Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus

KOHTU SEISUKOHT

AS Swedbank nõue L. L. vastu tuleneb 25.04.2011 hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu nr 11-024298-VL ja 09.04.2009 sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu rikkumisest. Laenulepingu nr 11-024298-VL kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 20. kuupäeval, kuid alates 20.05.2012 ei ole kostja tasunud osamakseid ja intressi. 09.04.2009 sõlmitud lepingu rikkumine seisnes selles, et kostja jättis maksepäeval tasumata kasutatud krediidilimiidilt intressi. Rikkumistest tingituna on kostjal võlgnevus hageja ees summas 3 105,63 eurot. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostjad kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja võttis kirjalikus vastuses hageja nõude õigeks (tl 37). Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 444 lg-le 3 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest. TsMS § 440 lg 1, 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kuulub hagi õigeksvõtul põhinev otsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

2 (3)

Pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud riigilõivu 25.06.2013 maksekorraldusega nr 21535 summas 275 eurot, seega kuulub hagejale tagastamisele 137,50 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 137,50 eurot. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagihinda arvestades tasutud riigilõiv summas 137,50 eurot. TsMS § 1741 lg-s 1 sätestatut arvestades määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostjalt tuleb välja mõista Swedbank AS kasuks menetluskuluna 137,50 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 8% aastas), kusjuures kohus peab mõistlikuks piirata, et viivisenõue ei või ületada menetluskulu nõuet, s.o 137,50 eurot. Pooled on kohtule teatanud, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 630 lg 2 järgi ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Seega ei saa apellatsioonkaebust esitada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.