2-13-22401/11 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-13-22401 Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 10.05.2013.a. esitas SOÜ Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 15.05.2013.a. määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Urmas Ustav ́i. 14.06.2013.a. esitas Urmas Ustav ajutise halduri aruande. 17.06.2013.a. kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.06.2012.a. Seisuga 28.06.2013.a. ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruanne SOÜ on registrisse kantud 19.05.2008.a. Võlgniku osakapitali suuruseks on 2556 eurot. Alates võlgniku asutamisest, s.o 19.05.2008.a., on võlgniku ainuosanik ja juhatuse liige olnud Anu Põld. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt on võlgniku peamiseks tegevusalaks olnud alates asutamisest kinnisvara arendus ja - müük. Äriregistri andmetel võlgniku majandusaasta algab 01.01. ja lõpeb 31.12. Danske Bank A/S Eesti filiaali andmetel on võlgnikul avatud arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX, mille saldo seisuga 29.05.2013.a. on 0 eurot. Danske Bank A/S Eesti filiaali vastuse kohaselt omab võlgnik väärtpaberikontot nr XXXXXXXXXXXXX. Väärtpaberikontol on seisuga 29.05.2013.a. 0,04267 DILAF osakut ja 0,949 DIRF osakut. Vastuse kohaselt on Maksu- ja Tolliameti poolt Võlgniku Danske Bank A/S Eesti filiaali arvelduskontol alates 25.02.2013.a. broneeritud 16 731,62 eurot. Samas Danske Bank A/S Eesti filiaali vastuse kohaselt on Võlgniku arvelduskonto saldo seisuga 29.05.2013.a. 0 eurot. Seega nähtub vastuolu võlgniku juhatuse liikme selgitustes. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole Võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot ega registreeritud ühtegi väärtpaberit. Maanteeameti vastuse kohaselt ei ole võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu registreeritud. Võlgniku valduses ja omandis ei ole vara. Samuti puuduvad tal nõuded kolmandate isikute vastu, pandiga tagatud nõuded ning bilansivälised varad. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnisvara puudub. Täitemenetluse registri andmetel ei ole võlgnik sissenõudjaks üheski täiteasjas. Muid käibe- ega põhivarana kajastatavaid esemeid ei ole ajutine haldur esitatud dokumentidele ja järelepärimiste vastustele tuginedes tuvastanud. Ajutise halduri kogutud esialgse informatsiooni põhjal on võlgniku varade bilansiline väärtus 0 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul alljärgnevad laenukohustused: Võlausaldaja

Kohustused Maksu- ja Tolliameti ees: MTA vastuse kohaselt on võlgnikul seisuga 06.06.2013.a. maksuvõlg summas 6282,47 eurot, mis tuleneb tasumata käibemaksust. Maksusummadelt on arvutatud arvestuslik intress 513,63 eurot seisuga 06.06.2013.a. MTA andmetel tekkis maksuvõlg alates jaanuarist 2013.a. MTA vastuse kohaselt on Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus alustanud 14.09.2012.a. korraldusega nr 12.2-3/10305-1 üksikjuhtumi kontrolli Võlgniku poolt 2012.a. juulikuu käibedeklaratsioonil kajastatud tagastusnõude õigsuse osas. MTA vastuse kohaselt võivad Võlgniku nõuete saldod muutuda seoses läbiviidava kontrolliga. Esitatud andmetel on Võlgniku MTA ettemaksukontole MTA kasuks seatud arest võlgniku poolt juulis 2012 deklareeritud enammakstud käibemaksule summas 10 449,15 eurot. Vastav kohtumäärus on tehtud Tallinna Halduskohtu poolt 25.01.2013.a. tsiviilasjas nr 3-13-153. Danske Bank A/S Eesti filiaali vastuse kohaselt on Võlgnik sõlminud Danske Bank A/S Eesti filiaaliga käenduslepingu nr XXX, millega käendab A OÜ laenulepingust nr XXX tulenevaid kohustusi Danske Bank A/S Eesti filiaali ees. Nimetatud laenulepingust tulenev kohustus Danske Bank A/S Eesti filiaali ees seisuga 29.05.2013.a. on 96 516,62 eurot. Ajutise halduri kogutud esialgse informatsiooni põhjal on võlgniku kohustuste bilansiline väärtus 193 400 eurot. Edasise pankrotimenetluse käigus ajutise halduri hinnangul on tarvilik teostada süvaanalüüs nimetatud tehingute suhtes eesmärgiga hinnata, kas vastavate tehingute tegemisel võidakse olla kahjustatud võlausaldajate huve, millest tulenevalt võivad need arvestatava tõenäosusega kuuluda tagasivõitmisele. Juhul, kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik tänase seisuga ajutisele haldurile kättesaadavaks osutunud andmetele tuginedes maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutine. Läbiviidud esmase analüüsi tulemusena ja kogutud andmete pinnalt võlgnikul puudub vara, mille arvelt on võimalik kõikide võlausaldajate nõuete täies ulatuses rahuldamine. Vastuse kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kinnistu aadressil XXX arendustegevuse äriplaani ebaõnnestumine, millest tingituna tekkisid võlgnikul 2012.a. majanduslikud raskused, kuivõrd kulutused kinnisvarale kujunesid oluliselt suuremaks kui müügist saadav tulu. Vastuse kohaselt on MTA taotluse tulemusena seatud arest võlgniku ettemaksukontole võlgniku poolt juulis 2012 deklareeritud enammakstud käibemaksule summas 10 449,15 eurot. Võlgniku juhatuse liikme AP selgituste kohaselt on MTA sisuliselt oma ebaseadusliku tegevusega peatanud võlgniku tegevuse, kuivõrd võlgnikul puudusid väga pika aja jooksul ja puuduvad tänase hetkeni vajalikud käibevahendid. Selgituste kohaselt MTA ei ole suutnud tagastada seaduses ettenähtud tähtaja jooksul enammakstud maksusummat ega teha ka maksuotsust. Ajutise halduri hinnangul võisid võlgniku maksejõuetuse põhjustada nimetatud asjaolud, samas võis maksejõuetuse üheks põhjuseks olla ka turuolukorra ebarealistlik hindamine ning ebaefektiivne äriplaan ning võimetus seda ellu viia. Eeltoodu alusel asub ajutine haldur käesoleval hetkel seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur on seisukohal, et edasises pankrotimenetluses võib tekkida vajadus pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa tasumiseks, kuivõrd

2-13-22401 arvestada tuleb vajadusega viia läbi põhjalik finants- ja õiguslik analüüs seoses tehingutega, mis on tehtud võlgniku ja võlgniku juhatuse liikme vahel ning võlgniku ja võlgniku juhatuse liikmega seotud äriühingute vahel, samuti hinnata, kas Hundi tee 42 kinnistu võõrandamine toimus võlgniku jaoks majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, potentsiaalselt esitada nõuded jms. ajutine haldur palub kohtul määrata pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavaks summaks 3 000 eurot. Urmas Ustav palub välja mõista ajutise halduri tasu kokku summas 1 920 eurot (20 töötundi x 96 eurot). Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ajutise halduri hinnangul võisid võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes, sest võlgnik pole suuteline korraga tasuma sissenõutavaks muutunud kohustusi ning võlgniku teadaolev vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri kogutud esialgse informatsiooni põhjal on võlgniku varade bilansiline väärtus 0 eurot. Ajutise halduri kogutud esialgse informatsiooni põhjal on võlgniku kohustuste bilansiline väärtus 193 400 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik tänase seisuga ajutisele haldurile kättesaadavaks osutunud andmetele tuginedes maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutine.

2-13-22401 17.06.2013.a. kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.06.2013.a. Seisuga 28.06.2013.a. ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et SOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud SOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. SOÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Urmas Ustav on kohtule esitanud SOÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 20 tundi (tunnitasuga 96 eurot), s.h: dokumentide välja nõudmine võlgnikult, järelpärimised võlgniku juhatuse liikmele, järelpärimised erinevatesse registritesse ja Eestis tegutsevatele krediidiasutustele võlgniku vara väljaselgitamiseks, elektroonilised päringud äriregistris ja kinnistusraamatus, dokumentide analüüs ja ajutise halduri aruande koostamine. Võlgniku esindaja ei ole 17.06.2013.a. kohtuistungil tasu ja kulutuste vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu ja kulutuste summa on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste nõuet kogusummas 1920 eurot (ei sisalda käibemaksu) tuleb tunnustada ning välja mõista võlgnikult SOÜ. Nimetatud summa tuleb kanda OÜ Advokaadibüroo LEXTAL arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et SOÜ dokumentatsioon tuleb anda hoiule seaduslikule esindajale juhatuse liikmele AP(isikukood XXX).