Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Mare Merimaa ja Malle Seppik 05.07.2013 Tallinnas 2-09-58869 Office Services Group OÜ hagi AS Knoke vastu 58 997,92 eurose põhivõla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
28 320,33 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.06.2012 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
Office Services Group OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Office Services Group OÜ (RK 11374672), lepinguline esindaja adv X Leppik Kostja AS Knoke (RK 10308512), seaduslik esindaja X Raudsepp
Kohtuistung
04.05.2013
Harju Makaohtu otsus tsiviilajsas nr. 2.09-58869 tühistada hagi osalise rahuldamata jätmise (õigusabiteenuse eest tasu ja viivisenõude rahuldamata jätmise) osas ja teha selles osas uus otsus. Välja mõista AS-lt Knoke Office Services Group OÜ kasuks õigusteenuse tasu 28 320,33 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 8534,44 eurot ja alates 06.07.2013 viivis põhinõudelt (28 320,33 eurot) VÕS §-des 94 lg.1 ja 113 lg. 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Muuta meneltuskulude jaotust ja jätta poolte esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud 70% kostja ja 30% hageja kanda. Hageja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib maakohtule esitada taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 30 päeva jooksul menetluskulude jaotust ette nägeva kohtulahendi jõustumisest arvates. Asjaolud Office Services Group OÜ (endise nimega ALLtrust OÜ) esitas 19.11.2009 Harju Maakohtule hagi AS Knoke vastu põhivõla 923 116, 85 krooni, viivise 18.11.2009 seisuga 481 392, 85 krooni ning viivise alates 19.11.2009 kuni põhivõla 443 116, 85 krooni tasumiseni 0,5% päevas (2215, 58 krooni päevas) ja viivise alates 19.11.2009 põhivõlalt 480 000 krooni 0,12% päevas (576 krooni päevas) väljamõistmiseks. Põhinõudest 443 116, 85 krooni tuleneb poolte vahel 14.06.2008 sõlmitud juriidilise teenuse lepingust ning 480 000 krooni kostja ja Investment Agency OÜ vahel kirjalikult sõlmitud juhtimisteenuse osutamise lepingust. Investment Agency OÜ loovutas nõude hagejale. Juriidilise teenuse lepingu p. 1.1 kohaselt kohustus hageja osutama kostjale tema poolt esitatud lähteülesandele vastavaid õigusteenuseid, mis võivad seisneda kliendi nõustamises õigusalastes küsimustes, esindamises kohtus, vahekohtus, kohtueelses menetluses ja mujal, kliendile vajalike dokumentide koostamiseks ja kliendi huvides muude toimingute tegemises ning kostja kohustus tööülesannete täitmise eest tasuma vastavalt lepingu punktile 6. Lepingu p. 6.1 kohaselt arvutatakse teenuse osutaja tasu tööülesannete täitmise eest tunnihinna alusel, milleks on 980 krooni + käibemaks. Lepingu p. 6.2 kohaselt kohustus kostja tasuma tööülesannete eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Sama punkti järgnevad laused täpsustasid, et teenuse osutaja esitab arve üks kord kalendrikuus. Arvete tasumise tähtaeg on 10 päeva alates arve esitamise kuupäevast. Alates lepingu sõlmimisest 14.06.2008 kuni 31.10.2009 on hageja osutanud kostjale juriidilisi teenuseid vastavalt lepingule. Hageja poolt kostjale lepingu alusel esitatud arved on kostja tasunud ainult osaliselt. Hagi esitamise kuupäeva seisuga on kostjal tasumata 443 116,85 krooni arvete nr. 945, 946, 995, 1017, 9021, 9095, 9136, 9202, 9232, 9306 ja 9341 alusel. Hageja teise nõude aluseks on kostja ja Investment Agency OÜ vahel sõlmitud juhtimisleping ja Investment Agency OÜ ja kostja vahel 10.11.2009 sõlmitud nõude loovutamise leping, mille alusel omandas hageja juhtimislepingust tuleneva Investment Agency OÜ nõude kostja vastu. Juhtimislepingu p. 2.1 kohaselt kohustus Investment Agency OÜ käsundisaajana osutama kostjale teenuseid vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja korrale ning kostja kohustus teenuste eest tasuma vastavalt lepingu punktile 6. Lepingu p. 6 sätestab teenuse tasu ja maksetingimused, p. 6.2 kohaselt on käsundisaaja igakuiseks tasuks osutatavate teenuste eest 100 000 krooni + käibemaks. Lepingu punktis 6.4 leppisid pooled kokku, et käsundisaaja väljastab kostjale tasu arved iga kuu esimesel kuupäeval, maksetähtajaga 5 päeva. Alates juhtimislepingu sõlmimisest 05.05.2009 kuni 31.10.2009 on Investment Agency OÜ osutanud kostjale juhtimisteenuseid vastavalt juhtimislepingule. Esitatud arved on kostja tasunud osaliselt. Hagi esitamise kuupäeva seisuga on kostja poolt tasumata 480 000 krooni arvete nr. 81503, 81553, 81602 ja 81651 alusel.
Kostja on kõik eelpoolnimetatud teenused (juriidilised teenused ja juhtimisteenused) vastu võtnud ja esitatud arved kinnitanud. Kostja ei ole esitanud ühtegi pretensiooni ega vastuväidet osutatud teenuste või esitatud arvete osas. Esimese nõude viivise arvestamise aluseks on lepingu p. 6.3, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale viivist 0,5% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Seisuga 18.11.2009 on sissenõutavaks muutunud viivis 430 848, 85 krooni. Viiviste arvestamisel alates 19.11.2009 on viivise määraks 2215, 58 krooni iga viivitatud kalendripäeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumise kuupäevani. Viivise arvestamise aluseks on põhivõlgnevuse summa 443 116,85 krooni ja lepingu punktis 6.3 sätestatud viivisemäär 0,5% . Teise nõude viivise arvestamise aluseks on lepingu p. 6.6, mille kohaselt kohustus kostja tasuma arvete mittetähtaegse tasumise korral viivist määras 0,12% mittenõuetekohaselt tasutud summalt kalendripäevas iga nõuetekohase tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Seisuga 18.11.2009 on sissenõutavaks muutunud viivis 50 544 krooni. Viiviste arvestamisel alates 19.11.2009 on viivise määraks 576 krooni iga viivitatud kalendripäeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumise kuupäevani. Viivise arvestamise aluseks on põhivõlgnevuse summa 480 000 krooni ja juhtimislepingu punktis 6.6 sätestatud viivisemäär 0,12%. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja ja kostja vahel sõlmitud leping on suuline ja ei sisalda viivisekokkulepet, tuleb kostjalt välja nõuda seadusest tulenev viivis. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole sõlminud hagejaga juriidilise teenuse osutamise lepingut ning hageja ei ole kohtule esitanud mistahes poolte vahel sõlmitud lepinguid, mis oleksid kehtivad ning mõjutaksid seeläbi poolte vahelisi õigussuhteid. Hageja esitatud dokument on poolte allkirjadeta. Kostjani ei ole jõudnud ka hagiavaldusele lisatud arveid. Hageja ei ole esitanud kostjale ega kohtule informatsiooni väidetava käsundi täitmise kohta, mis on vajalik asja õigeks lahendamiseks, millist väidetavat hageja käsundit on kostja täitnud, millisel alusel on see toimunud ning millisel alusel on kujunenud hageja väidetav tasu (VÕS § 624 lg. 1). Hageja juhatuse liige X-X X osutas tõepoolest hageja valitud asjades kostjale juriidilise iseloomuga teenust ning kostja on tasunud vastavalt pooltevahelisele suulisele kokkuleppele selle eest ka tasu. Kostja on täitnud kõik enda kohustused, mis tulenesid poolte vahel sõlmitud suulistest kokkulepetest. Tulenevalt asjaolust, et poolte vahel puudus üksmeel osutatava juriidilise teenuse kvaliteedi osas, loobus kostja aga VÕS § 630 lg. 1 alusel hagejalt teenuste tellimisest. Hageja on rikkunud väidetavat lepingut. Isegi kui hageja poolt esitatud dokumendil oleks õiguslik tähendus, siis on hageja rikkunud mitmeid sätteid esitatud lepingus. Kõnealuse dokumendi p. 4.1.1 sätestab, et teenuse osutaja on kohustatud täitma lepinguga kokkulepitud tööülesandeid lähtudes kliendi poolt esitatud lähteülesandele ja p. 4.1.2 järgi kohustub teenuse osutaja tegutsema tööülesannete täitmisel kliendile lojaalselt ja täitma tööülesanded asjatundjalt tavaliselt oodatava hoolega. Menetlustähtaegade järgimata jätmine (perioodil, mil kostja esitas hagejale lähteülesanded) ei ole vastavuses tavaliselt juriidilisi teenuseid osutavatelt isikutelt (muuhulgas isikutelt, kes ei ole advokaadid) oodatava hoolega. Mõistagi on vastuolus viidatud punktidega ka kohtule esindusõiguse osas eksitava teabe edastamine.
Hageja juhatuse liige pr. X konflikt kostjaga ja volituste lõppemine nõukogu liikmena on tõenäoliselt põhjustanud pr. X pahameele ning olnud ka kohtusse pöördumise ajendiks. Juhul, kui hagejal oleks kostja vastu reaalne nõue, siis oleks hageja enne kohtusse pöördumist seda kostjale ka maininud. Eelkirjeldatu on kostjas tekitanud põhjendatud kahtluse, et hageja poolt avaldatud nõue on fiktiivne ning hageja poolt esitatud tõendid konkreetse kohtumenetluse jaoks kunstlikult loodud. Lepingu p. 7.1 sätestab, et leping peatub automaatselt, kui klient on jätnud tasumata kahe kalendrikuu jooksul osutatud tööülesannete täitmise eest väljastatud arved. Kuna hageja on avaldanud, et lähtus teenuste osutamisel kostjale kohtule esitatud juriidilise teenuse lepingust, siis peatus pooltevaheline leping igal juhul automaatselt hiljemalt 01.12.2008 ning poolte vahel saab teoreetiliselt vaidlus olla üksnes hageja poolt arvete nr 945 ja 964 tasumata jätmise osas. VÕS § 627 lg. 2 sätestab, et kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kuna poolte vahel puudus kokkulepe tasu osas, siis on võimaliku tasu maksmise eelduseks korrektse dokumentatsiooni (sh poolte poolt allkirjastatud arvete) esitamine kohtule, mis hõlmab endas ka spetsifikatsiooni väidetavalt osutatud teenuste kohta vahemikus oktoober-november 2008. Vastasel juhul on välistatud mistahes tasu maksmine hagejale. Kostja ja OÜ Investment Agency vahel sõlmitud juhtimislepingus leppisid pooled kokku, et ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta ei ole pooltel lepingust tervikuna või mõnest selle osast tulenevaid õiguseid ja/või kohustusi kellelegi loovutada ega mõnel muul viisil üle anda. Kostja OÜ-le Investment Agency nõusolekut andnud ei ole, mistõttu puudub kahtlus asjaolus, et OÜ Investment Agency on rikkunud nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimisega juhtimislepingu p. 11.5. Kuigi VÕS § 166 lg. 2 järgi ei kehti võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud kokkulepe, millega nõude loovutamine välistatakse või nõude loovutamise õigust piiratakse, kolmandate isikute suhtes, on kostjal õigus kasutada OÜ Investment Agency suhtes VÕS § 166 lg-s 3 sätestatud õigust esitada juhtimislepingu p. 11.5 sätestatud keelu rikkumise tõttu kostjale põhjustatud kahju hüvitamise nõue. Kuna hageja on juhtimislepingu kohtule esitanud, peab ta olema teadlik kõnealuse keelu rikkumisest OÜ Investment Agency poolt. Hageja ei ole esitanud kostjale ega kohtule informatsiooni selle kohta, millist väidetavat hageja käsundit on kostja täitnud, millisel alusel on see toimunud, mistõttu kostjal puudub kohustus tasuda väidetava käsundi täitmise eest (VÕS § 624 lg. 1). OÜ Investment Agency osanik X X oli vaidlusalusel ajal kostja nõukogu liige, mistõttu väidetavad teenused võidi osutada tema kui kostja nõukogu liikme poolt enda kohustuste täitmiseks kostja ees. OÜ Investment Agency on esitanud kostjale arveid, täitmata sealjuures oma juhtimislepingust tulenevaid kohustusi, mis olid arvete esitamise ja tasumise eelduseks. Juhtimislepingu punktist 6.2. tuleneb üheselt, et OÜ Investment Agency tasu kuulub maksmisele juhtimislepingus sätestatud teenuste osutamise eest, mis omakorda tähendab, et juhul, kui teenuseid vastavalt juhtimislepingule ei osutata, ei teki kostjal ka tasu maksmise kohustust. Juhtimislepingu p. 5.1 sätestab, et lepingu alusel kohustub käsundisaaja osutama kostjale järgnevaid teenuseid: igapäevase juhtimise teenust, finantsjuhtimise teenust, investorsuhete juhtimise teenust ja äritegevuse arendamise teenust ning p. 5.2 kohaselt on teenuste sisu kirjeldus ja teenuste osutamise kord on sätestatud lepingu lisas 1. Juhtimislepingu p. 5.3 kohaselt kohustus OÜ Investment Agency esitama kostja nõukogule igal kalendrikuul aruande eelmise kalendrikuu tegevuste kohta. Kohustuslik aruande vorm koos lisadokumentidega on esitatud lepingu lisas 4. Juhtimislepingu lisaga 1 fikseerisid pooled juhtimislepingu alusel
osutatavate teenuste sisu ning kostjale teenuste osutamisest raporteerimise korra vältimaks olukordi, kus OÜ Investment Agency esitab kostjale arveid tuginedes lepingu punktile 6.2 sisulist tööd tegemata, s.t. teenuseid osutamata. OÜ Investment Agency ei ole osutanud kostjale juhtimislepinguga silmas peetud teenuseid ega esitanud ka arvete tasumise eelduseks olevaid raporteid. Seega on OÜ Investment Agency esitanud arveid hoolimata asjaolust, et juhtimislepingus sätestatud teenuseid kostjale osutatud ei ole. Mõistagi ei ole kostjal kohustust tasuda OÜ Investment Agency on rikkunud ka juhtimislepingu punktis 7 sätestatud konfidentsiaalsuskohustust avaldades konfidentsiaalset teavet kolmandatele isikutele, sh hagejale, seega on OÜ Investment Agency kohustatud hüvitama kostjale kahju, mis on tekkinud juhtimislepingu p. 7 rikkumise tõttu. Juhtimislepingu p. 7.6 järgi kohustub OÜ Investment Agency tasuma iga p. 7 sätestatud kohustuse rikkumise eest leppetrahvi summas 25 000 krooni, millise nõude täpse suuruse esitab kostja OÜ Investment Agency vastu esimesel võimalusel pärast rikkumise täpse ulatuse väljaselgitamist, s.t. mitme rikkumise eest OÜ Investment Agency leppetrahvi tasuma on kohustatud. Juhul, kui hagejal oleks nõue kostja vastu, siis juhtimislepingust tuleneva nõude osas oleks kostjal kooskõlas VÕS § 171 lg-ga 3 õigus tasaarvestada nõue kostja nõudega OÜ Investment Agency vastu. Maakohtu otsus Kohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 30 677, 59 eurot, 18.11.2009 seisuga viivise 3230, 35 eurot ja alates 19.11.2009 viivise võlgnetavalt summalt 0,12% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus rahuldas juhtimisteenuse osutamise lepingust tuleneva nõude ning jättis rahuldamata juriidilise teenuse osutamise lepingust tuleneva nõude. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja sõlmisid juriidilise teenuse osutamise lepingu, mille alusel kostja peaks hagejale maksma osutatud teenuse eest, ning kas kostja ja Investment Agency OÜ vahel oli sõlmitud leping, mille alusel kostjal oli teenuse eest tasumise kohustus või mitte. Esmalt lahendas kohus küsimuse sellest, kas ja millistel tingimustel oli sõlmitud 14.06.2008 leping ning, kas nimetatud lepingu alusel võlgneb kostja hagejale hagetava summa. Tõendina esitas hageja juriidilise teenuse osutamise lepingu projekti. Lepingu projekti kohaselt pidid pooled kokku leppima selles, et kostja osutab hagejale õigusteenuseid, sh nõustamine õigusalastes küsimustes, esindamine kohtus, vahekohtus, kohtueelses menetluses ja mujal, vajalike dokumentide koostamine ja muude toimingute tegemine hageja huvides; tööülesannete täitmise eest tasumist pidi reguleerima p. 6 ning teenuse osutamiseks pidi hageja kostjale väljastama volikirja (p. 1.2). Hageja leiab, et leping sõlmiti suuliselt projektis märgitud tingimustel. Kostja eitab sellise lepingu sõlmimist ning leiab, et juhul, kui leping oligi sõlmitud, siis on hageja rikkunud lepingu punkte 4.1.1 ja 4.1.2, hageja on jätnud järgimata VÕS §-st 620 tuleneva hoolsuskohustuse, mistõttu leping on p 7.1 alusel peatunud hiljemalt 01.12.2008 ning teoreetiliselt saab vaidlus olla vaid arvete nr 945 ja nr 946 tasumata jätmises. Kooskõlas VÕS § 8 lg-ga 1 on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata
jätma. VÕS § 9 lg. 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Viidatud paragrahvi lg. 2 sätestab, et pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Koos hagi tagamise avaldusega esitas hageja tõendina juriidilise teenuse osutamise lepingu projekti ning koos hagiavaldusega kostja poolt tasumata arved ja viivise arvestuse. 09.11.2010 (peaaegu aasta pärast hagi esitamist) esitas hageja esitatud arvete juurde nimekirjad tegevustest - spetsifikatsioonid, mille eest kostjale juriidilise teenuse osutamise lepingu alusel arved esitati. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale esitanud kohtule esitatud spetsifikatsioonid, mistõttu kohus nõustub kostja väitega, et spetsifikatsioonid on koostatud kohtumenetluse tarvis. Poolte e-kirjavahetusest nähtuvalt saatis hageja kostjale juriidilise teenuse osutamise lepingu projekti 14.06.2008. 03.11.2010 e-kirjas tõdeb kostja, et leping jäi alla kirjutamata. Kostja ei ole hageja pakkumusele nõustumust andunud (VÕS § 9 lg. 1). Lepingu tõlgendamist reguleeriva VÕS § 29 lg. 1 alusel lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Isegi kui lugeda poolte vahel sõlmituks juriidilise teenuse osutamise leping, puudub alus väita, et see sõlmiti hageja poolt kirjalikult esitatud lepingu projektis märgitud tingimustel. Selleks ei anna alust hageja poolt esitatud tõendid ning kostja vastuväited. Seega ei saa lugeda poolte vahel sõlmituks juriidilise teenuse osutamise lepingut, mille hageja kohtule nõude aluseks oleva dokumendina esitas. Hageja arvates omab lepingu projekt tähtsust suulise lepingu tõlgendamise seisukohalt. 08.09.2008 maksekorraldusest nr. 354 nähtuvalt tasus kostja hagejale arve nr. 867 alusel 13 645, 50 krooni; arve nr. 9059 alusel maksekorraldusega nr. 1944 19 774, 45 krooni; arve nr. 964 alusel maksekorraldusega nr. 996 20 000 krooni; arve nr. 882 alusel maksekorraldusega nr 268 44 521, 40 krooni. Arve nr. 964 tasus kostja osaliselt makstes 20 000 krooni. Kõikidesse arvetesse on märgitud kaubaks juriidilised teenused. Kohtu arvates ei tõenda asjaolu, et kostja ülalmärgitud arvete alusel hagejale juriidiliste teenuste osutamise eest tasus, seda, et hageja oleks kostjale osutanud lepingu alusel juriidilisi teenuseid suuremas ulatuses, kui kosta tasus - ka arvete alusel, mida kostja ei tasunud ja mida hageja kostjale enne kohtumenetlust ei esitanudki. Juriidilise teenuse osutamise lepingu, mida hageja peab poolte vahel kirjalikult või suuliselt sõlmituks, p. 6.2 järgi olnuks kostjal kohustus tasuda 10 päeva jooksul arve esitamisest. Sama punkti järgi tuli arve esitada üks kord kalendrikuus 7. kuupäeval. Hageja ei ole tõendanud, et arved, mille alusel ta kostja vastu nõude esitas, on kostjale saadetud; hageja on kohtule esitatud menetlusdokumentides omaks võtnud, et ei ole arveid enne kohtule esitamist kostjale esitanud ega pidanudki seda tegema. Hageja sellise seisukohaga ei saa aga nõustuda tulenevalt hageja väitest, et poolte vahel oli juriidilise teenuse osutamise leping sõlmitud tingimustel, mis on kirjas kohtule esitatud kirjaliku lepingu projektis. Nagu märgitud, nägi lepingu projekti p. 6.2 ette arvete esitamist. Seega on hageja toiminud tema poolt väidetavalt kehtivate lepingutingimustega vastuolus. Hageja seisukohad juriidilise teenuse lepingu alusel esitatud nõude põhjendamiseks on vastuolulised. Hagiavalduses märgitu kohaselt on hageja kostjale arved, mille alusel ta nõude esitas, esitanud, asja menetlemise käigus on hageja sellest väitest loobunud ning tunnistanud, et ta kostjale arveid ei esitanud ega pidanudki seda tegema. Selline seisukoht on aga vastuolus
lepingu projektiga, mida hageja peab sõlmitud lepinguks. Juriidilise teenuse lepingu sõlmimist ei tõenda ka hageja poolt väidetud oktoobri 2009 aruanne, mis tõendab juhtimisteenuse osutamist. Aruande viimast lõiku ei saa tõlgendada selliselt, et see tõendaks poolte vahel juriidilise teenuse lepingu olemasolu. Selline tõlgendus oleks vastuolus ülalmärgitud ja analüüsitud tõenditega. Asja lahendamisel arvestab kohus tõendite kogumiga, mitte üksiktõendist tulenevalt ei tee kohus otsust. Peale selle ei ole esitatud hageja müügireskontot, millele on viidatud. Kõiki poolte seisukohti ja esitatud tõendeid kogumis hinnates asus kohus seisukohale, et hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud juriidilise teenuse osutamise lepingu sõlmimist kostjaga mahus, millest tulenevalt ta kostja vastu nõude esitas. See, et kostja tasus hagejale ülalviidatud arvete alusel, ei tõenda, et hageja oleks kostjale juriidilist teenust osutanud suuremas mahus kui see, mille eest kostja talle juba tasunud on. Juhtimislepingu alusel esitatud nõuet pidas maakohus põhjendatuks ja rahuldas selle. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti hagi osaliselt rahuldamata ning uue otsusega rahuldada hagi täies ulatuses ja mõista välja kostjalt hageja kasuks täiendavalt võlgnevus 28 320, 33 eurot ja 18.11.2009 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 27 536, 26 eurot ja viivis 0,5% päevas võlgnetavalt summalt alates 19.11.2009 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja leidnud, et hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud juriidilise teenuse osutamise lepingu sõlmimist kostjaga mahus, millest tulenevalt ta kostja vastu nõude esitas. Hageja on poolte vahel sõlmitud juriidilise teenuse osutamise lepingust tuleneva nõude tõendamiseks esitanud tõenditena väljavõtted hageja e-kirjadest kostjale: 13.04.2009 Laura Pirni e-kiri aadressile [email protected], millest nähtub, et kirjale on manuses lisatud arve 9095 ning aruanne; 11.05.2009 Laura Pirni e-kiri aadressile [email protected], millest nähtub, et kirjale on manuses lisatud arve 9136 ning aruanne samale arvele; 07.08.2009 Laura Pirni e-kiri aadressile [email protected], millest nähtub, et kirjale on manuses lisatud arve 9232 ning aruanne; 08.10.2009 Laura Pirni e-kiri aadressile [email protected], millest nähtub, et e-kirjale on manuses lisatud arve 9306 ja aruanne. Eelnevaga on tõendatud, et hageja on enne hagi esitamist esitanud kostjale arveid ja nõudnud kohustuse täitmist, mistõttu on maakohus teinud valed järeldused, et hageja ei esitanud kostjale enne kohtumenetlust arveid, mida kostja ei tasunud. Lisaks on esitatud väljavõte hageja e-postkastist, millest nähtuvalt on pooled pidanud tihedat kirjavahetust seoses teenuse osutamisega kostjale; allkirjastamata juriidilise teenuse osutamise leping; kostjale väljastatud arved ja nende aluseks olevad teostatud tööde aruanded; hageja 14.06.2008 e-kiri kostjale, millega hageja edastas kostjale juriidilise teenuse osutamise lepingu; hageja seadusliku esindaja X-X X telefonikõnede väljavõtted perioodil veebruar – november 2009, mille põhjal on koostatud kuude kaupa kokkuvõte kostja seadusliku esindaja X Valguga (tel. 37255533225) peetud telefonikõnedest. Eelnimetatud kõnede väljavõtetest nähtub, et hageja on regulaarselt suhelnud kostja seadusliku esindajaga ning kostja on telefoni teel andnud hagejale juhiseid ja muuhulgas ka seeläbi täitnud käsundit; hageja koostatud dokumendid kostjale juriidilise teenuse osutamise käigus ning kohtuotsused asjades 2-08-62819 ning 2-092556, kus kostja esindajaks oli hageja.
Kostja lepinguga nõustumine väljendus selles, et ta on andnud hagejale juhiseid juriidilise teenuse osutamiseks. Näiteks on X X edastanud hagejale ülevaatamiseks mitmeid lepinguid (nt 22.10.2008, 1.12.2008, 17.06.2009 jne), teavitanud hagejat tehingute toimumisest notari juures (nt 15.05.2009) ning edastanud kohtumenetlusega seonduvaid dokumente (nt 25.09.2009). Ühtlasi nähtub kõnealusest tõendist, et hagejale on edastatud kostjaga seotud kohtumenetluse dokumente (nt 14.09.2009 Arne Otsa vastus AS-i Morelia määruskaebusele jne). Hageja osutatava teenuse sisuks oli kostjale õigusabi osutamine. Hageja esindas kostjat mitmes kohtumenetluses (nt tsiviilasjades 2-09-19344, 2-08-62819, 2-09-3683 jne), nõustas kostjat lepingu–, töö-, kinnisvara õiguse küsimustes, sh koostas ning täiendas lepinguid, osales nõupidamistel. Nende asjaolude tõendamiseks on hageja esitanud eelnevalt loetletud tõendid. Kostja on varasemalt juriidiliste teenuste osutamise eest hagejale maksnud, mistõttu on poolte praktika kohaselt olemas ka kokkulepe teenuse hinna osas. Kostja teadlikkus ning nõustumus teenuse hinnaga on ilmne ning tõendatud muuhulgas tegevjuhtkonna oktoobri 2009 aruandega, millises kostja deklareerib juriidilise teenuse lepingust tuleneva nõude olemasolu. Kostja vastuväited justkui tasus ta hageja seaduslikule esindajale X-X Xle tasu suulisele kokkulepe alusel viitab samuti sellele, et kostja tunnistab, et juriidiline teenuse oli talle siiski osutatud. Maakohus on otsuses jätnud täielikult hindamata hageja esitatud tõendid: väljavõtted hageja e-kirjadest kostjale, millistega hageja edastas kostjale teenuse eest väljastatud arveid ning aruandeid; kostjale väljastatud arved ja nende aluseks olevad teostatud tööde aruanded. Samuti ei ole kohus hinnanud tunnistajate X X ja X Xi ütlusi kui tõendeid. Tunnistajad on oma ütlustega kinnitanud õigusteenuse osutamist kostjale. Näiteks on tunnistaja X X 05.04.2012 kohtuistungil ütlusi andes kinnitanud, et erinevates kohtuvaidlustes, mis olid tingitud kostja võlgnevustest, esindas kostjat hageja juhatuse liige X X. Milliseid lepinguid välja töötada ja mis tingimustel, arutas nõukogu läbi X Valguga. X X on 05.04.2012 kohtuistungil ütlusi andes märkinud, et koostöös kostja juriidilise nõustaja X Xga töötati välja mitmeid lepinguid. Olulise tähtsusega on tunnistajate ütluste hindamine seetõttu, et näiteks X X ütlustest nähtub, et ta töötas kostja juures maist 2009 – oktoober 2009 ehk hageja poolt juriidilise teenuse osutamise ajal. Tunnistaja selgitab, et X Valgu tervislikel põhjustel olid äriühingus juhtimisprobleemid ja valitses väga suur segadus. Lepingud olid puudu, kadunud. Palju arveid liikus X Valgu e-maili kaudu, X X neid raamatupidamisele ei esitanud. Olid suured probleemid põhitarnija Stanley-ga, kes oli koostöövalmidust kaotamas, olid suured võlad. Probleemid olid maksuametiga käibemaksu osas ja paljude tarnijatega maksmata arvete osas. Seega tunnistaja ütlustest nähtub, et kostja oli makseraskustes, mis oli ka põhjuseks, miks ta ei tasunud juriidilise teenuse osutamise lepingust tulenevaid arveid. Maakohus on jätnud materiaalõiguse normi täielikult kohaldamata, kui ta leidis, et väidetav arvete esitamata jätmine on üheks aluseks hageja nõude rahuldamata jätmisele. Kuigi hageja on arvete esitamist tõendanud, siis vaatamata sellele on ta selgitanud, et isegi juhul, kui arved oleks jäänud esitamata, siis ei saa see olla aluseks hageja nõude rahuldamata jätmisele. VÕS § 76 lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja poolte vahel tekkinud praktikat. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva
kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täimist. Esitatud tõenditega on tõendatud, et poolte vahel eksisteeris käsundusleping, seega kohustus kostja maksma hagejale käsundi täitmise eest tasu. VÕS § 82 lg. 5 sätestab, et lepingupooled peavad oma vastastikused kohustused täitma üheaegselt, kui üheaegne täitmine on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 82 lg. 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 628 lg. 1 kohaselt tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel, kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Käsunduslepingu puhul muutub nõue sissenõutavaks pärast seda, kui käsundiandja on oma kohustuse teenuse osutamisel täitnud. Eeltoodust tuleneb, et osutatud teenuse eest tasumise kohustus ei ole (s.t oma kohustuse täitmine) seaduse kohaselt seotud arvete esitamisega ega aruannete edastamisega. Arvete edastamine ega esitamine ei ole kohustuse tekkimise ega täitmise eelduseks. Poolte vahel oli sõlmitud käsunduslepingu tunnustele vastav leping juriidilise teenuse osutamiseks, millest tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks peale vastavate toimingute tegemist hageja poolt. Seega oli kostjal kohustus tasuda teenuste eest, mida ta kasutas, vaatamata sellele, millal ja kas üldse hageja arveid talle esitas. Hageja on osutanud kostjale alates septembrist 2008 kuni oktoobrini 2009 teenuseid, mille eest ei ole kostja tasunud. Hageja teostatud tööde aruannetest nähtub, et juhatuse liige on kuni 2009 oktoobrini pidevalt olnud juures, kui osutati õigusteenust. Arve nr. 945 aruandest nähtub, et X X on osalenud nõupidamistel 01.09.08 - 03.09.08, 09.09.08, 11.09.08, 12.09.08, 15.09.08, 25.9.08, 29.09.08, 30.09.08; arve nr 995 aruandest nähtub, et X X on osalenud nõupidamistel 03.11.08, 06.11.08, 07.11.08, 10.11.08, 11.11.08, 12.11.08, 13.11.08, 18.11.08, 24.11.08, 26.11.08, 27.11.08; arve nr 9021 aruandest nähtub, et X X on osalenud nõupidamisel 05.01.09; arve nr 9232 aruandest nähtub, et X X on osalenud nõupidamistel 16.07.09, 22.07.09, 23.07.09, 29.07.09, 30.07.09; arve nr 9341 aruandest nähtub, et X X on osalenud nõupidamistel 06.10.09, 20.10.09, 21.10.09, 26.10.09. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis õigusteenuse osutamist ümber lükkaks. Maakohus oleks pidanud andma hageja nõudele hinnangu ka alusetu rikastumise sätete alusel, vaatamata sellele, et hageja ei ole hagiavalduses sellele viidanud. Hageja seisukohta kinnitab Riigikohus oma 05.01.2011 otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-116-10 p-des 38, 39 ja 41. Maakohus oleks pidanud juhul, kui ta leidis, et hageja ei ole tõendanud juriidilise teenuse osutamise lepingu sõlmimist kostjaga mahus, millest tulenevalt ta kostja vastu nõude esitas, rahuldama hageja nõude alusetu rikastumise sätete (TsÜS § 84 lg. 1 teise lause ja VÕS § 1028 lg. 1) kohaselt. Hageja oli kõik tõendid ja asjaolud reaalse teenuse osutamise kohta esitanud. Kohus määras 19.04.2011 pooltele tähtaja (10.05.2011) kõigi seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamiseks. Hageja esitas kohtu määratud tähtajaks 10.05.2011 täiendavad seisukohad ning taotlused tunnistajate ülekuulamiseks. Peale kohtu poolt määratud tähtaega 29.08.2011 esitas kostja seisukohad hageja 10.05.2011 seisukohtade osas ning esitas tasaarvestusavalduse. Hageja esitas 03.10.2011 kostja seisukohtadest ning tasaarvestusavaldusest lähtudes taotluse täiendavate tõendite menetlusse juurde võtmiseks. Kohus keeldus 17.10.2011 määrusega tõendeid vastu võtmast, põhjendades, et taotluste
esitamise tähtaeg on möödunud. 19.01.2012 toimunud kohtuistungil selgitas kohus, et hagejal on õigus uuesti esitada tõendeid, milliste vastuvõtmisest kohus 17.10.2011 määrusega keeldus. Hageja esitas 17.02.2012 taotluse täiendavate tõendite esitamiseks ning seisukoha kostja esitatud tasaarvestusavalduse kohta. Kohus keeldus 22.02.2012 määrusega hageja tõendeid asja juurde võtmast. Kohus põhjendas keeldumist sellega, et kohus oli pooltele andnud tähtaja kõigi tõendite esitamiseks 10.05.2011 ja 17.02.2012 tõendite esitamine arvestades, et kohtuistung toimub 01.03.2012, ei ole kooskõlas TsMS sätetega, mis kohustavad pooli oma menetlusõigusi mitte kuritarvitama. Hageja ei nõustunud tõendite vastuvõtmisest keeldumisega määruses toodud põhjendustel ning esitas 29.02.2012 vastuväite kohtu tegevusele. Kohus selgitas 19.01.2012, et hagejal on õigus esitada täiendavaid tõendeid uuesti, kuid ei määranud selleks tähtaega. Kuivõrd kohus uut tähtaega ei määranud, siis lähtus hageja TsMS §-s 330 sätestatust. Hageja esitas taotluse tõendite vastuvõtmiseks 2 nädalat enne asja arutamist kohtuistungil, mis oli määratud 01.03.2012. Hageja edastas taotluse ka otse kostja esindajale. Seega oli kostjal piisavalt aega tõenditega tutvumiseks, arvestades samuti asjaolu, et tõendid olid esitatud ka varasemalt 03.10.2011. Hageja on samuti põhistanud, et täiendavate tõendite esitamise vajadus selgus peale kostja 29.08.2011 seisukohtadega tutvumist ning kompromissläbirääkimiste ebaõnnestumist. Kostja seisukohad sisaldasid ka uusi asjaolusid (nt tasaarvestusavaldus) ja olid esitatud peale kohtu määratud tähtaega, kuid sellele vaatamata ei andnud kohus hagejale võimalust arvamuse avaldamiseks kostja seisukohtade osas. Sellega kohtles kohus menetlusosalisi ebavõrdselt, rikkudes TsMS §-7 sätestatud põhimõtet. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Esmalt ringkonnakohus märgib, et juhtimisteenuse lepingu alusel esitatud nõude maakohus rahuldas ja menetlusosalised ei ole selles osas maakohtu otsust vaidlustanud. Seega on selles osas maakohtu otsus jõustunud. Maakohtu otsus juriidilise teenuse osutamise eest tasu nõude rahuldamata jätmiseks tuleb tühistada, sest maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnormi. Maakohus on õigesti tuvastanud, et käsunduslepingut poolte vahel kirjalikus vormis sõlmitud ei olnud. Samas maakohus tuvastas, et käsundusleping oli poolte vahel sõlmitud suulises vormis ning et vaidlusalusel perioodil kostja hagejale juriidiliste teenuste osutamise eest ka tasu maksis. Maakohus on järeldanud, et hageja ei ole tõendanud teenuse osutamist suuremas mahus, kui selle eest tasuti.
Tõendite hindamisel on maakohus kasutanud hageja poolte esitatud kirjaliku lepinguprojekti tingimusi kostja vastuväidete põhjendamisel, näiteks tingimust, mille kohaselt käsundusleping
peatub, kui tellija on kahel kalendrikuul jätnud tasumata tööülesannete eest väljastatud arved. Kuivõrd kirjalikku lepingut ei sõlmitud, siis on alusetu tugineda selle lepingu projektis näidatud tingimustele. Maakohus on hindamata ja arvestamata jätnud hageja tunnistajate ütlused, mis seonduvad hageja poolt kostjale juriidilise teenuse osutamisega. Seega ei vasta maakohtu otsus TsMS § 442 lg. 8 nõuetele. Ringkonnakohus leiab, et esitatud tõendite ja asjaolude pinnalt tuleb teha teistsugune otsus, s.o. hagi põhinõude osas rahuldada täielikult. Kuna käsunduslepingule ei ole ette nähtud kohustuslikku kirjalikku vormi, siis ei saa kohaldada hageja esitatut kirjaliku käsunduslepingu projekti tingimusi. Kuna aga poolte vahel oli käsundusleping sõlmitud suulises vormis, siis tuleb tuvastada, millisel perioodil ja kui suures mahus hageja kostjale juriidilisi teenuseid osutas. Seejuures tuleb kohaldada VÕS § 647 sätteid, mille kohaselt, kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige, kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Hageja on isik, kes osutas juriidilist teenust oma kutse- ja majandustegevusena. Hageja väidete kohaselt osutas ta kostjale juriidilise nõustamise ja esindamise teenust juunist 2008 kuni 2009. aasta oktoobri lõpuni. Esitatud tõendite kohaselt tasus kostja hageja arved järgmiselt: 30.06.2008 arve tasuti 08.09.2008, 31.07.2008 arve tasuti 28.10.2008, 28.02.2009 arve tasuti 01.10.2009 ja 31.10.2008 arve tasuti (osaliselt) 12.02.2009 (toimiku II kd., lk. 90-97). Nimetatu kinnitab hageja väidet, et tal oli kostjaga tähtajatu käsundusleping. Maakohus on põhjendamatult nõustunud kostja vastuväitega, mille kohaselt seetõttu, et kirjalikult käsunduslepingut ei vormistatud, tuleb kostja poolt tasutut hinnata suulise kokkuleppe alusel ühekordsete ülesannete täitmise eest tasumisena. Seda, et hageja asus kostjale osutama juriidilisi teenuseid juunist 2008, tõendab hageja poolt kostjale 30.06.2008 esitatud arve juriidiliste teenuste eest, millise kostja tasus 08.09.2008 maksekorraldusega (toimiku II kd., lk. 90-91). Mis puutub hageja väitesse juriidiliste teenuste osutamise lõpptähtaja (s.o. lepingu lõppemise aja) kohta, siis kostja ei ole seda kuupäeva vaidlustanud. Kostja on väitnud, et ta loobus hageja teenustest seose nende halva kvaliteediga, ning osundanud, et pärast hageja näidatud tähtaega olid hageja volitused kostjat esindada lõppenud. Seda, et hageja osutas kostjale juriidilisi teenuseid juunist 2008 kuni oktoober 2009 tõendavad ülalmärgitud arvete tasumise kõrval ka maakohtus ülekuulatud tunnistajate X Xi ja X X ütlused. Nende ütlustest nähtub, et hageja ja Investments Agency OÜ tegutsesid lepingulisel alusel sisuliselt kostja saneerimisega. Kostja oli majanduslikult halvas seisus, kinnisvaraarenduses oli palju probleeme, tasumata olid maksuvõlad ja kohustused panga ees, raamatupidamise korraldamine oli äärmiselt puudulik. Tunnistajad tegelesid kinnisvaraarenduse korrastamisega, selles tekkinud ulatuslike probleemide lahendamisega,
ehituslike ja eksperthinnangutega. Kohtuvaidluste ja juriidiliste küsimustega tegeles hageja. Eesmärk oli ettevõtte tegevuse korrastamine ja vara parendamine. Juhtimisteenuste osutamise ajal tegeles hageja kõikide vajalike lepingute väljatöötamisega, samuti erinevate kohtuvaidlustega, mis olid seotud enamuses varasema ehitustegevuse puudustega. Ringkonnakohtu poolt tõenditena vastu võetud kostja seadusliku esindaja kõneeristustest nähtub, et kostja seaduslik esindaja on perioodil veebruar 2009 kuni november 2009 pidanud hageja seadusliku esindajaga sagedasi ja ulatuslikke telefonikõnelusi. Kostja ei ole vastu vaielnud konkreetselt ühelegi hageja poolt õigusteenuse osutamise aruannetes näidatud hageja tegevusele ja toimingule, näiteks ei ole väitnud, et seda või teist konkreetset toimingut ei ole tehtud või see ei olnud vajalik. See, et hageja esitas need aruanded alles kohtumenetluse käigus, ei anna iseenesest alust eitada neis märgitud teenuste osutamist. Ringkonnakohtu hinnangul vastab nimetatud aruannetes näidatud tööde maht tunnistajate ütlustega kinnitatud teenuse osutamise eesmärgile ja ulatusele, s.o. asjaolule, et hageja tegeles sisuliselt kostja saneerimisel selleks vajaliku juriidilise teenuse osutamisega, ning loeb aruannetes näidatud mahus hageja poolt kostjale teenuste osutamise tõendatuks. Ringkonnakohus leiab, et hageja näidatud tunnihind 980 kr., millele lisandub käibemaks, on mõistlik tasu, arvestades eeskätt seda, et advokaatide tunnihinnad sellel perioodil olid tunduvalt kõrgemad. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et saneerijate, sealhulgas hageja tegevus, oli tulemuslik, sest selle tulemusena paranes oluliselt ettevõtte majanduslik seisund ja jätkusuutlikkus, mistõttu puudub alus hageja tasu vähendada põhjendusel, et tema osutatud teenus oli ebakvaliteetne. Asjaolu, et hageja ei esitanud arveid lepingu kehtivuse perioodil, ei anna alust jätta hagi rahuldamata. See tähendab üksnes seda, et tasu muutus sissenõutavaks lepingu lõpetamisest alates. Käsunduslepingu puhul muutub nõue sissenõutavaks päras seda, kui käsundiandja on oma kohustuse teenuse osutamisel täitnud. Arvete edastamine ja esitamine ei ole kohustuse tekkimise ja täitmise eelduseks. Seega ringkonnakohus leiab, et hageja põhinõue 28 320,33 eurot tuleb rahuldada. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas, kuna see on näidatud kirjaliku lepingu projektis, mis jäi vormistamata (allkirjastamata). Seega ei ole pooltel kokkulepet viivise tasumises ja selle määras. Hagejal on õigus nõuda viivist vaid §-des 94 ja 113 lg. 1 näidatud alusel ja määras. Perioodil 01.11.2009 kuni 30.06.2013 oli keskmine seadusliku intressi määr 7,2% aastas ja päevas 0,02%. Perioodi eest 01.11.2009 kuni 31.12.2009 s.o 61 päeva eest tuleb viivise suuruseks 345.50 eurot, perioodi eest 01.01.2010 kuni 31.12.2012 (3 aastat) 6117,18 eurot, perioodi eest 01.01.2013 kuni 05.07.2013 (186 päeva) 1052,76 eurot. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis seega 8534,44 eurot. TsMS § 367 kohaselt tuleb rahuldada hageja nõue välja mõista kostjalt viivised põhinõudest seaduses ettenähtud viivisemääras alates 06.07.2013 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Hageja poolt juhtimisteenuse osutamise lepingu alusel esitatud nõude koos sissenõutavaks muutunud viivisega rahuldas kohus 33907 euro ulatus. Õigusteenuse osutamise tasu nõude, mis koos sissenõutavaks muutunud viivisega oli 55856 eurot, rahuldab ringkonnakohus 36 854 euro ulatus. Seega esitatud nõuetest leiab kogusummas rahuldamist ca 70%. Vastavalt
muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust, jättes poolte menetluskulud mõlemas kohtuastmes 70 % kostja ja 30% hageja kanda.
Tiit Kollom
Mare Merimaa
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.