Kauba tn 3, Kohtla-Järve Ladu OÜ avaldus Harju Infra OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 4. juuni 2021. a kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Harju Infra OÜ (pankrotis) 5. juuli 2021. a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Võlausaldaja/avaldaja Kauba tn 3 Kohtla-Järve Ladu OÜ (registrikood 14499397), lepinguline esindaja advokaat Kai Villman Võlgnik Harju Infra OÜ (registrikood 12041205), seaduslik esindaja C, lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Ploom Pankrotihaldur Oliver Ennok
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta tsiviilasja materjali juurde Kauba tn 3 Kohtla-Järve Ladu OÜ määruskaebuse vastusele lisatud tõend (Aktsiaseltsi Tallinna Vesi 25. juuni 2021. a nõudeavaldus koos lisadega võlgniku pankrotihaldurile Oliver Ennokile).
2.Jätta Harju Maakohtu 4. juuni 2021. a määrus muutmata.
Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta Harju Infra OÜ kanda.
5.Kauba tn 3 Kohtla-Järve Ladu OÜ-le tuleb hüvitada Harju Infra OÜ pankrotivara arvel määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud 432 eurot (sh käibemaks). Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
Edasikaebamise kord Määruse peale saab menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest (TsMS § 178 lg 1). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (PankrS § 32, PankrS § 5 lg 2). Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kauba tn 3 Kohtla-Järve Ladu OÜ (võlausaldaja) esitas 5. veebruaril 2021. a Harju Maakohtusse avalduse Harju Infra OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
2.Pankrotiavalduse kohaselt on tsiviilasjas nr 2-09-58869 Harju Maakohtu 6. juuni 2012. a otsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuli 2013. a otsusega välja mõistetud Office Services Group OÜ kasuks AS-lt Knoke põhivõlg ja viivis. AS Knoke jagunes eraldumise teel andes osa oma varast 18. jaanuari 2011. a jagunemislepingu alusel üle Harju Infra OÜ-le. Seega on võlgnik AS Knoke õigusjärglaseks ja koos AS-ga Knoke solidaarvõlgnikuks tsiviilasjas nr 209-58869 tehtud kohtulahenditest tulenevatest nõuetest. Võlausaldaja ja Office Services Group OÜ sõlmisid 31. juulil 2019. a notariaalselt tõestatud nõude loovutamise lepingu, millega võlausaldajale loovutati tsiviilasjas nr 2-09-58869 lahenditest tulenevad nõuded võlgniku vastu. Võlausaldajal oli 5. augusti 2019. a seisuga rahaline nõue võlgniku vastu vähemalt summas 107 032.77 eurot. Võlausaldaja tõi välja, et täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul võlgniku vara puudumise tõttu saadud võlausaldaja nõuet rahuldada.
3.Võlgnik esitas vastuväite leides, et tal puuduvad kohustused võlausaldaja ees. Võlgnik selgitas, et AS Knoke ja võlgniku vahel sõlmitud jagunemislepinguga läks võlgnikule üle osa AS Knoke varast ning üle antud varaga seonduvatest kohustustest. Ametlikes Teadaannetes avaldati jagunemisteade 6. aprillil 2011. a andes võlausaldajale 6-kuulise tähtaja nõudeavalduse esitamiseks. Vastav tähtaeg saabus 6. oktoobril 2011. a. Nõudeavaldusi ükski võlausaldaja (sh YourOffice Group OÜ) ei esitanud. AS Knoke kustutati äriregistrist 20. juunil 2013. a. Võlgnik järeldas, et ta ei vastuta AS Knoke kohustuste eest. Lisaks tõi võlgnik välja, et ei ole püsivalt maksejõuetu, vaid üksnes keeldub täitmast võlausaldaja nõuet.
4.Kohus võttis 12. veebruari 2021. a kohtumäärusega pankrotiavalduse menetlusse ja pidas eelistungi ajutise halduri nimetamise otsustamiseks 23. märtsil 2021. a.
5.7. aprilli 2021. a määrusega nimetas kohus ajutiseks pankrotihalduriks kirjaliku nõusoleku alusel Oliver Ennoki.
6.Ajutine pankrotihaldur esitas 11. mail 2021. a ja 25. mail 2021. a kohtule aruanded, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Pankrotihalduri selgituste kohaselt omab võlgnik kohustusi vähemalt summas 200 377.16 eurot ning koos pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõudega summas 307 409.93 eurot. Võlgniku nõuded ja ettemaksed summas 110 980.15 eurot on tõenäoliselt raskesti sissenõutavad, vaieldavad ja võimalik, et ka aegunud, mistõttu puudub alus neid hinnata bilansis kajastatud
väärtuses. Pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul vara kinnistute näol ligikaudu summas 25 170 eurot.
MAAKOHTU MÄÄRUS
7.4. juuni 2021. a määrusega kuulutas Harju Maakohus kell 15:00 välja võlgniku pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Kohus määras ajutise halduri Oliver Ennok tasuks 1620 eurot, millele lisandub käibemaks 324 eurot, kokku 1944 eurot. Kohus määras, et esimene võlausaldajate koosolek toimub videokonverentsi vahendusel 21. juunil 2021. a kell 11:00. Võlgniku seaduslik esindaja on kohustatud ilmuma võlgniku vande andmiseks võlausaldajate esimesele üldkoosolekule, mis toimub videokonverentsi vahendusel 21. juunil 2021. a kell 11:00. Kohus kohustas võlgniku juhatuse liiget Y kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged, esitama täpne vara ja võlgade nimekiri ning kohustas esitama pankrotihaldurile teavet, mida pankrotihaldur on palunud esitatud teabenõudes sh võlgniku vara ja võlgade nimekiri ja raamatutupidamise dokumendid viimase 7 aasta kohta ja võlgniku tehingute kohta viimase 7 aasta kohta.
8.Kohus hoiatas, et kui võlgnik oma kohustusi ei täida, on kohtul õigus teda trahvida, kohaldada sundtoomist või aresti. Kohus määras teha määruse resolutiivosa teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast määruse punktis 10 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kohus määras, et pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
9.Kohus tegi tsiviilasja materjalide alusel kindlaks, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ning võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku vara arvel ei ole võimalik katta kohustusi. Kohus leidis, et võlgniku maksejõuetus on ilmne ning vastuväited on põhjendamatud. Võlgnevused on olemas ja ka võlad sama kontserni ettevõtetele on olemas. Nõudeid, mida võlgnik peab sissenõutavateks, ei ole sisse nõudma asutud ning Tallinna Vee nõuete alusetus selgub alles nõuete kaitsmisel. Võlausaldaja nõue on üle läinud ja see põhineb kohtuotsusel, millest olid teadlikud nii võlgnik kui ka tema eellased, mistõttu puudus alus selle esitamiseks ühinemisel.
MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK
10.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus see rahuldada ja tühistada Harju Maakohtu 4. juuni 2021. a määrus täielikult ning jätta kõik menetluskulud võlausaldaja kanda.
11.Võlgnik kordas varasemas menetluses esitatud väidet, et võlausaldajal ei ole tema vastu nõuet, sest AS Knoke andis võlgnikule üle osa oma varast ning vaid üle antud varaga seotud kohustused. Üleantud varaks olid kinnisasjad. Võlausaldaja nõue tuleneb üle antud kinnisasjadesse mittepuutuvate juhtimisteenuste jm teenuste osutamisest, mis ei saanud olla
seotud varaga. Kuivõrd võlausaldaja tähtaegselt enda nõudeavaldust AS Knoke vastu ei esitanud, puuduvad võlgnikul kohustused võlausaldaja ees. Võlgnik märkis, et võlausaldajal oleks õigus võlga sisse nõuda AS-lt Knoke, kuid selle õiguse on võlausaldaja minetanud, sest nõue oleks aegunud. Lisaks ei ole võlausaldaja võlgnikule teatanud, et võlausaldaja oleks nõude võlgniku vastu loovutanud kolmandale isikule. Võlgnik sai enda valdusesse juhuslikult 31. juulil 2010. a sõlmitud lünkliku nõude loovutamise lepingu, mille alusel ei saa veenduda nõude loovutamises.
12.Määruskaebuses selgitati, et võlgniku osanik oli otsustanud 4. juunil 2021. a kutsuda võlgniku juhatuse liikme kohalt tagasi Y ning valinud uueks juhatuse liikmeks C.
13.Võlausaldaja palus jätta määruskaebuse menetlusse võtmata ja määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda, määrata kindlaks võlausaldaja menetluskulude rahaline suurus ja mõista menetluskulud võlausaldaja kasuks välja määruskaebuse esitajalt, samuti määrata, et välja mõistetud menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates menetluskulusid kindlaks määrava kohtulahendi jõustumises. Alternatiivselt palus võlausaldaja võtta uue tõendina vastu Tallinna Vesi AS nõudeavalduse Harju Infra OÜ pankrotihaldurile Oliver Ennokile, jätta määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 4. juuni 2021. a määrus muutmata, määruskaebusega seotud kõik menetluskulud jätta võlgniku kanda ning määrata kindlaks võlausaldaja menetluskulude rahaline suurus ja mõista menetluskulud võlausaldaja kasuks välja võlgnikult.
14.Võlausaldaja hinnangul on määruskaebus ebaõigesti menetlusse võetud. Võlausaldaja tõi esile, et C nimetab ennast määruskaebuses võlgniku juhatuse liikmeks alates 4. juunist 2021. a kell 10:45, kuid pole seda võlausaldaja hinnangul tõendanud. ÄS § 34 lg 2 kohaselt tuleb eeldada, et võlgniku juhatuse liige on endiselt Y, sest kannet C kui juhatuse liikme kohta äriregistris ei ole. Lisaks märkis võlausaldaja, et juhatuse liikme esindusõigus tekib hetkest, mil on tekkinud ametisuhe antud füüsilise isiku ja ühingu vahel. Võlgniku osaniku otsus tõendab tahteavalduse olemasolu ühingu poolt, kuid tõendamata on C tahteavaldus, et ta on nõus olema Harju Infra OÜ juhatuse liige.
15.Võlausaldaja tõi välja, et võlgnik kordab varasemat vastuväidet ning märkis, et maakohus on selle vastuväite 7. aprilli 2021. a kohtumäärusega, millega nimetati ajutine pankrotihaldur, juba lahendanud. Võlgnik ei ole sellele vastuväidet esitanud. Lisaks on võlgniku seisukoht asjakohatu, sest Ametlikes Teadaannetes avaldatud jagunemise teatel puudub õiguslik tähendus nõude lõppemise suhtes. Asjaolu, et võlausaldaja ei esita oma nõuet Ametlikes Teadannetes avaldatud tähtaja jooksul, ei lõpeta nõuet. Võlanõude lõppemise alused tulenevad VÕS § 186 alapunktidest. Lisaks oli võlgnik nõude loovutamisest võlausaldajale teadlik. Ühtlasi juhtis võlausaldaja tähelepanu, et nõude ebaselgus ei ole enam oluline pankroti väljakuulutamise otsustamise staadiumis.
16.Võlausaldaja taotles, et kohus võtaks uue tõendina vastu Tallinna Vesi AS 25. juuni 2021. a nõudeavalduse koos lisadega võlgniku pankrotihaldurile Oliver Ennokile TsMS § 659 ja § 652 lg 4 alusel, sest enne pankrotimääruse tegemist ei eksisteerinud nimetatud tõendit. Tallinna Vesi AS nõudeavaldus võlgniku pankrotihaldurile tõendab, et võlgnikul on pikaajaliselt täitmata rahaline kohustus summas 116 667.78 eurot. Tallinna Vesi AS-i nõude sissenõudmiseks oli kehtiva täitedokumendi alusel alustatud täitemenetlus täiteasjas nr 014/2018/1450 ning vastav täitemenetlus ei viinud nõude rahuldamiseni.
17.Võlausaldaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja ning taotles menetluskulude summas 672 eurot välja mõistmist.
18.Pankrotihaldur jäi enda 11. mail 2021. a ja 25. mail 2021. a esitatud aruannetes välja toodud seisukohtade juurde ning tõi täiendavalt välja, et võlgniku pankrotimenetluses on esitanud nõudeavalduse 8 võlausaldajat, kelle nõuded moodustavad kokku 1 101 058.28 eurot. Arvestades, et võlausaldaja on esitanud menetluses nõudeid summas 236 656.72 eurot ja ajutises menetluses on tuvastatud võlgniku likviidse vara väärtuseks cà 25 000, ei kata võlgniku vara tema kohustusi ka vaidlusalust nõuet arvestamata. Lisaks on tuvastatud asjaolu, et võlgnikul puudub majandustegevus alates 2018. a algusest, mistõttu on võlgniku maksejõuetus iseloomult püsiv.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 4. juuni 2021. a määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
20.Esmalt võtab kolleegium seisukoha võlausaldaja väite kohta, et C-l ei olnud õigust esitada võlgniku nimel määruskaebust, mistõttu võeti see ebaõigesti menetlusse. Ringkonnakohus selgitab, et juhatuse liikme kanne on deklaratiivne ning sellele rakendub ÄS §-s 34 sätestatu. ÄS § 34 lg 2 järgi kehtib kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et see tähendab, et kolmandad isikud, kes näevad äriregistrist isikut juhatuse liikmena, võivad seda uskuda ega pea uurima lähemalt isiku suhteid äriühinguga (Riigikohtu 5. jaanuari 2001. a otsus asjas nr 3-2-1-116-10, p 26). Käesoleval juhul on võlgnik esitanud osaniku otsuse, millest nähtub, et võlgniku juhatuse liige Y kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi ning uueks juhatuse liikmeks määrati C. Õige on võlausaldaja arusaam, et juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, mis aga ei mõjuta juhatuse liikme seadusjärgset ja üldjuhul piiramatut esindusõigust ühingu välissuhtes ehk suhetes kolmandate isikutega. Seega saab lähtuda võlgniku osaniku otsusest ning järeldada, et võlgniku uueks juhatuse liikmeks on C. Eelnevast tulenevalt oli võlgniku uuel juhatuse liikmel õigus esitada määruskaebus ning maakohus oli õigustatud selle menetlusse võtma.
21.Võlausaldaja on taotlenud, et kohus võtaks uue tõendina vastu Tallinna Vesi AS 25. juuni 2021. a nõudeavalduse koos lisadega võlgniku pankrotihaldurile Oliver Ennokile. Kolleegium leiab, et tegemist on asjakohase tõenditega, mida ei olnud võlausaldajal võimalik varem esitada, mistõttu tuleb tõendid TsMS § 238 lg 1, § 652 lg 4 ja § 659 järgi vastu võtta.
22.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Maakohus tutvus pankrotiavalduse, pankrotivõlgniku vastuväite ja ajutise halduri aruannetega ning kuulas nimetatud isikud ära istungitel. Maakohus kogus asja lahendamisel kõik asjakohased tõendid ja arvestas neid otsuse tegemisel. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda, sest maakohus ei ole asjaolude hindamisel kaalumispiire ületanud.
23.Kolleegium selgitab, et PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Alates 1. jaanuarist 2010. a kehtiva PankrS § 31 lg 2 esimese lause järgi jätab kohus olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest pankroti välja kuulutamata, kui esineb PankrS § 15 lg-s 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. Muu hulgas on PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi selliseks aluseks olukord, kus võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 31 lg 2 ei kohaldu juriidilisest isikust võlgniku puhul. Juriidilisest isikust võlgniku puhul hinnatakse nõude selgust PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi üksnes ajutise halduri määramisel. PankrS § 31 lg 1 koostoimes lg-ga 2 kohustab kohut kuulutama püsivalt
maksejõuetu juriidilise isiku pankroti välja ka juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu ja kohus leiab, et nõue ei ole selge (Riigikohtu 10. juuni 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-14, p 16).
24.Siiski ei ole võlausaldaja nõude olemasolu ja selle ulatus ning selgus pankroti väljakuulutamise otsustamise staadiumis täiesti tähtsusetud. Nimelt on Riigikohus andnud suunise, et olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse, võlgnik vaidleb nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 või lg 3 tähenduses, tuleb kohtul võlgniku maksejõulisust (st suutlikkust tasuda võlgu ning vara ja kohustuste omavahelist vahekorda) hinnata ilma vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka ilma vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, siis on täidetud püsiva maksejõuetuse esimene eeldus PankrS § 1 lg 2 või lg 3 järgi. Seejärel tuleb hinnata ka samadest sätetest tuleneva teise eelduse täidetust ehk seda, kas maksejõuetus on püsiv (Riigikohtu 10. juuni 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-14, p 18).
25.PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 22 lg 2 p 2 järgi on võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse hindamine ajutise halduri ülesanne. Ringkonnakohus võtab arvesse, et ajutine pankrotihaldur tuvastas, et võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 200 377.16 eurot ning koos pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõudega summas 307 409.93 eurot; võlgniku nõuded ja ettemaksed summas 110 980.15 eurot on tõenäoliselt raskesti sissenõutavad, vaieldavad ja võimalik, et ka aegunud, mistõttu puudub alus neid hinnata bilansis kajastatud väärtuses. Pankrotihalduri seisukohas määruskaebusele ning 8. septembril 2021. a pankrotihalduri ettekandes on pankrotihaldur välja toonud, et käesolevas pankrotimenetluses on esitanud võlgniku vastu nõudeavalduse 8 võlausaldajat, kelle nõuded moodustavad kokku summas 1 101 058.28 eurot. Võlgnikul on vara kinnistute näol ligikaudu 25 170 euro väärtuses. Seega isegi juhul, kui jätta arvestamata võlausaldaja vaidlusalune nõue, ei kata võlgniku vara tema kohustusi. Kolleegiumil puudub alus kahelda ajutise pankrotihalduri arvamuses, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
26.Eelnevast tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda.
28.Võlausaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskuludeks määruskaebemenetluses esindajakulu 672 eurot. Esindaja ajakulu oli 4 tundi (Harju Maakohtu 4. juuni 2021. a määrusega ja määruskaebusega tutvumine, analüüs ja võlausaldaja vastuse koostamine ning esitamine kohtule) ja tunnitasu 140 eurot (millele lisandub käibemaks 28 eurot).
29.Arvestades määruskaebemenetluse mahtu ja keerukust ning võlgniku juba maakohtus korduvalt esitatud väiteid, peab ringkonnakohus mõistlikuks ja vajalikuks hageja esindaja poolt teostatud toiminguid ja selleks kulunud aega 3 tunni ulatuses.
30.Lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul TsMS § 175 lg 1 alusel hinnata ka ühe tööühiku, s.t esindaja tunnitasu põhjendatust. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist. Võlausaldajat esindas lepinguline esindaja advokaat Kai Villman. Võlausaldaja on taotluses välja toonud, et tema esindaja keskmine tunnitasu on 140 eurot tunnis (millele lisandub käibemaks 28 eurot). Kolleegium peab eelkõige võlausaldaja esindaja kvalifikatsiooni ja hagita menetluses kohtu uurimispõhimõtet arvestades võlausaldaja esindaja mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis vastab ka kohtupraktikas tavapäraseks peetule. Seega määrab ringkonnakohus võlausaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 432 eurot (3 tundi x 120 eurot + KM). Vastavalt võlausaldaja taotlusele tuleb võlgnikul TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
31.Lähtudes PankrS § 150 lg-st 2, ei mõista kohus menetluskulusid võlgnikult välja, vaid määrab nende rahuldamise võlgniku pankrotivarast, arvestades PankrS § 146 lg-s 1 sätestatud järjekorda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.