Jätta rahuldamata EK hagi TK vastu kahju hüvitamiseks. Menetluskulude jaotus Mõista menetluskulud täies ulatuses (100%) välja EK TK kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42). Käesolev otsus on kirjeldava osata, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda. Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
2-13-18614 Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju summas 200 eurot ning menetluskulud.
2.Hagiavalduse kohaselt 06.09.2011 ja 19.12.2011 tulid hagejale kuuluva Jaani talu territooriumile kaks koera, kellest üks oli kostjale kuuluv rotveiler. Kostja rotveiler ründas mõlemal korral hagejale kuulunud lammast, puredes neid sedavõrd tugevalt, mille tagajärjel lambad (tiined) surid. Hagejale tekkis kahju summas 200 eurot. Juhtum fikseeriti politsei poolt, kes alustas 06.09.2011 väärteomenetlust nr 237311005823 ja 19.12.2011 väärteomenetlust nr 237311007844. Väärteomenetluste käigus tuvastati koera omanikuna kostja ning kostjat karistati seaduses ette nähtud korras. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata.
4.Hageja ei ole tõendanud, et kostjale kuuluv rotveiler viibis 06.09.2011 ja 19.12.2011 hagejale kuuluval kinnistul ja pures hageja lambaid. JA ja VM kirjalikud ütlused on paljasõnalised. Kostja juhib tähelepanu, et JA on hageja tütar ning VM ütlused on väärad, kuna kostja kinnistu kõrval olevat teed mööda ei saa minna Tuula külast Ohtu külla. Maakohtu otsuse põhjendused
5.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Pooled ära kuulamist ei taotlenud.
6.TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Seega jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda ning piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused.
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
8.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 405 lg 1 p 5 ja 8 alusel lihtsustatud korras hagi menetlemisel võib kohus kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all ning koguda tõendeid omal algatusel.
2-13-18614
9.Kohus on tuvastanud kohtule esitatud tõenditega, et 06.09.2011 alustati väärteoasi nr 2237311005823 KOKS § 663 lg 2 tunnustel ja 19.12.2011 väärteoasi nr 237311007844 KOKS 663 lg 21 tunnustel, selle kohta, et Jaani talu territooriumil ründas koer lambaid ning mõlemad lambad surid hiljem, millega tekitati hagejale kahju 200 eurot (tlk 11). Seega on tõendatud, et hageja lambaid rünnati 06.09.2011 ja 19.12.2011 rotveileri poolt. Puudub vaidlus, et kostjale kulub rotveileri tõugu koer.
10.Poolte vahel on vaidlus, kas kahju on tekitatud kostjale kuuluva rotveileri poolt ning kas kostja on kohustatud kahju hüvitama.
11.Kohus kohaldab TsMS § 438 lg 1 esimesest lausest tulenevalt materiaalõiguse sätteid ega ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt TsMS § 436 lg 7). Kohus leiab, et antud asjas kuulub kohaldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) suurema ohu allikaga tekitatud kahju hüvitamist reguleerivad sätted. VÕS § 1060 kohaselt loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest. Nimetatud norm sätestab loomapidaja riskivastutuse ning selle eesmärgiks on tagada looma kui suurema ohu allika tegevusest lähtuva kõrgendatud ohu realiseerumise korral kahju kannatanud isikule hüvitisnõue, sõltumata looma valitsenud isiku tegevuse õigusvastasusest ja süüst. Nimetatud riskivastutuse erikoosseisu puhul on tarvis arvestada ka VÕS §-s 1056 sätestatud riskivastutuse üldkoosseisu norme. VÕS § 1056 lg 1 järgi vastutab kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 1056 lg 2 järgi loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas.
12.Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hagejale tekitas kahju kostjale kuulunud rotveiler. Kohtule esitatud JA ja VM avaldused (tlk 15-16) ei tõenda, et 06.09.2011 ja 19.12.2011 viibis kostjale kuuluv rotveiler hageja kinnistul ja ründas seal hagejale kuuluvaid lambaid. Asjaolu, et kostjal on koer, kes jookseb lahtiselt aias, ei tähenda, et koer ründas 06.09.2011 ja 19.12.2011 hageja lambaid. VM avaldusest nähtub, et VM ei ole ka kindel, kellele koer kuulub. Lisaks on Harju Maakohtu 25.03.2013 otsusega nr väärteoasjas nr 4-13-572 (väärteoasjas nr 237311005823) (tlk 26-28) rahuldatud kostja kaebus ja tühistatud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna menetlus-teenistuse teenistuse vanem EL 17.01.2013 otsus väärteoasjas nr 237311005823 ning lõpetatud väärteoasja menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning Harju Maakohtu 25.03.2013 otsusega väärteoasjas nr 4-13-573 (väärteoasjas nr 237311007844) (tlk 32-34) rahuldatud kostja kaebus ja tühistatud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politsei-jaoskonna menetlusteenistuse teenistuse vanem EL 17.01.2013 otsus väärteoasjas nr 237311007844 ning lõpetatud väärteoasja menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Otsustest nähtub, et trahv määrati kostjale tunnistajate LK ja EK ütluste alusel, kes märkisid, et lammast pures musta värvi rotveiler, kelles tunnistajad tundsid ära kostja koera, kuna külas kellelgi teisel sama tõugu koera ei ole. Kostja vastulause jäeti trahvi määramisel arvestamata. Otsusest nähtub ka, et hagejale kuuluvast kinnistust ca 500 m kaugusel asub rotveileri tõugu koerte aretuskeskus, mistõttu edastas hageja politseile valeinfot. Seega ei ole kohus veendunud, et just kostjale kuuluv rotveiler ründas hagejale kuuluvaid lambaid.
13.Hageja ei ole kohtule esitanud muid tõendeid oma väidete tõendamiseks, kui Politsei- ja Piirivalveameti teate (tlk 11), et on algatatud väärteomenetlused väärteoasjades nr 237311005823 ja nr 237311007844, millede alusel on, tulenevalt hageja ja tema abikaasa tunnistusel, tehtud kostjale trahv. Algatatud väärteo-menetlused väärteoasjades nr 237311005823 ja nr
2-13-18614 237311007844 seoses nende tühistamisega ei ole jõustunud. Hageja ja tema abikaasa on asjast huvitatud isikud ning nähtuvalt väärteoasjades tehtud otsustest on hageja ja kostja suhted halvad, mistõttu ei ole hageja ja tema abikaasa tunnistused erapooletud ning seda veel asjaolu korral, kus hageja majast veidi eemal asub koerte aretuskeskus, mida hageja on jätnud mainimata. Samuti nähtub kohtuasja nr 4-13-572 (väärteoasjas nr 237311005823) 25.03.2013 kohtuistungi protokollist (tlk 29-31), et hageja ja tema abikaasa ei osanud ka nimetada, millal sündmused aset leidsid, kas 06.09.2011, 06.10.2011 või 06.04.2011, seega ei ole usutav, et hageja oskab öelda, kellele koer kuulub. Kohtuasja nr 4-13-573 (väärteoasjas nr 237311007844) 25.03.2013 kohtuistungi protokollist (tl 35-37) nähtub, et hageja abikaasa ei ole ka kostjale kuuluvat koera järelvalveta ringi liikumas näinud ja kohtuväline menetleja on leidnud, et 19.12.2011 toimunud sündmus ei ole piisavalt tõendatud. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et on tõendamist leidnud, et hagejal on tekkinud kahju, kuid tõendamata on, et selle põhjustas kostjale kuuluv rotveileri tõugu koer, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud
14.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
15.Tulenevalt hagi esitamisel kehtinud TsMS § 133 lg 1 alusel on tsiviilasja hind 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.