Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

06.09.2010 saatis käsundiandja käsundisaajale teate käsunduslepingu erakorralisest ülesütlemisest, kuna käsundisaaja ei ilmunud ning ei teavitanud käsundiandjat käsundi täitmist mõjuvatest takistustest. Vastavalt lepingu punktile 1.1. kohustub käsundisaaja osutama käsundiandjale lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras müügi-, turundus- ja sissenõudmisteenust. Käsundisaaja ei ole lepinguga võtnud endale kohustust ilmuda kindlatel aegadel käsundiandja asu- või tegevuskohta, kuna käsundit on tulenevalt tööiseloomu arvestades võimalik täita ka väljaspool käsundiandja asu- ja tegevuskohta. Käsundisaaja on kuni teate saamiseni käsundit ja lepinguga võetud kohustusi kohaselt täitnud, seega ei ole ta lepingu punkte ega muid sätet rikkunud, rääkimata olulisest lepingurikkumisest. Käsundisaaja saatis käsundiandjale 09.09.2010 vastuse käsunduslepingu ülesütlemise kohta selgitades, et ei nõustu käsunduslepingu erakorralise ülesütlemisega ning viidates lepingu punktile 6.2. mille kohaselt lepingu ülesütlemine peaks toimuma teatades teisele poolele 2 kuud ette. Kuna käsundisaaja nimetatud teadet saanud ei ole, siis tuleb lugeda leping kehtivaks ja pooltel sellega võetud kohustuste täitmist jätkata. Kuivõrd müügi-, turundus- ning sissenõudeteenus on suuresti loominguline ja erialaste teadmiste põhjal tehtav töö, siis ei saa käsundiandja anda konkreetseid ja üksikasjalikke juhiseid. Sama põhimõte tuleneb ka lepingu p-st 3.1.1. mis sätestab, et käsundisaajal on õigus määrata kindlaks teenuste osutamise kord ja viis ning p-st 3.2.3. mille kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Hageja on arvestanud viiviseid alates 16.09.2010 kuni hagi esitamise päevani (s.o. 15.03.2013). Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1 427,34 eurot ning viivised 1 427,34 eurot. 13.06.2013 toimunud kohtuistungil loobub hageja viivise nõudest. Kostja seisukoht Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu täies ulatuses. Hageja hagis väljendatud seisukoha kohaselt ei ole käsundisaaja lepinguga võtnud endale kohustust ilmuda kindlatel aegadel käsundiandja asu- või tegevuskohta, kuna käsundit on tulenevalt tööiseloomu arvestades võimalik täita ka väljaspool käsundiandja asu- ja tegevuskohta. Kostja selle hageja seisukohaga ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping, mille kohaselt hageja SA OÜ, mille ainus juhatuse liige ja töötaja A S võttis endale kohustuse täita käsund isiklikult (käsunduslepingu p. 3.2.1.) järgides käsundiandja ehk kostja poolt kindlaks määratud juhiseid teenuste osutamise korra ja viisi kohta (käsunduslepingu p.2.1.1. ja 3.1.1) ja teavitada viivitamatult käsundiandjat asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada oluliselt käsundi täitmist (käsunduslepingu p.3.2.2 ja 2.1.2.). Poolte vahelise käsunduslepingu tõlgendamiseks on oluline selgitada poolte koostöö iseloomu ja praktikat käsunduslepingu kehtivuse ajal kuni selle ennetähtaegse lõpetamiseni. Kostja poolt antud juhiste kohaselt pidi hageja esindaja osutama käsunduslepingu alusel teenuseid kostja asukohas kostja omanduses oleva ja hageja kasutusse antud töökoha kaudu. Teenuse iseloomuks oli võlgade sissenõudeteenuste osutamine, ehk suhtlemine kostja võlgnikega ja võlgade tasumise saavutamine ja kogu tegevuse kohta kostja spetsiaalses elektroonilises infosüsteemis logi dokumenteerimine. Seda teenust oli sisuliselt võimalik osutada ainult isiklikult ja kostja asukohas, kuna kostja infosüsteemi kasutamine ei olnud mujal, kui kostja asukohas võimalik. Poolte koostöö lõppemist iseloomustab kostja usalduse kaotus hageja vastu. Hageja hakkas igakuiseid teenuste osutamise tulemeid (realisatsiooni) moonutama, korraldades oma töö ja võlgnevuste tasumise graafikud võlgnike poolt selliselt, et ühe kuu realisatsioon lisandus

suures osas teisele kuule. Sellega soovis hageja saavutada olukorda, et kostja peaks tasuma igakuise teenuste püsitasu 10 000 krooni ka praktiliselt ilma realisatsiooni ehk töötulemita, samas kui järgneval kuul oli realisatsioon tavalise kahe kuu mahus ja kostja pidi tasuma hagejale vastavalt lepingule olulises ja ebaõiglases määras lisatasu. Kostja avastas sellise manipulatsiooni teenuste osutamises ja juhtis sellele, kui ebaausale ja pettusliku iseloomuga rikkumisele hageja tähelepanu. Pärast selle asjaolu ilmnemist kadus hageja ja kostja koostöös usalduslik suhe. 06.09.2010 käsundisaaja käsundit täitma ei ilmunud (ei isiklikult ega muu esindaja kaudu) ning ei teavitanud ka kostjat viivitamatult asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada oluliselt käsundi täitmist, nagu seda nägi ette poolte vaheline leping. Poolte usalduslik koostöö oli saanud pettuse tõttu juba kahjustada ja kuna hageja oli lepingulisi kohustusi rikkunud ja kaotanud kostja usalduse, edastas kostja hagejale teate käsunduslepingu ennetähtaegse lõpetamise kohta. Kostja seisukohalt on ilmne, et teise poole tahtliku petmisega vahele jäänud ja lepingut mitte täitva lepingupartneriga ei saanud oodata, et poolte koostöö võiks jätkuda. Käsundusleping lõpetati ennetähtaegselt vastavalt lepingu ja seaduse sätetele ja selline lepingu lõpetamise viis oli põhjendatud ja seaduslik. Kostja ei nõustu hageja väidetega, et lepingu lõpetamisel oleks pidanud lähtuma tavatingimustel lepingu lõpetamise etteteatamisajast. Hagejal puudub igasugune alus saada rahalist hüvitist väidetavalt tähtaega rikkunud lepingu lõpetamise eest, kuna etteteatamistähtaega lepingu erakorralise ülesütlemise aluste esinemisel vastavalt VÕS §-le 631 ei ole. Hageja ei osutanud pärast lepingu ennetähtaegset lõpetamist kostjale ühtegi teenust, seega puudub hagejal igasugune alus tasu saamiseks või kulude hüvitamiseks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 02.01.2010 käsunduslepingu, mille kohaselt kohustus hageja osutama kostjale käsunduslepingus kokkulepitud tingimustel müügi, turundus- ning sissenõudeteenust. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja kohustus tasuma käsunduslepingu p 4.1 alusel hagejale teenuse osutamise eest 639,12 eurot kuus ja lepingu p 4.2 alusel kohustus kostja tasuma täiendavalt lisatasu 20% hageja töötulemusena tekkinud kuu realisatsioonilt. Poolte vahel on vaidlus selles, et kas kostja poolne erakorraline käsunduslepingu ülesütlemine oli õiguspärane. VÕS § 630 lg 1 kohaselt kumbki lepingupool võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käsundisaaja võib tähtajatu käsunduslepingu siiski üles öelda üksnes tingimusel, et käsundiandja võib käsundi esemeks oleva teenuse saada või tehingu teha muul viisil. Kui käsundisaaja ütleb lepingu üles seda arvestamata, peab ta hüvitama käsundiandjale sellest tekkinud kahju. VÕS § 631 kohaselt kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine ühtegi asjaolu, kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool

jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Tunnistaja ÜM andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et A Š käis nende kontoris tööl iga päev kl 9-17. Tunnistaja nägi teda iga päev oma kontorist, mis on klaasist. Ta ühel päeval ei tulnud ja kätte ka ei saanud. Kohus leiab, et tunnistaja ÜM ütlused ei tõenda asjaolu, et hageja rikkus käsunduslepingut. Kohtule esitatud käsunduslepinguga on tõendamist leidnud, et hageja ei võtnud endale nimetatud lepinguga kohustust ilmuda kindlatel aegadel käsundiandja asu- või tegevuskohta, kuna käsunduslepinguga ei võtnud hageja endale kohustust ilmuda kindlatel aegadel kostja asu- või tegevuskohta. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt on käsundisaaja oma tegevuse korraldamisel vaba, ta määrab ise oma töö tegemise aja, koha ja viisi (Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Komm § 619, lk 5). Samuti on pooled käsunduslepingu p 3.1.1. kohaselt kokku leppinud, et käsundisaajal (hagejal) on õigus määrata kindlaks teenuste osutamise kord ja viis, arvestades käsundiandja juhiseid. Seega on põhjendamata kostja väide, et hageja rikkus käsunduslepingut, kuna hageja ei ilmunud 06.09.2010 käsundit täitma ega teavitanud kostjat viivitamatult asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada oluliselt käsundi täitmist. Seega ei olnud hagejal kohustust ilmuda täitma käsundit iga päev kindlal kellaajal kostja asukohta ning käsundi täitmine väljaspool kostja asukohta (tööruume) ei mõjuta käsunduslepingu tööiseloomu arvestades käsundi täitmist. Poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu p 6.2 alusel on käsundiandjal õigus olenemata põhjusest leping igal ajal ühepoolselt üles öelda, teatades sellest käsundisaajale eelnevalt ette kaks kuud. Kostja hagejale kaks kuud lepingu üles ütlemisest ette ei teatanud. Eeltoodust tulenevalt on kostja rikkunud käsunduslepingu korralise ülesütlemise sätteid, kuna ei ole järginud käsunduslepingu ülesütlemise 2. kuulist tähtaega. Hageja on palunud välja mõista 1 427,34 eurot. Hageja loobus viivistest menetluse käigus. Seega kuulub hagiavaldus osaliselt rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista kahe kuu töötasu, so 1 278,00 eurot ( 639,00 eurot x 2). Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õiglane jätta menetluskulud täielikult kostja kanda, kuna hageja on tulnud kostjale vastu ning loobunud menetluse käigus viiviste nõudest ja pakkunud kostjale menetluse käigus kompromissi. Kooskõlas § 174 lg-ga 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.