Otsuse tegemise aeg ja koht 28.06.2013.a. kell 16.00 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-12-23160
Tsiviilasi
XXXOÜ hagi Aktsiaseltsi XXXvastu võla 4.700,94 euro ja viivise 1.090,64 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4.868,11 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja: prokurist XXX (isikukood XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Siim Roode (MAQS Law Firm Advokaadibüroo OÜ, registrikood 11176771, asukoht Rotermanni 8, 10111 Tallinn, e-post [email protected]); Kostja: Aktsiaselts XXX(registrikood XXX, asukoht XXX, epost XXX); Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX (isikukood XXX, e-post XXX).
Asja läbivaatamine
28.03.2013.a. ja 04.06.2013.a. kohtuistungitel
Istungil osalenud isikud
04.06.2013.a. toimunud kohtuistungil osalesid hageja seaduslik esindaja Jüri Metsaorg ja hageja lepinguline esindaja Siim Roode.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXXOÜ hagi Aktsiaseltsi XXX vastu võla 4.700,94 euro ja viivise seisuga 08.11.2012.a. summas 1.090,64 euro, väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud kostja Aktsiaseltsi XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) esitades apellatsioonkaebuse 30
(kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast ja sellest, kas kaebus esitatakse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.XXXOÜ esitas 12.06.2012.a. Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi XXX vastu võla 4.868,11 euro ja viivise 1.122,40 euro väljamõistmiseks. 09.01.2013.a. esitas hageja kohtule hagiavalduse täpsustuse, milles ta vähendas nõude suurust, ning palus kohtul kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 4.700,94 eurot ja viivised summas 1.090,64 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale 2009.a. ja 2010.a. sõidukite hooldeteenuseid vastavalt poolte vahel sõlmitud autoteeninduse teenuse osutamise tellimus-lepingutele, mille alusel väljastati kostjale arved nr 6142000, 6308865, 6308876, 6308879, 6142537, 6309018 ja 631247. Hageja selgitas 04.06.2013.a. toimunud kohtuistungil, et nimetatud arved esitati kostjale erinevate sõidukite remontimise eest. Eeltoodud arveid kostja neis ettenähtud tähtaja jooksul aga ei tasunud ning ei ole seda teinud kuni käesoleva ajani. Seetõttu palub hageja kostjalt välja mõista lisaks põhivõlale 4.700,94 eurot ka viivise määraga 0,02% päevas, mis seisuga 08.11.2012.a. oli 1.090,64 eurot.
3.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule dokumentaalsete tõenditena: hageja poolt kostjale esitatud arved nr 6142000, 6308865, 6308876, 6308879, 6142537, 6309018 ja 631247, Aktsiaseltsi XXX viivitusintresside arvestuse seisuga 11.06.2012.a., raamatupidamisprogrammi raporti „Nõuded klientidele seisuga 11.06.2012.a.“ ning Aktsiaseltsi XXX saldoteatise seisuga 15.12.2010.a. Kostja vastuväited ja menetluse käik
4.Kostja esitas 06.11.2012.a. kohtule vastuse hagiavaldusele, milles ta ei võtnud hagi õigeks, kuna tema sõnul ei ole hageja poolt esitatud võlasumma õige. Samuti ei ole kostja sõnade kohaselt pooled sõlminud kokkulepet viiviste tasumise kohta.
5.Kostja ei esitanud kohtule oma vastuväidete tõendamiseks ühtegi tõendit. Kostja ei ilmunud ei 28.03.2013.a. ega ka 04.06.2013.a. toimunud kohtuistungitele. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud hagiavalduses esile toodud asjaoludega ja uurinud esitatud tõendeid, ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
7.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude üle: - XXXOÜ ja Aktsiaseltsi XXX vahel olid sõlmitud lepingud sõidukite hooldeteenuste osutamiseks; - Aktsiaselts XXX pidi XXXOÜ poolt osutatud teenuste eest tasuma viimase poolt esitatud arvete alusel. Hageja ja kostja vahel lepingute sõlmimist tõendavad ka hageja poolt kohtule esitatud lepingute ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide koopiad ja kostjale esitatud arved 6142000, 6308865, 6308876, 6308879, 6142537, 6309018 ja 631247 (t/l 7-26).
8.Pooled vaidlevad asjaolude üle, kas hageja poolt tasutud võlasumma on õige, ning samuti selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma kohustuse täitmisega viivitamise eest hagejale viivist määraga 0,02% päevas.
9.Kuivõrd hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingute objektiks oli sõidukite hooldeteenuste osutamine, juhindub kohus poolte vahel vaidluse lahendamisel võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) töövõtulepingu sätetest. VÕS § 635 lõike 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lõike 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Käeoleval juhul puudub vaidlus asjaolude üle, et poolte vahel sõlmiti töövõtulepingud, et hageja on töid teostanud, on teinud neid vastavalt lepingutingimustele ning kvaliteetselt ja on tööd kostjale üle andnud vastavalt VÕS § 636 lõikele 1. Samuti puudub vaidlus selles osas, et kostja on hageja poolt teostatud tööd üle vaadatud vastavalt VÕS §-is 643 sätestatule ning on need ka vastu võtnud, mille kohustus tuleneb kostjale VÕS §-ist 638, ning mida tõendavad hageja poolt kohtule esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid (t/l 10, 14, 18, 22, 25). VÕS § 8 lõike 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 101 lõike 1 punktidele 1 ja 6 järgi võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist, ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral, viivist. VÕS § 108 lõikele 1 sätestab, et võlausaldaja võib juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle täitmist. VÕS §-i 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 635 lõikele 1 kohaselt kohustub kostja maksma hagejale tehtud töö eest tasu ning tasunõue muutub VÕS § 367 lõike 3 sissenõutavaks töö valmimisest. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et juhul kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kuivõrd käesoleval juhul on kostja jätnud oma rahalise kohustuse tehtud tööde eest tasuda täitmata, on hagejal õigus nõuda kostjalt oma kohustuse täitmist. Hageja on esitanud kohtule kostjaga sõlmitud lepingute ja tööde üleandmis-vastuvõtmise aktide koopiad ning kostjale esitatud arved nr 6142000, 6308865, 6308876, 6308879, 6142537, 6309018 ja 631247, millest nähtuvalt on tõendatud hagiavalduse täpsustuses toodud kostja võlgnevuse suurus ning fakt, et tasunõue on muutunud sissenõutavaks arvel toodud maksetähtaja saabumisel. Samuti nähtub nimetatud võlgnevuse suurus ka hageja poolt kohtule esitatud raamatupidamisprogrammi raportist (t/l 29) ning Aktsiaseltsi XXX saldoteatisest (t/l 30). Kostja sõnul ei olnud hageja poolt hagiavalduses esitatud võlasumma õige. Samas hageja poolt esitatud hagiavalduse täpsustust, milles hageja vähendas oma põhinõuet 167,17 euro võrra, kostja vaidlustanud ei ole. Samuti
ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuvalt on kostja võlgnevuse hagejale tasunud. Tulenevalt eeltoodust on kohtu hinnangul tõendatud asjaolu, et poolte vahel oli sõlmitud iga töö teostamisel kokkulepe tasu suuruse osas, mida kostja tööde üleandmisevastuvõtmise akte allkirjastades ei vaidlustanud. Kõige eeltoodu alusel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla katteks 4.700,94 eurot.
10.VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kehtiva võlaõigusseaduse kohaselt kaheksa protsenti aastas (kuni 14.04.2013.a. kehtinud võlaõigusseaduse redaktsiooni järgi seitse protsenti aastas). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd vastavalt eeltoodud paragrahvile võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, ja hageja nõuab käesoleval juhul viivist seaduses sätestatud määrast väiksemas määras, s.o 0,02% päevas ehk 7,3% aastas (seadusjärgne viivis oli 2009.a. esimesel poolaastal 9,5% aastas, 2009.a. teisel poolaastal, 2010.a. ja 2011.a. esimesel poolaastal 8% aastas, 2011.a. teisel poolaastal 8,25% aastas ja 2012.a. taaskord 8% aastas), hageja on kohtule esitanud korrektsed viiviste arvestustabelid (t/l 27, 56), ning kostja ei ole viiviste arvestuskäiku vaidlustanud, vaieldes vastu üksnes viiviste maksmise kohustusele, kuulub käesoleval juhul kostjalt väljamõistmisele viivis hageja poolt nõutud määras. Menetluskulude jaotamine
11.Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele mh kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lõikele 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hinna määramine
12.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus menetluse alguse ajal kehtinud TsMS § 122 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ning TsMS § 133 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Tulenevalt asjaolust, et hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista põhivõla 4.868,11 eurot, ongi see käesoleva tsiviilasja hinnaks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Piret Randmaa Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.