2-11-54925
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. juuni 2013.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-54925
Tsiviilasi
AS-i SEB Pank hagi Saue Valla (Saue Vallavalitsuse) vastu 93 975,93 euro ja lisanduva viivise nõudes.
Tsiviilasja hind
76 186,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS SEB Pank (endine ärinimi AS SEB Eesti Ühispank, registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Valentina Nefjodova (e-post: [email protected]) Kostja: Saue Vald (Saue Vallavalitsuse kaudu, registrikood 75012392, asukoht Veskitammi 4, 76401 Laagri, e-post: [email protected]) Kostja lepinguline esindaja: Kalev K (e-post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta hagi rahuldamata Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 28. juunist 2013. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Viru Maakohus edastas 21.11.2011. a määrusega Harju Maakohtule AS-i SEB Pank (edaspidi hageja) hagi KTvastu. Hagiavalduses palub hageja KTvälja mõista laenulepingutest nr XXXja XXX tuleneva põhivõla summas 76 186,97 eurot, intressid summas 3600,95 eurot ja viivised summas 14 188,01 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates 09.11.2011. a kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud
2-11-54925 määras. Hagiavalduse asjaolude kohaselt ei olnud KT laenulepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Hageja on pöördunud kohtutäituri poole, kuid kohtutäituril ei õnnestunud laenulepingute tagatiseks antud vara realiseerida. Kohus jätab tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 1 otsuse kirjeldavas osas märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid.
Kohus tuvastas, et käesolevas tsiviilasjas kostjaks olnud KT suri . 03.04.2012. a määrusega peatas kohus käesolevas tsiviilasja menetlemise kuni KT õigusjärglase väljaselgitamiseni. 11.03.2013. a määrusega uuendas kohus tsiviilasjas menetluse ning asendas senise kostja KT tema õigusjärglase Saue valla (Saue Vallavalitsuse kaudu; edaspidi kostja).
Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pärimisseaduse (PärS) § 116 lg 1 kohaselt pärija võib pärandi vastu võtta või pärandist loobuda. PärS § 125 lg 1 kohaselt ei saa riik ega kohalik omavalitsusüksus seadusjärgse pärimise korral pärandist loobuda. PärS § 130 lg 1 järgi lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. PärS § 130 lg 3 kohaselt on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 143 lg 1 kohaselt pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Pooled ei vaidle selle üle, kas kostja on KT pärija ning on astunud käesoleva tsiviilasja menetlusse KT õigusjärglasena. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja on KT pärandi vastu võtnud. Käesolevas tsiviilasjas kostjaks oleval kohalikul omavalitsusüksusel puudub seadusjärgse pärimise korral PärS § 125 lg-st 1 tulenevalt võimalus pärandist loobuda. PärS § 136 lg 1 kohaselt on pärandi inventuur kohustuslik, kui pärijaks on piiratud teovõimega isik, kohalik omavalitsusüksus või riik. Kostja on ühes 04.04.2013. a hagiavalduse vastusega esitanud ka Jõhvi kohtutäituri Natalja Malahhova poolt koostatud KT pärandvara inventuuri. Inventuuri kohaselt koosneb KT pärandvara vaid nõuetest, millede rahuldamiseks pärandvaras vara puudub. Kostja oleks kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui esineb üks järgmistest alustest: kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras; kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Pärast inventuuri tegemist täidetavate kohustuste osas näeb PärS § 143 lg 1 ette piirangu, mille kohaselt pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Seega on kohustusliku inventuuriga piiratud kohaliku omavalitsuse vastutuse ulatust juhtudeks, kus pärandvaral lasuvad kohustused ületavad pärandvara väärtuse. Kuivõrd KTpärandvara suhtes on läbi viidud inventuur, siis antud juhul puudub kostjal kohustus pärandvarasse kuuluvate laenulepingutest tulenevate nõuete täitmiseks. Kohus peab iseenesest õigeks hageja poolt 16.04.2013. a menetlusdokumendis avaldatud seisukohta, et kostja vastust ei saa lugeda pankrotiavalduseks. Kohus lisab, et kostjal on kohustus algatada pankrotimenetlus juhul, kui pärandvarast ei jätku nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole
2-11-54925 nõus nende rahuldamisega pärija enda vara arvel. Eelnevat silmas pidades ei nõustu kohus hageja seisukohaga selles, et lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest tuleks käesolevas tsiviilasjas menetlus peatada kui kostja peaks pärandvara suhtes pankrotiavalduse esitama. Kohus märgib, et käesoleval juhul on kostja vastutus kooskõlas PärS § 130 lg-ga 1 ja § 143 lg-ga 1 hageja ees välistatud. Seega ei oleks hageja poolt soovitud menetluse peatamisega võimalik teistsugust tulemust saavutada. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes PärS § 143 lg-le 1, jätab kohus hagi rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu tuleb käesolevas tsiviilasjas poolte kantud menetluskulud jätta hageja kanda. Menetlusosaline võib menetluskulude rahalist kindlaksmääramist nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 1 ja 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.