Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

on arestimisakt tühine. Hüpoteek on seatud kinnistutele 19.02.2007 hüpoteegi seadmise lepinguga ning lepingu p. 1.2 kohaselt on lepingu eseme (kinnistu) olulisteks osadeks elamu, kelder, kuur, laut ja rajatised: käimla ja kaev. Hüpoteeki ei ole seatud saunale ja kasvuhoonele (vallasasjad, mis ei ole kinnitatud püsivalt kinnistu külge), varjualusele ning kiviaiale. Kohtutäitur on arestinud hagejale kuuluvad kinnistud ning koos kinnistuga ka ehitised, mille hulka on märgitud kolmandale isikule kuuluvad vallasasjad. 15.05.2012 kordusenampakkumise aktis on müüdava varana märgitud elamu, saun, kelder, kuur, laut, abihoone, käimla, kaev, kasvuhoone, varjualune, kiviaed. Seega on müügis olnud vara hulka lisandunud abihoone, millele ei ole kunagi seatud hüpoteeki ning mida ei ole ka kunagi arestitud. TMS § 139 kohaselt hõlmab sissenõude pööramine kinnisasjale esemeid, millele ulatub hüpoteek. Kinnisasja arestimisel kirjutab kohtutäitur TMS § 142 lg. 1 kohaselt üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed millele ulatub hüpoteek. Kinnistu olulised osad, millele ulatub hüpoteek on loetletud hüpoteegi seadmise lepingu p-s 1.2. Nimekiri on konkreetne ning sellega on täpselt määratletud kinnistu olulised osad, millele hüpoteek laieneb. Seega ei saanud saun (ajutine palkehitis), varjualusele (ajutine ehitis) ja kiviaiale (ajutine ehitis ei ole püsivalt kinnistu küljes ja ei ole ajalooline kiviaed, vaid hageja poolt ostetud kividest ajutine piire) olla enampakkumisel müüdava vara nimekirjas Kohtutäitur on oma tegevusega oluliselt rikkunud vara arestimise kohta käivaid menetlusnorme. Seega on arestimine TMS § 55 alusel tühine ning sellest ei tulene õiguslike tagajärgi. Lähtudes eeltoodust tuleb 15.05.2012 toimunud enampakkumine TMS § 223 lg. 1 alusel tühistada, kuna enampakkumine toimus tühise arestimisakti alusel ja enampakkumise läbiviimisel rikuti enampakkumise olulisi tingimusi Kostjate vastuväited Kohtutäituri asendaja Igor Prigoda hagiga ei nõustunud. Kohtutäitur kuulutas esimese kordusenampakkumise välja 13.04.2012 alghinnaga 58 200 eurot ja viis kordusenampakkumise läbi 24.04.2012. Täitur lähtus kordusenampakkumise läbiviimisel TMS §-st 100. Kohtutäitur kordusenampakkumise läbiviimisel ei muutnud enampakkumise tingimusi ega korda, mis oli varasemalt avaldatud enampakkumise kuulutuses 10.08.2011 ja nii nagu see on sätestatud TMS §-s 88. 29.07.2010 arestimisakti koostamisel on jäänud nimekirjast välja üks arestitud ehitisregistris mitteregistreeritud abihoone, mis tegelikult peab selles nimekirjas olema, sest kohtutäitur arestis 29.07.2010 ka selle ehitisregistrisse kandmata hoone ja tegi sellest foto. Kinnisasja arestimise akti ei muuda tühiseks asjaolu, et kinnisvara arestimise aktis arestitud vara koosseisu kirjelduse loetelus puudub eespoolnimetatud hoone. Hüpoteek ulatus ka sellele, aktis äramärkimata, kuid faktiliselt arestitud abihoonele. 05.10.2012 seisukohas leidis kohtutäitur, et seaduses ei ole sätestatud, et kordusenampakkumise läbiviimisel tuleb lähtuda enampakkumise läbiviimise tingimustest. Kordusenampakkumise läbiviimisel peab täitur lähtuma esimese enampakkumise läbiviimise korrast (TMS § 88), kuid mitte tingimustest, mis on kirjas TMS §-s 84 ja kus on sätestatud 20 päevane tähtaeg suulise enampakkumise kuulutuse avaldamise ja suulise enampakkumise läbiviimise vahel. Kordusenampakkumise läbiviimise tingimused on kirjas TMS § 100 lõikes 2 ja seal on tingimuseks seatud 10 päevane tähtaeg.

Swedbank AS ja X Xi vaidlesid hagile vastu. Maakohtu otsus Kohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Pooled ei vaidle järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle. Täiteasjas nr. 132/2009/1040 on sissenõudjaks Swedbank AS ja võlgnikuks hageja. Täitedokumendiks oli 19.02.2007 hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping ja selle alusel Swedbank AS esitatud täitmisavaldus hüpoteegi sundrealiseerimiseks, millega oli tagatud Swedbank AS ja Estemare OÜ vahel 19.02.2007 sõlmitud laenuleping nr. xxxxxxxxxxxx. Lepinguga oli seatud hüpoteek summas 1 000 000 krooni Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Lääne Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr. xxxxxxxxxxx kantud kinnistule, mis koosneb katastriüksusest Ringi-Mardi, katastritunnusega 67405:001:0005, maatulundusmaa 0,81 ha ja katastriüksusest Ringi I, katastritunnusega 67405:001:0010, maatulundusmaa 3256 m2, asukohaga xxxxxxxxxx, Swedbank AS kasuks. Lepingu punktis 2.1. võttis hageja endale kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Esitatud dokument vastas täitedokumendina TMS § 2 lg. 2 nõuetele. Kohtutäitur viis kinnisasja arestimise toimingu läbi 29.07.2010 manukate juuresolekul. Samal päeval koostatud akt täiteasjas 132/2009/1040. Kinnisasja arestimise akti kehtivuse osas on Pärnu Maakohus tsiviilasjas 2-11-38812 07.10.2011 leidnud, et hageja vara arestimine on toimunud kehtiva arestimisakti alusel. Esimese kordusenampakkumise viis täitur läbi 24.04.2012. Kordusenampakkumise kuulutuse avaldas täitur väljaandes Ametlikud Teadaanded 10.04.2012 ja viis enampakkumise läbi 24.04.2012. Paralleelselt olid kuulutused avaldatud väljaandes Kuldne Börs (ka selle väljaande internetiportaalis), kinnisvara portaalis varad.ee ja kohalikus ajalehes Lääne Elu. Fotod kinnistust avaldas väljaanne Kuldne Börs ja varad.ee. Esimese kordusenampakkumise kuulutus oli üleval 12 päeva. Teise kordusenampakkumise viis täitur läbi 15.05.2012. Teise kordusenampakkumise kuulutuse avaldas täitur väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.05.2012 ja viis kordusenampakkumise läbi 15.05.2012. Paralleelselt olid kuulutused avaldatud väljaandes Kuldne Börs, kinnisvaraportaalis varad.ee ja kohalikus ajalehes Lääne Elu. Fotod kinnistust avaldas väljaanne Kuldne Börs ja varad.ee Väljaannetes Ametlikud Teadaanded ja Lääne Elu olid avaldatud viited, et fotosid kinnistust saab näha väljaandes Kuldne Börs ja kohtutäituri büroos. Teise enampakkumise kuulutus oli üleval 14 päeva. 15.05.2012 toimunud kordusenampakkumisest võttis osa üks isik X X, kes ostis enampakkumisel kinnistu hinnaga 47 500 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas kohtutäitur on järginud kordusenampakkumise läbiviimise korda ja kas kohtutäitur on jätnud võlgnikule täitemenetluses edastamata olulist teavet, mis on toonud kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Vaidlus on olnud selles, kas TMS § 84 lõikest 21 ja § 153 lõikest 2 tulenevalt peab enampakkumise tingimusi kohaldama kordusenampakkumisel. TMS § 100 lg. 5 alusel toimub kordusenampakkumine esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras. Kohus ei nõustunud hageja käsitlusega, mille järgi tuleks kordusenampakkumise läbiviimisel lähtuda TMS § 84 lõikes 21 ja § 153 lõikes 2 sätestatud tähtaegadest. TMS § 137 järgi kinnisasjale sissenõude pööramisel kohaldatakse vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui ei tulene teisiti. Kordusenampakkumise läbiviimist reguleerib TMS § 100 lg. 2, mille järgi kordusenampakkumine ei toimu varem kui kümme päeva pärast esimese enampakkumise nurjunuks kuulutamist. Kordusenampakkumise

läbiviimisel tuleb täituril juhinduda enampakkumise läbiviimise korrast, mis on sätestatud TMS §-des 88 või 881, so enampakkumise läbiviimine suuliselt või elektrooniliselt. Kordusenampakkumise läbiviimisel peab kohtutäitur juhinduma eelnimetatud korrast ja TMS § 100 lõikest 2, mille alusel peab 10 päevasest vahest enampakkumise nurjumisest kuni kordusenampakkumise läbiviimiseni. 15.05.2012 kordusenampakkumise aktist nähtub, et kordusenampakkumise korda ei ole rikutud, seda on tehtud TMS §-s 88 sätestatud korras suuliselt ja manukate osavõtul, samuti on järgitud tähtaegu. Seega ei ole kohtutäitur rikkunud kordusenampakkumise korda. TMS § 223 lõikes 1 sätestatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks on enampakkumise toimumine tühise arestimise alusel. Arestimise tühisus teavitamiskohustuse rikkumise korral on sätestatud TMS § 55 punktis 4, mille järgi on vara arest tühine, kui võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Arestimise tühisuse põhjustamiseks peab õigustest teavitamata jätmine tooma kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Hageja on leidnud, et talle ei ole tagatud võimalus teada saada, kui palju on kohtutäitur ja Swedbank AS arvestanud enampakkumisel saadut võlakohustuste vähendamisel. Täitetoimiku kohaselt on võlgnik teinud täiturile sisulisi päringuid ja on saanud ka asjakohased vastused. Arestimise tühisuse aluseks ei ole informatiivse sisuga teabe esitamata jätmine (mida samuti ei ole tuvastatud), tühisuse põhjustamiseks peab õigustest teavitamata jätmine tooma kaasa võlgniku õiguste rikkumise, mis mõjutaks ka enampakkumise tulemust. Nimetatud õiguste rikkumist ei ole hageja välja toonud ja seda kohus toimiku materjalide põhjal ei tuvastanud. Võlgnikku on toimunud kordusenampakkumistest teavitatud ja antud võimalus enampakkumistest osa võtta. Kinnisasja arestimine on 29.07.2010 toimunud täiteasjas nr. 132/2009/1040, millega arestiti kinnisasja päraldised ja selle olulised osad. Hoonetest ja rajatistest on märgitud: elamu, saun, kelder, kuur, laut ja rajatised: käimla, kaev, kasvuhoone, varjualune, kiviaed. AÕS § 343 lg. 1 alusel ulatus hüpoteek kinnisasja kõikidele osadele, päraldistele ja viljadele, mis arestimise päeval kinnistul olid. TsÜS § 54 lg. 1 alusel on kinnisasja olulised osad sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised ja sama seaduse § 57 lg. 1 kohaselt on päraldis vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Eelnimetatud hooned ja rajatised on osalt kinnisasjaga püsivalt ühendatud, kuid kindlasti on kõik asjad seotud kinnisasjaga ruumilise ja majandusliku seose kaudu teenides peaasja. Olgugi, et hageja nimetatud sauna, kasvuhoonet, varjualust ning kiviaeda ei ole märgitud hüpoteegi seadmise lepingu p-s 1.2.4, ulatub hüpoteek neile seaduse alusel. Asjaolu, et arestimise aktis on märkimata jäänud abihoone, ei ole TMS § 55 p-des 1-4 sätestatud arestimise tühisuse aluseks. Oluline on asjaolu, et abihoone on 29.07.2010 arestitud kinnisasjal, millega on arestitud kõik kinnisasja olulised osad ja päraldised. Tegemist on olnud ebaolulise minetusega, sest selle märkimata jätmine ei too võlgniku jaoks kaasa teistsugust õiguslikku olukorda ja on käsitletav tähelepanematusest tingitud veana. Selle kinnituseks räägib asjaolu, et abihoone on arestitud vara loetelus kajastatud järgnevates täitemenetluse korralduslikes toimingutes (enampakkumise ja kordusenampakkumise kuulutustes, kinnistu müümise kohta kinnisasja kordusenampakkumisel müümise akti koostamisel 15.05.2012). TMS § 217 lg. 6 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita tähtaegselt kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses (RKTKo nr. 3-2-1-69-11, p. 13). Nimetatud lõike eesmärk on teiste menetlusosaliste (eelkõige sissenõudja ja enampakkumise korral ka ostja) huvides tagada õigusselgus, et mh enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis ei tuldaks välja vastuväidetega, mida oleks saanud varem kaebuses esitada.

Seega kui võlgniku arvates on TMS § 145 lõiget 4 rakendatud valesti, tuleb esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Kui menetlusosaline ei esita kaebust, kaotab võlgnik TMS § 217 lg. 6 järgi õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses (RKTKm nr. 3-2-1-14-10, p. 6). Seega on hageja käesolevas menetluses kaotanud võimaluse toetuda arestimise tühisusele TMS § 145 lg. 4 ja § 55 alusel väitega, et käesolevas asja ei ole tuvastatud asjaolu, mis oleks tinginud vajaduse arestimisele eelnevalt seada kohtutäituri avalduse alusel kinnistule keelumärge käsutamise keelamiseks. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ning uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta kostjate kanda. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei olnud kinnisasjade puhul läbiviidud enampakkumistel vajalik järgida kinnisasjade enampakkumisele kehtestatud erikorda, täpsemalt ei ole kohus antud asjaolusid üldse käsitlenudki. Kohus on asunud lihtsalt seisukohale, et kuigi kordusenampakkumine kinnisasja müümiseks on läbiviidud ainult vallasasja enampakkumiste läbiviimiseks kehtestatud korra alusel, ei ole enampakkumiste läbiviimise korda rikutud. Täiesti arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, et korda ei ole rikutud, kuna enampakkumine on läbi viidud suuliselt ja manukate juuresolekul, nimetatud asjaolu ei ole hageja kohtutäiturile ka kunagi ette heitnud. Kohus on asunud sisuliselt refereerima seaduse teksti ja kohtutäituri seisukohti ning põhjendused otsuses sisuliselt puuduvad. Hageja esitas koheselt pärast enampakkumise toimumist kaebuse kohtutäiturile, milles juhtis täituri tähelepanu rikkumisele. Kohtutäitur on oma vastustes hageja kaebusele ja hagiavaldusele märkinud, et ta ei ole rikkunud enampakkumise ja kordusenampakkumise tähtaegu, vaid on kogu aeg lähtunud TMS § 84 lõikest 21 ja § 100 lõikest 2. Siinkohal on kohtutäitur ja ka kohtunik eksinud, TMS § 100 lg. 2 kohaselt ei toimu kordusenampakkumine küll varem, kui kümme päeva pärast esimest enampakkumist, kuid samas reguleerib nimetatud säte vallasasjadele pööratud sissenõuete osas läbiviidavaid enampakkumisi. Kinnisasjale pööratud sissenõuete osas tuleb järgida TMS § 84 lõikes 21; § 100 lõikes 5 ja § 153 lõikes 2 toodud erisusi. Seda kohtutäitur teinud ei ole, mistõttu on saanud võimalikuks oluline enampakkumise läbiviimise korra rikkumine. Enampakkumise olulisi tingimusi seaduses loetletud ei ole. Kindlasti on aga olulisteks tingimusteks enampakkumisest teavitamine, müüdava asja hinnaga seotud küsimused, enampakkumises osalemise lubamine ja muu taoline. Kohtupraktika on lugenud selliseks oluliseks tingimuseks, mille rikkumine annab aluse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks just enampakkumisest teatamist (Riigikohtu 17.05.2001 otsus nr. 3-2-1-92-01) TMS § 55 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslike tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral. Kohtutäitur on varade arestimisel oluliselt rikkunud menetlusnorme ning arestimisakt on tühine. Täitur on omavoliliselt arestinud ning enampakkumisel müünud esemeid, millel hüpoteek ei ulatu ning sellega rikkunud vara arestimise kohta käivaid menetlusnorme. Samuti on täitur rikkunud arestimise läbiviimise korda ning sellega rikkunud oluliselt menetlusnorme. Seega on arestimisakt tühine. AÕS § 343 lg. 1 teine lause ütleb selgelt, et hüpoteek ei ulatu kinnisasja päraldistele, mis ei ole kinnisasja omaniku omandis. Seega ei saanud hüpoteek ulatuda saunale ning abihoonele, mis ei olnud kinnisasja omaniku omandis, vaid nende omanikuks on kolmas isik. Nimetatud

asjaolu oli tehtud teatavaks nii kohtule kui ka kostjatele. Seega on ebaõige on kohtu seisukoht, et hüpoteegi seadmise lepingus mittemärgitud esemetele ulatub hüpoteek seaduse alusel. Hageja ei nõustu kohtu järeldusega, et tegemist on kohtutäituri tähelepanematusega, et abihoone jäi arestimisaktist välja. Kohtutäitur jättis nimetatud eseme teadlikult aresti alt välja, kui kolmandale isikule kuuluva vara. Alles hiljem on kohtutäitur asunud ka kolmandale isikule kuuluvat vara realiseerima. Tegemist ei ole mitte kuidagi ebaolulise minetusega, kuna selle märkimata jätmine on toonud võlgniku jaoks kaasa olukorra, kus võlgnik lubas asja omanikul oma palkhoone ära viia ning nüüd on tekkinud olukord, kus X Xi, ostes teadmatusest ka nimetatud abihoone, seda tegelikkuses ei omandanud. Esemed, millele hüpoteek ei ulatu, on kinnistule toodud pärast kinnistu hüpoteegiga koormamist ning osad rajatised kuuluvad kolmandatele isikutele, kes on need esemed rendilepingu alusel toonud hageja kinnistule hoiule ning kes on ka vastavad lepingud kohtutäiturile esitanud. Samuti on hageja juhtinud arestimise toimingute tegemise järgselt korduvalt täituri tähelepanu asjaoludele, et nimetatud esemed ei ole hüpoteegiga koormatud ning ei kuulu arestimisele. Kohtutäitur sellele reageerinud ei ole, kuigi kohtus on leidnud kinnitust tema teadlikus nendest asjaoludest. TMS § 139 kohaselt hõlmab sissenõude pööramine kinnisasjale esemeid, millele ulatub hüpoteek. Kinnisasja arestimisel kirjutab kohtutäitur TMS § 142 lg. 1 kohaselt üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed millele ulatub hüpoteek. Kinnistu olulised osad, millele ulatub hüpoteek on loetletud hüpoteegi seadmise lepingu p-s 1.2. Nimekiri on konkreetne ning sellega on täpselt määratletud kinnistu olulised osad, millele hüpoteek laieneb. Seega ei saanud saun, varjualune ja kiviaed olla enampakkumisel müüdava vara nimekirjas Sundenampakkumise esemeks saab TMS § 150 lg. 1 alusel olla kinnisasi ja koos sellega arestitud esemed. Kohtutäitur ei ole kunagi arestinud teisaldatavat abihoonet (ajutine palkehitis) ning seega ei saanud nimetatud abihoone olla ka enampakkumisel müüdava vara nimekirjas. Kohus leidis, et kostja on käesolevas menetluses kaotanud võimaluse toetuda arestimise tühisusele TMS § 145 lg. 4 ja § 55 alusel väitega, et käesolevas asja ei ole tuvastatud asjaolu, mis oleks tinginud vajaduse arestimisele eelnevalt seada kohtutäituri avalduse alusel kinnistule keelumärge käsutamise keelamiseks. Hageja on kogu täitemenetluse kestel juhtinud hagiavalduses nimetatud asjaoludele kohtutäituri tähelepanu ning esitanud asjasse puutuvaid kaebusi, kuid kohtutäitur on jätnud kaebused tähelepanuta. Hagejal on õigus arestimisakti tühisusele tugineda igas menetluse etapis. TMS § 223 lg. 1 sätestab selged alused enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamiseks. Üheks nimetatud aluseks on asjaolu, et enampakkumine on toimunud tühise arestimisakti alusel. Kuna enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamise ühe alusena on käsitletav arestimisakti tühisuse olemasolu, siis võib hageja nimetatud asjaolule ka tugineda, sõltumata sellest kas seda on varasema menetluse käigus tehtud või mitte. Seega ei ole hageja menetluses kaotanud õigust tugineda arestimise tühisusele TMS § 145 lg. 4 ja § 55 alusel. Täitemenetluse läbiviimisel ei ole jagatud võlgnikule informatsiooni kättesaadavus, millest tuleneb võlgniku õiguste rikkumine. Täitesummaks oli täitemenetluse alustamisel 45 572, 84 eurot, seda koos kohtutäituritasude, intresside ja viivistega, hageja ja põhivõlgniku Estemare OÜ varade müügist saadi 59 000 eurot. Hagejal puudub täielik informatsioon täiteasjades 132/2009/1039 ja 132/2009/1039 olevate võlasummade osas.

Kohtutäitur on oma tegevusega oluliselt rikkunud vara arestimise kohta käivaid menetlusnorme ja põhjustanud hagejale sellega olulist majanduslikku kahju. Kuna keelumärke seadmisega kinnistusregistrisse enne täitmisakti koostamist võeti hagejalt võimalus vara realiseerida vabatahtlikult (mida ta soovis) ja vastavalt langustrendile kinnisvaraturul vähenes vara väärtus 11 kuu jooksul oluliselt. Seega on arestimise TMS § 55 alusel tühine ning sellest ei tulene õiguslike tagajärgi. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Apellant märgib õigesti, et kinnisasja arestimisakti tühisusele võib hageja tugineda, sõltumata sellest, kas ta on arestimise akti eraldi vaidlustanud või mitte. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega 27.07.2010 arestimisakti kehtivuse osas. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud seadust, leides, et seadusest tulenev minimaalne tähtaeg kordusenampakkumise kuulutuse avaldamise ja kordusenampakkumise toimumise vahel oli 10, mitte 20 päeva. TMS § 100 lg. 5 kohaselt toimub kordusenampakkumine esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras. TMS § 153 lg. 2 kohaselt peab enampakkumise kuulutuse avaldamise ja enampakkumise teate ning enampakkumise vaheline aeg olema vähemalt 20 päeva. Kuni 22.06.2012 kehtinud TMS § 84 lg. 2(1) sätestas, et kinnisasja müügi korral avaldatakse kuulutus vähemalt 20 päeva enne enampakkumise algust. Nimetatud sätetest tuleneb, et kinnisasja kordusenampakkumine ei või toimuda enne 20 päeva möödumist enampakkumise kuulutuse avaldamisest. Maakohtu viide TMS § 100 lg. 2, mille kohaselt kordusenampakkumine ei toimu varem, kui 10 päeva pärast esimese enampakkumise nurjunuks kuulutamist, on asjakohatu, sest see reguleerib vaheaja pikkust kahe enampakkumise vahel, mitte tähtaega enampakkumisest teatamise ja enampakkumise toimumise vahel. Nagu maakohus tuvastas, toimus 15.05.2012 kordusenampakkumine 14 päeval pärast kordusenampakkumise teate avaldamist. 20-päevase tähtaja rikkumisega toimus ka 24.04.2012 kordusenampakkumine. Seega on 15.05.2012 toimunud enampakkumisel rikutud enampakkumise olulisi tingimusi, mistõttu maakohtu otsus tuleb tühistada ja uue otsusega hagi TMS § 223 lg. 1 alusel rahuldada.

Kuna tegemist on eeskätt kohtutäituri eksimusega, siis jätab ringkonnakohus hageja menetluskulud mõlemas kohtuastmes kohtutäituri kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda.

Tiit Kollom

Mare Merimaa

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.