121201.101062, 121207.034746 ja 121201.103306 olev allkiri ei tähenda enamat kui seda, et kostja I on arve kätte saanud ning hageja nõue ülejäänud arvete osas on tõendamata. Kostja leiab, viidates Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-144-09 punktile 11, et arve allkirjastamine ei tähenda seda, et hageja on kaubad faktiliselt kostjale osaühingule XXX üle andnud või et kostja osaühing XXX on neid kaupu tellinud. Kostja XXX leiab, et kui hageja ei esita arve-saatelehtede aluseks olevaid tellimuste esitamisi ning täiendavaid poolte kohustuste täitmise tõendeid, ei ole hageja nõue põhjendatud. Hageja on oma 06.06.2013 vastuses välja toonud, et kostja on ekslikult viidanud nõude aluseks olevale dokumendile kui arvele, kui tegelikkuses on tegemist arve-saatelehtedega. Hageja nõude aluseks olevatel dokumentidel tuleb isikutel anda allkiri kauba vastuvõtmise kohta, mitte arve vastuvõtmise kohta, mistõttu hageja hinnangul on kauba ja arvete vastuvõtmine kostjate poolt tõendatud. Kohus leiab, et hageja nõude aluseks olevad arve-saatelehed ei tõenda ainult arve väljastamist ja nõude esitamist, vaid on ka kinnituseks arvel toodud kauba üleandmise kohta, olles kostja volitatud esindaja poolt vastavalt allkirjastatud ning märgistatud. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kostja seisukoht, mille kohaselt hageja peab täiendavalt tellimuste esitamisi ning kauba üleandmist tõendama, on põhjendamata. Kohus leiab, et hageja on arve-saatelehtede alusel tõendanud kauba üleandmist ning kauba eest arve väljastamist. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja on tõendanud nõude aluseks olevate arvesaatelehtede nr 121201.097727, 121207.033433, 121207.033513, 121207.033623, 121207.034437, 121201.101062, 121207.034746 ja 121201.103306 alusel osaühingule XXXmüüdud kauba üleandmist ning arve väljastamise asjaolusid. Kohus leiab, et hageja põhinõue on hagiavalduses toodud ulatuses tõendatud esitatud arve-saatelehtedega ning kostjate väited arve-saatelehtede osas ei ole asjakohased. Kohus leiab, et hageja nõue (796.25 + 87.34 + 30.66 + 448.57 + 457.11 + 99.28 + 211.51 + 52.68) 2 183.40 euro välja mõistmiseks tasumata arve-saatelehtede alusel tuleb rahuldada. Arve-saatelehed nr 1212.006973, 1212.007019 ja 1212.007223
2-13-12149
10.Kostjad on oma 08.05.2013 vastustes välja toonud, et juhul, kui hageja esitab kohtumenetluse raames arve-saatelehed nr 1212.006973, 1212.007019 ja 1212.007223, tuleb kostjatele võimaldada endapoolsete sisuliste vastuväidete esitamise võimalus täiendavate tõendite osas. Hageja esitas arve-saatelehed nr 1212.006973, 1212.007019 ja 1212.007223 oma 06.06.2013 vastusega. Kohus on 13.06.2013 kohtumäärusega kostjatele andnud tähtaja 21.06.2013 täiendavate tõendite või seisukohtade esitamiseks kohtumenetluses, kostja XXX esitas oma vastuse kohtu poolt määratud tähtajast hiljem, 02.07.2013. Kostja XXX on 02.07.2013 vastuses välja toonud, et hagiavalduses märgitud nõude põhiosast 1 929.36 euro suurune nõue on hageja poolt jäetud täielikult tõendamata ning nõuetekohaselt põhistamata. Hageja poolt alles 06.06.2013 seisukohale lisatud arve-saateleht nr 1212.006973 põhisummas 26.49 eurot, arve-saateleht nr 1212.007019 põhisummas 1 780.62 eurot ja arvesaateleht nr 1212.007223 põhisummas 122.25 eurot ei ole üldse kostja XXX osaühingu volitatud esindaja poolt allkirjastatud. Kohus leiab, et vastavalt krediiditingimustega müügilepingu nr XXX punktis 4.2 sätestatule tekib ostjal kauba eest tasumise kohustus kauba vastuvõtmise päeval või müüja poolt esitatud arve-saatelehtedel näidatud tähtpäevaks. Arve-saatelehe või arve väljastamise ning tasumise tingimuseks on kauba vastuvõtmine ostja poolt. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud arvesaatelehtede nr 1212.006973, 1212.007019 ja 1212.007223 (tl 62-64) koopiad ei kajasta kauba vastuvõtmise asjaolu ning ei tõenda, et hageja andis kostjale kauba üle ning kostjal tekkis kohustus arve maksmiseks. Kohus leiab, et hageja nõue arve-saatelehtede nr 1212.006973, 1212.007019 ja 1212.007223 alusel summas (26.49 + 1 780.62 + 122.25) 1 929.36 eurot on tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata.
Viivis
11.Hagiavalduse kohaselt on hagejal lepingu punkti 4.3 kohaselt õigus nõuda viivist ükskõik millise makse tähtajaks tasumata jätmisel 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hagi aluseks olevate arve-saatelehtede maksetingimus oli 21 päeva, mille kohaselt arve-saatelehtedel kajastatud kauba müügi eest tuli tasuda maksega viivitamisest tulenevalt viivist kokku summas 338.63 eurot (tl 18). Kostjad on seisukohal, et tulenevalt põhinõude osas esitatud vastuväidetest on hageja viivisearvestus ebaõige ja osaliselt alusetu. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et arve-saatelehtede nr 1212.006973, 1212.007019 ja 1212.007223 osas on hageja nõue tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata, kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele tõendatud ja rahuldamisele kuuluva põhinõude pealt arvestatud viivise ulatuses. Kohus on hageja põhinõuet pidanud põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks arvesaatelehtede 121201.097727, 121207.033433, 1212.007009, 121207.033513, 121207.033623, 121207.034437, 121201.101062, 121207.034746 ja 121201.103306 osas ning leiab, et hageja nõue on põhjendatud eeltoodud arve-saatelehtede pealt arvestatud viivise ulatuses summas (68.08 + 7.47 + 3.93 + 2.58 + 37.01 + 33.60 + 7 + 14.91 + 3.24) 177.82 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et 24.08.2010 krediiditingimustega müügilepingu nr XXX punkti 4.3 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel tuleb rahuldada hageja nõue viivise väljamõistmiseks summas 177.82 eurot.
Kahju hüvitamine
2-13-12149
12.Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude summas 299.49 eurot (tl 59), kuna kostja XXX osaühingu poolse kohustuse rikkumise tõttu tekkisid hagejal kohtuvälise menetlusega kaasnevad kulud. Kahju hüvitamise nõue on kostja osaühingu XXX lepingulise kohustuse rikkumisest tingitud. Hagiavalduses on välja toodud, et hagejal ei oleks tekkinud kohtuvälise menetluse lisakulutust, kui kostjad oleks oma kohustused täitnud nõuetekohaselt, mistõttu on kostja osaühingu XXX kohustuse rikkumine ning kohtuvälise menetluse kulud põhjuslikus seoses. Hagejale on väljastatud 13.02.2013 arve kohtuvälise menetluse juriidilise teenuse eest (tl 59). Hageja teavitas kostjaid lisaks posti teel saadetud materjalidele võlgnevuse nõudekirjast ka eposti teel 13.02.2013. Kostja osaühing XXX on hageja 13.02.2013 nõudeteatisele 26.02.2013 vastanud, et kostjal puuduvad sissetulekud ja võimalused laenu võtta ning tegi ettepaneku võlgnevuse tagasimaksmiseks maksegraafiku alusel 100 eurot kuus (tl 60). Kostjad leiavad, et nõude sissenõudmise ning kohtuvälise menetlusega seotud kulud on põhjendamata, kostjatele ei saa tuleneda kohustusi hageja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingust ning kostjaid ei ole teavitatud hageja kavatsusest sõlmida võlgnevuse sissenõudmiseks leping kolmanda isikuga. Kostjad leiavad, et hageja kannab ise endale kahju tekitamise riski. Samuti leiavad kostjad, et esitatud ei ole põhistust selle kohta, milliseid toiminguid tehti, et selle tulemusena on esitatud kahju hüvitamise nõue. Kostjate hinnangul on kahju hüvitamise nõue ebamõistlik ja põhjendamata. Kostjad on välja toonud, et hageja ei ole kostjaid teavitanud kavatsusest sõlmida võlgnevuse sissenõudmiseks leping kolmanda isikuga ning hageja kannab vastavate kulude riski. 24.08.2010 krediiditingimustega müügileping nr XXX ei reguleerinud lepinguliste kohustuste rikkumisest tulenevat kahju hüvitamist. Kohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue allub VÕS § 115 ja 127 regulatsioonile, kuna tegemist on lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega. VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et lepingujärgse müügihinna maksmise kohustuse rikkumisega seonduvalt sai kostjale osaühingule XXX krediiditingimustega müügilepingu nr XXX sõlmimisel olla ettenähtavaks kahjuks viivised, mis on majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute puhul tavaline. Samuti võib majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute puhul pidada tavaliseks võla sissenõudmiseks ja nõude maksmapanekuks vajalike meetmete kasutamist. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kostja on ka peale võlanõude esitamist 13.02.2013 andnud teada, et kostjal puuduvad sissetulekud ja võimalused oma kohustuste tasumiseks. Kohus leiab, et hagiavalduse aluseks olevate arve-saatelehtede tasumata jätmine oli kostja poolt teadlik ning hageja on tõendanud, miks olid nimetatud kulutused võla sissenõudmiseks ja nõude maksmapanekuks vajalikud ja põhjendatud. Kohus leiab, et kostjale osaühingule XXX pidi olema ettenähtav kohtuväliste menetluskulude tekkimise võimalus lepinguliste kohustuste täitmata jätmise korral ning kostja osaühing XXX sai nende tekkimisega arvestada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagiavalduses toodud kohtuvälise menetluse kulu sai olla kostjale osaühingule XXX ettenähtav kahju VÕS § 127 lg 3 kohaselt ning hageja nõue kostja osaühingu XXX vastu kahju hüvitamiseks tuleb rahuldada.
2-13-12149
13.VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kostja XXX on kostja osaühingu XXXjuhatuse liige, mistõttu kohus leiab, et kostja XXX pidi olema teadlik võlgnevuse tekkimisest ning 13.02.2013 edastatud nõudekirja edastamisest. Kohus leiab, et hageja ei võimaldanud käendajale XXX’ile võla sissenõudmisega seonduvate kulude vältimist tulenevalt asjaolust, et 13.02.2013 nõudekiri ning 13.02.2013 kohtuvälise menetluse kulude arve on koostatud samal päeval. Hageja ei ole tõendanud 13.02.2013 eelnevat käendaja teavitamist võlgnevusest või eelneva nõudeteatise esitamist ning hageja oli sissenõudmisega seonduvad kulud teinud enne, kui andis võimaluse kostjatele neid kulusid vältida. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue kohtuvälise menetlusega seonduvalt tekkinud kahju hüvitamiseks kostja XXXvastu tuleb jätta VÕS § 145 lg 2 alusel rahuldamata.
Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd hagist rahuldati ligikaudu 56%, tuleb jätta poolte menetluskuludest 56% solidaarselt kostjate kostja ja 44% hageja kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/digitaalselt allkirjastatud/
2-13-12149
Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.