Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

1(9)

Tsiviilasi nr 2-12-21959 Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) riigi vahenditest Terje Eipre arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

2(9)

Tsiviilasi nr 2-12-21959 Käesolevas pankrotimenetluses puudub pandiga tagatud vara ja igasugune muu vara. Võlgniku pangakontode jääk pankroti välja kuulutamise hetkeseisuga moodustas 0 eurot. Pankrotivara peaks moodustuma pankrotipessa laekuvast võlgniku töötasu osast, mis ületab arestimisele mittekuuluva miinimumi (TMS § 132 lg 1 ja 2). Võlgnikul ei õnnestunud seni ajani leida töökohta töötasuga, mis ületaks arestimisele mittekuuluva määra (TMS § 132 lg 1 ja 2) ja selle tõttu ei laeku tema töötasu seni ajani pankrotipessa ehk pankrotivara ei moodustu. Alates võlgniku pankroti välja kuulutamisest kuni pankrotimenetluses jaotusettepaneku koostamiseni moodustunud pankrotivara on 0 eurot. Kokku moodustab seega pankrotivara käesoleva aruande koostamise kuupäeva seisuga 0 eurot. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed (PankrS § 146) Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed on järgmised: vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad; võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist ei makstud; massikohustused summas 1 381,05 eurot, millest: sotsiaalmaks ajutise pankrotihalduri tasult (välja makstud riigi vahenditest) 120,45 eurot, sotsiaalmaks ajutise pankrotihalduri tasult (maksmata osa) 196,35 eurot, tulumaks ajutise pankrotihalduri tasult (välja makstud riigi vahenditest) 75,88 eurot, tulumaks ajutise pankrotihalduri tasult (maksmata osa) 123,70 eurot, kohustusliku kogumispensioni makse ajutise pankrotihalduri tasult (väljamakstud riigi vahenditest) 3,65 eurot, kohustusliku kogumispensioni makse ajutise pankrotihalduri tasult (maksmata osa) 5,95 eurot, Ametlikud Teadaanded (riigilõiv) 6,39 eurot, pangakulu 2,08 eurot, sotsiaalmaks pankrotihalduri tasult (arvestuslik) 502,66 eurot, kinnipeetud tulumaks pankrotihalduri tasult (arvestuslik) 313,48 kohustusliku kogumispensioni makse pankrotihalduri tasult (arvestuslik) 30,46 eurot, Kokku 1 381,05 eurot. Pankrotimenetluse kulud (PankrS § 146 lg 1 p 4 ja § 150) summas 2 590,08 eurot: ajutise pankrotihalduri tasu (neto, välja makstud riigi vahenditest) 285,47 eurot, ajutise pankrotihalduri tasu (neto, maksmata osa) 465,35 eurot, ajutise halduri menetluskulud (KM sees, maksmata) 300,00 eurot, pankrotimenetluse jooksvad bürookulud (KM sees, arvestuslik - maksmata) 360,00 eurot, pankrotihalduri tasu (neto, arvestuslik) 1 179,26 eurot, Kokku 2 590,08 eurot. Kokku moodustavad pankrotimenetlusega seotud (sh osaliselt arvestuslikud) väljamaksed (massikohustused pluss pankrotimenetluse kulud) käesolevas menetluses 3’971,13 eurot. Riigi vahenditest on välja makstud kokku 485,45 eurot. Kuna pankrotivara moodustab hetkel 0 eurot, jäävad ülejäänud summas massikohustused ja pankrotimenetluse kulud täies ulatuses välja maksmata, seega esineb alus menetluse lõpetamiseks raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist ja halduri poolt menetluskulude katmiseks menetlusabi taotlemiseks. Pankrotihalduri tasust ja andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Käesolevas pankrotimenetluses on tekkinud olukord, kui vara, millisest oleks pankrotihalduril õigus arvestada tasu, puudub. Pankroti välja kuulutamise ajal puudus võlgnikul igasugune müügiks kõlblik vara, sh kodune vara, vallas- ja kinnisvara ning esines seega võimalus pankrotimenetluse raugemiseks. Samuti, ei ole haldur menetluse jooksul tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Pankrotivara peaks teoreetiliselt 3(9)

Tsiviilasi nr 2-12-21959 moodustuma pankrotipessa laekuvast võlgniku töötasu osast, mis ületab arestimisele mitte kuuluva miinimumi (TMS § 132 lg 1 ja 2), kuid võlgniku töötasu seda ei ületa. Pankrotimenetluse jooksul on haldur mitu korda suhelnud võlgnikuga viimase poolt töö otsimise teemal. Paraku ei ole võlgnikul seni ajani õnnestunud leida töökohta töötasuga, mis ületaks Täitemenetluse seadustikus sätestatud arestimisele mittekuuluva miinimumi, kuna tema ei valda riigikeelt ja tema šansid ja võimalused leida kas või keskmiselt hästi tasustavat tööd on selle tõttu väga piiratud. Halduril ei ole võimalik hetkel kindlalt prognoosida, millal ja kas üldse võlgnik arestimisele mitte kuuluvat miinimumi (arvestades eriti, et tal on kaks ülalpeetavat last) ületavat töötasuga töökohta leiab. Pankrotimenetluse käigus analüüsis haldur võlgniku tehinguid, mis on tehtud enne pankrotimenetluse algatamist ja võlgniku, võlausaldajate ja muude isikute poolt esitatud dokumente, korraldas ja viis läbi võlausaldajate üldkoosolekuid (võlausaldajate esimese üldkoosoleku, nõuete kaitsmise koosoleku), vormistas pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente, koostas ja esitas kohtule nõutud aruandeid, korraldas jooksva raamatupidamise pidamise, koostas ja täiendas halduri toimikut ning tagas seadusele vastava pankrotimenetluse. Pankrotihaldur koostas aruande oma tööülesannete täitmiseks kuulunud aja kohta ning aruande pankrotimenetluse jooksul tekkinud bürookuludest (perioodil alates 21.09.2012 kuni 12.04.2012.a). Lähtudes eelpool nimetatud aruandes toodud halduri tasu arvestusest, s.t. halduri poolt teostatud töö tegemiseks kulunud tundide kogusest, taotleb haldur käesolevaga kohtul määrata talle tasu lähtudes haldurite tunnitasu hinnast 96,00 eurot tunnis, summas 1’523,20 eurot (15 tundi * 96,00 eurot/tunnis), millele lisandub sotsiaalmaks 33% summas 502,66 eurot, ning esitab koos käesoleva aruandega menetlusabi taotluse. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Seoses pankrotivara puudumisega ning menetluse raugemise aluse esinemisega, ei koostanud haldur käesolevas menetluses jaotusettepanekut. PankrS § 143 lõikes 1 sätestatud andmed, mida peab sisaldama jaotusettepanek, on toodud käesolevas aruandes. Pankrotipesas puuduvad vahendid võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Kuna GS’il (pankrotis) ei ole olnud pankrotimenetluse algatamisel mingit vara, siis müümata vara käesoleval ajal puudub. Pankrotihalduril ei ole infot kolmandate isikute valduses oleva võlgniku vara kohta, seega eeldab pankrotihaldur, et selline vara käesolevas pankrotimenetluses puudub. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Esimese järgu nõuded pankrotivara arvel rahuldamisele ei kuulu, kuna pandiga tagatud nõudeid ei ole GS ́i (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud. Teises järgus kuuluvad PankrS § 153 lg 1 p 2 kohaselt rahuldamisele muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded summas 14’400,97 eurot. Kolmandas järgus kuuluvad PankrS § 153 lg 1 p 3 kohaselt rahuldamisele tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Kolmanda järgu nõuded pankrotivara arvel rahuldamisele ei kuulu, kuna selliseid nõudeid ei ole GS (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluse kestel ise esitanud kohtusse hagisid, kuna perspektiivsed hagi(de) esitamise alused puuduvad. Haldur ei kavatse ka edaspidi hagisid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused

4(9)

Tsiviilasi nr 2-12-21959 Andmed kohtukulude, ajutise halduri ja halduri oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste kohta on käsitletud käesoleva aruande punktis 4. Maksejõuetuse tekkimise põhjusest Võlgnik ise nimetab oma maksejõuetuse tekkimise põhjuseks madalat sissetulekut ja tema vastu suunatud nõuete suurt summat (trahvid, võlgnevused teenustepakkujate ees, elatise võlg oma lapse ees, jm.). Lähtudes senise pankrotimenetluse käigus kogutud andmetest ja võlgniku poolt esitatud informatsioonist, on haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on läbimõtlemata ja vastutustundetu käitumine igapäevaelus, sh. liikluses, millest on tinginud erinevate teenusepakkujate eest võlgade ja avalik-õiguslike nõuete (nt. trahvinõuete, rahalise karistuse nõuete) tekkimine, kogunemine ja nende suurenemine täitekulude arvelt. Halduri hinnangul, arvestades senise menetluse käigus kogutud andmeid, on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Pankrotimenetluse kestel ei ole haldur tuvastanud võlgniku tegevuses kuriteo tunnuseid. Sellest tulenevalt, ei ole haldur esitanud uurimisasutustesse kuriteokaebusi ega –teateid. Võlgniku kohustustest vabastamine Võlgnik on esitanud kohtule (esindaja vahendusel) 04.06.2012.a kohustustest vabastamise avalduse. Avalduses kinnitatakse, et võlgnikule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada. Ühtlasi kohustus võlgnik avalduses täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Antud juhul ei ole võlgnikul usaldusisiku kandidatuuri osas muid ettepanekuid peale seda, et ta täidab ise usaldusisiku kohustusi vastavalt PankrS §-le 172 §-le 6. Halduril puuduvad iseenesest vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise taotlusele. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku määramine võimaldaks pankrotimenetluse lõpetada ja võlgnikul võimaldada tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega kohtu järelevalve all (kui usaldusisikut ei määrata ja võlgnik täidab usaldusisiku ülesandeid ise). Pärast kohustustest vabastamise perioodi kustuksid võlausaldajate nõuded rahuldamata jäänud ulatuses (v.a. võlausaldaja M E ’i nõue – maksmata elatis lapsele). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei riku halduri hinnangul käesoleval juhul võlausaldajate huve. Halduri hinnangul puuduvad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist välistavad asjaolud. Halduril puuduvad vastuväited usaldusisiku määramata jätmisele ja võlgniku kohustamisele täitmaks usaldusisiku kohustus ise kohustustest vabastamise menetluse jooksul. 13.05.2013.a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul otsustati, et juhul, kui kohus otsustab algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, teha ettepanek määrata võlgniku GS’i (pankrotis) usaldusisikuks NS(ik XXX). Taotlus menetlusabi andmiseks GS ́i (pankrotis) pankrotimenetluses Pankrotihaldur koostas aruande oma tööülesannete täitmiseks kuulunud aja kohta ning aruande pankrotimenetluse jooksul tekkinud bürookuludest (perioodil alates 21.09.2012 kuni 12.04.2013). Käesoleval ajal puuduvad pankrotivaras vahendid, mille arvelt oleks võimalik tasuda kõiki pankrotimenetluse kulusid, sh pankrotihalduri tasu. Pankrotimenetluse kulud ja massikohustused, mis on jäänud vara puudumise tõttu väljamaksmata, kuid mis seaduse kohaselt kuuluvad väljamaksmisele ja milliseid olen haldurina seni reaalselt kandnud (oma vahendite arvel, v.a. halduri tasu), moodustavad kokku 3’485,68 eurot (see summa sisaldab ka halduri arvestusliku brutotasu ja sellele lisanduva sotsiaalmaksu). Lähtudes eeltoodust, esitab GS ́i (pankrotis) pankrotihaldur PankrS § 65 lg 11 ja PankrS § 171 lõike 11 alusel taotluse menetlusabi andmiseks GS ́i (pankrotis) pankrotimenetluses summas 3’485,68 eurot.

5(9)

Tsiviilasi nr 2-12-21959 Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158). PankrS § 158 lg-te 1 ja 3 järgi, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette PankrS § 158 lõikes 3 toodud säte. GS ́i pankrotimenetluses on võlausaldajad esitanud haldurile nõuded kokku summas 14 400,97 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande kooskõlas PankrS § 86 lg 2 15.10.2012. Pankrs § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulud. Eeltoodust tulenevalt tuleb GS ́i pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks, samuti võlausaldajate tunnustatud nõuete rahuldamiseks. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt GS ́i maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Asjas ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Konkreetselt on GS ́i maksejõuetuse tekkimise põhjuseks läbimõtlemata ja vastutustundetu käitumine igapäevaelus, sh. liikluses, millest on tinginud erinevate teenusepakkujate eest võlgade ja avalik-õiguslike nõuete (nt. trahvinõuete, rahalise karistuse nõuete) tekkimine, kogunemine ja nende suurenemine täitekulude arvelt. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Terje Eipre tuleb vabastada tema kohustustest GS ́i pankrotimenetluses. PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja 6(9)

Tsiviilasi nr 2-12-21959 pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Jaotusettepanekut antud pankrotiasjas kinnitatud ei ole. Halduri aruandest nähtuvalt pankrotimenetluse kulude ja massikohustuste summa moodustab kokku 3 971,13 eurot. Kohus ei pea vajalikuks kinnitada varasema kohtumääruse alusel määratud ajutise halduri tasule ja kuludele ning nendega seotud maksudele tehtud ja pankrotihalduri tasu ning sellega seotud riiklikke makse, kuivõrd need kinnitab kohus käesoleva määrusega. Kohtu hinnangul on tehtud riigilõivudele, pangakuludele ja bürookuludele kokku summas 368,47 eurot kulutused mõistlikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Pankrotihaldur Terje Eipre on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, s.h välja selgitanud võlgniku vara, läbi viinud vajalikud koosolekud, koostanud ja esitanud ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Arvestades halduri töö mahtu, töö keerukust ja halduri kutseoskust, palub haldur kinnitada kohtul tasu 15 töötunni eest summas 1 523,20 eurot, millest peetakse kinni tulumaks ja millele lisandub sotsiaalmaks. Haldur palub määrata täies ulatuses tasu väljamaksmine riigi vahenditest menetlusabi andmise korras koos võlgniku poolse hilisema riigile kompenseerimisega. Alusena viitab haldur kohtutäituri seaduse eelnõu 462 SE muudatusettepaneku loetelu punktile 20. Kohus, tutvunud Terje Eipre poolt esitatud töötasu taotlusega ja menetlusabi avaldusega, leiab, et töötasu taotlus tuleb rahuldada täies summas ning menetlusabi taotlus osaliselt. Terje Eipre töötasuks GS ́i pankrotimenetluses tuleb määrata 1 523,20 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu). Kohtu määratud töötasu osaliseks hüvitamiseks tuleb Terje Eipre’le, tulenevalt TsMS §-idest 183 lg 2, PankrS 65 lg 11 ja § 23 lg 1–3, anda riigipoolset menetlusabi summas 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu). Kohtute Raamatupidamiskeskusel tasuda riigi vahenditest Terje Eipre arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-is 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu). Tulenevalt TsMS § 183 lg 2, ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot. Kuna ligi aasta kestnud pankrotimenetluse vältel ei ole pankrotivarasse võlgnikult mingeid rahalisi vahendeid laekunud, ei ole pankrotihaldurile antava menetlusabi võlgnikult riigi tuludesse väljamõistmine perspektiivne, seetõttu ei pea kohus õigeks jätta kogu pankrotimenetluse kulu riigi kanda ega anda haldurile menetlusabi suuremas kui tagastamatu menetlusabi summas. Haldur esiletoonud, et võlgnik on töötu ja töö leidmine on võlgnikul tema keeleoskust arvestades raske. Haldur kahtleb ka ise, millal ja kas üldse võlgnik arestimisele mittekuuluvat miinimumi (arvestades eriti, et tal on kaks ülalpeetavat last) ületavat töötasuga töökohta leiab. Kohtu määratud töötasu riigipoolset menetlusabi ületavas osas, s.o summas 1 126,20 eurot, tuleb mõista välja GS ́ilt. Ajutise halduri tasu ja kulud on välja mõistetud 21.09.2012 määrusega. Kohtu poolt seni välja mõistmata pankrotimenetluse kulude (kokku 368,47 eurot) hulgas on halduri vahenditest makstud riigilõiv 6,39 eurot teadete eest väljaandes Ametlikud Teadaanded, perioodi pankrotimenetluse jooksvad bürookulud (käibemaksuga) 360 eurot ja arvestuslik pangateenustasu ülekannete tegemiseks haldurile, maksuametile ja halduri büroole summas

7(9)

Tsiviilasi nr 2-12-21959 2,08 eurot. Kohus leiab, et võlgnikult tuleb välja mõista pankrotihaldur Terje Eipre kasuks pankrotimenetluse kulud summas 368,47 eurot. Kohus ei pea õigeks välja mõista võlgnikult pankrotihalduri tasult tasutavat tulumaksu ja halduri kohutusliku kogumispensioni makseid, kuivõrd need tuleb tasuda halduril endal. Tulumaksuseaduse (TuMS ) § 2 lg 1 maksumaksja tulult tulumaksu maksjaks on füüsiline isik ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu. Pankrotihalduri tasu ei ole erisoodustus TuMS § 1 lg 2 mõttes. Kogumispensionide seaduse § 6 järgi kohustatud isik on tulumaksuseaduse § 6 lõikes 1 sätestatud residendist füüsiline isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes enda eest maksab sotsiaalmaksu ning kes on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset (edaspidi makse) käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud tasudelt. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. GS esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid GS kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus algatab GS kohustustest vabastamise menetluse ja nimetab tema usaldusisikuks NS, kes on selleks andnud kirjaliku nõusoleku. Kuigi võlgnik on avaldanud, et ta on nõus täitma ise usaldusisiku kohustusi, ei pea kohus arvestades võlgniku senist maksekäitumist võimalikuks teda enda usaldusisiku kohustusi täitma määrata. Kohus teeb usaldusisikule NS ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute

8(9)

Tsiviilasi nr 2-12-21959 üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab GS ́ile, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. GS ́il tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

Hannes Olev kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.